Saadetud kirja tekst Keskkonnaministeerium | | Teie 31.03.2021 12:31:16 nr 7-15/20/3720-8 Meie 22.04.2021 nr 9-3.2/UP-18-003 |
1. Keskkonnaministeerium toob välja, et linnavalitsuse 18.03.2021 kirja punkti 2 selgituse lõpuosas on toodud, et valgustamata terviseraja kasutus on seotud päevase valge ajaga ning ei mõjuta öise eluviisiga linnustiku (rohunepp ja rukkirääk) elutegevust märkimisväärselt. Keskkonnaministeerium ei nõustu tehtud järeldusega, sest käsitletud ei ole terviserajal liikujate mõju laiemalt. Nimelt on Ropka-Ihaste looduskaitseala Ihaste luhal suureks probleemiks koertega jalutajad, kes lasevad oma lemmikutel vabalt luhaniidul ringi joosta, mis on aga maaspesitsevatele liikidele (sh rände ajal peatuvatele) suureks häiringuks. Terviseradade korrastamisega suunatakse veelgi rohkem inimesi luhale. Näiteks näitavad rohunepi pikaajalised seire andmed Ihaste luhal paraku rohunepi arvukuse langust, lisaks ei ole viimaste seirete käigus rohunepi mängivaid isaslinde alal enam leitud. Üheks arvukuse languse põhjuseks on suure tõenäosusega alal esinev liigne häiring. Samale probleemile on varasemalt tähelepanu juhtinud ka liigispetsialist Leho Luigujõe. Eeltoodut arvesse võttes, leiab ministeerium, et antud temaatikat tuleb käsitleda põhjalikumalt ka KSH-s. Samuti juhib ministeerium tähelepanu, et Ihaste luhal esineb lisaks rände ajal peatuvatele liikidele ka pesitsejatena oluliselt rohkem kaitsealuseid liike kui rukkirääk või rohunepp. Mõju tuleb hinnata kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid liike silmas pidades.
Linn on koostöös aruande koostajaga ja Keskkonnaametiga KSH aruannet täiendanud. Keskkonnaamet on Üldplaneeringu materjalid 14.04.2021 seisuga kooskõlastanud. Juhul, kui osutub vajalikuks KSH aruandest tulenevate meetmete kajastamine üldplaneeringus, saab linn seda teha jooksvalt pärast üldplaneeringu avaliku väljapanekut.
2. Veel märkis Keskkonnaministeerium oma varasemas kirjas, et Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on riigi omandis olevale elamumaa sihtotstarbega Lammi tn 17 kinnistule (katastritunnus 79301:001:0264, pindala 44 118 m²) planeeritud osaliselt roheala (H) ning osaliselt ühiskondliku hoone (ÜH) maa-ala juhtotstarve, millele nähakse ette hoolekandeasutused. Kuivõrd AS Hoolekandeteenused ei ole enam huvitatud Lammi tn 17 kinnistule erivajadustega inimestele elamispindade rajamisest, siis puudub vajadus kinnistule valdavas osas sotsiaalse suunitlusega juhtotstarbe määramiseks. Arvestades, et riigi omandis oleva Lammi tn 17 kinnistu vahetus läheduses asuvale Tartu linnale kuuluvale Lammi tn 17a kinnistule (katastritunnus 79301:001:0258, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 19 352 m²) on samuti ette nähtud ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarve, siis on Keskkonnaministeeriumi hinnangul vaadeldavas piirkonnas piisavalt maad, kuhu on võimalik rajada Tartu linnale vajalike sotsiaalobjekte.
Eeltoodust tulenevalt tegi ministeerium ettepaneku Lammi tn 17 kinnistu juhtotstarbeks planeerida ÜH juhtotstarbe ulatuses väikeelamu maa-ala (EV) sarnaselt naabruses olevale Ihaste tee 18 kinnistule (katastritunnus 79517:008:0009) kavandatuga. Ihaste tee 18 kinnistule määratud ehitustingimuste (KA2) kohaselt nähakse sellele alale üldplaneeringuga ette üksik- ja kaksikelamute ning ridaelamute ehitamine.
Vastuseks eeltoodud ettepanekule teatas Tartu Linnavalitsus, et „[k]ahelt kasvava elanikkonnaga ja vaba, hoonestamata maa defitsiidiga Ihaste linnaosas oleks ennatlik loobuda ühiskondlike funktsioonidega maa reserveerimisest. Ihaste linnaosas olevad hoonestamata maad on vaid puhkealad, mis ühtlasi on ka looduskaitse alused maad. Linn on nõus, et Lammi tee 17 juhtotsatarvet ei peaks liigselt piirama vaid nimetama selle üldisemalt - ühiskondlike hoonete ja ka haridusasutuste maaks.“.
