Saabunud kiri:Supelrandade (supluskohtade) kavandamine on KOV