Keskkonnaministeerium sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kuna kohalik omavalitsus ei ole välja toonud, milliste sotsiaalobjektide jaoks on tarvis reserveerida ligikaudu 4,4 ha riigimaad, ei ole Lammi tn 17 kinnistule valdavas osas ühiskondlike hoonete ja ka haridusasutuste maa juhtotstarbe määramine põhjendatud. Keskkonnaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kuna väikeelamuala juhtotstarve hõlmab mh ka elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, lastehoiud, kodusarnased hoolekandeasutused kuni 10-le isikule, jne) maa-alasid, siis saab detailplaneeringu koostamisel Lammi tn 17 kinnistule vajadusel kavandada ka üksikuid sotsiaalobjekte ning selleks ei pea maa-ala olema tervikuna määratud ühiskondlike hoonete ja ka haridusasutuste (ÜH) maa-alaks. Juhul, kui Tartu Linnavalitsus soovib kõnealusele kinnistule rajada mingeid konkreetseid sotsiaalobjekte, mille kavandamine on ette nähtud mõnes muus linna arengut suunavas dokumendis, siis oleme kompromissina nõus kinnistu osalise tsoneerimisega ühiskondliku hoone maaks. Palume sellest Keskkonnaministeeriumit teavitada.
Linn kaalus täiendavalt Lammi tn 17 krundi juhtotstarbe määramisega seonduvat ja leiab, et õige on jätta planeeringus maa juhtotstarbeks ühiskondlike hoonete maa, täpsustades maa kasutust arhitektuuritabelis ( hoolekandeasutustele kavandatud maa). Tartu linn on viimasel paaril aastal teinud mitmeid arendusi, millega rajatakse erinevaid sotsiaalobjekte. Mitmete sotsiaalhoolekandeliste arenduste arendus- ja ehitustegevus on praegu töös. Arenduste puhul on kasutatud erinevaid koostöö vorme: linna maale linna rajatav asutus (nt Nõlvaku kodu), linna ja erasektori koostöös linna ja erasektori kinnistule rajatav asutus (nt Annemõisa hooldekodu). Lammi tn 17 kinnistu kasutamise osas oli varem tõepoolest huvi tundnud AS Hoolekandeteenused. Praegu rajab AS Hoolekandeteenused kortermaja, kus elanikele on tagatud erihoolekandeteenuse pakkumine Tartu linnas teise asukohta. Eelnev aga ei tähenda, et erihoolekandeteenuste laiendamisel või uute teenuskohtade loomisel ei tekiks taaskord vajadust sobiliku kinnistu järele. Erinevate kohalikele omavalitsustele kohustuslike hoolekandeteenuste tagamisel on Sotsiaalministeerium näinud ette kohalike omavalitsuste panust teenuskohtade loomisel. Euroopa tõukefondide uue perioodi prioriteetidena on nimetatud nt eakate teenusmajade ehitamist. Samuti on suund erihoolekandeteenuse osas vastutuse kohalikele omavalitsustele üleandmisele. Eakate teenusmajade ehitamiseks, erihoolekande teenuskohtade loomiseks jms on eelkõige vajalik potentsiaalne sobilik asukoht (st kinnistu koos vajalike teenustega). Arvestades, et tartlastest ca 1/3 elab Annelinna piirkonnas, on uute hoolekande teenuskohtade loomine hädavajalik.
Keskkonnaministeerium ei ole antud punktis viidanud, millise Keskkonnaministeeriumi haldusala puudutava õigusaktiga üldplaneering selles osas vastuolus on.
Tartu linna üldplaneeringu täiendatud ja täpsustatud kaardimaterjal, seletuskiri, KSH aruanne ja teised planeeringuga seonduvad materjalid on kättesaadavad digiraamatuna aadressilt https://gis.tartulv.ee/pohilahendus/yldplaneering2040/. Tartu Linnavalitsus palub Keskkonnaministeeriumil Tartu linna üldplaneering kooskõlastada.
Planeerimisseaduse §87 lg 5 kohaselt teavitame Keskkonnaministeeriumit ka üldplaneeringu avalikustamisest.
Tartu linna üldplaneeringu võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321.
Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 20.04─20.05.2021 Tartu linna kodulehel www.tartu.ee, Tartu infokeskuses Raekojas ja Ilmatsalu Huvikeskuses. Arvamusi saab esitada üldplaneeringu digiraamatu ja selle veebirakenduse kaudu, mis on leitav avaliku väljapaneku jooksul alates 20. aprillist üldplaneeringu Tartu linna kodulehel aadressiga www.tartu.ee/et/uldplaneering2040 (Tartu linna uue üldplaneeringu koostamine). Arvamusi saab esitada kirjalikult ka Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale (Raekoja plats 3, 51003 Tartu, e-post lpmko@tartu.ee) hiljemalt 20.05.2021.
Lugupidamisega Jaanika Koppel 736 1162 Jaanika.Koppel@tartu.ee | |
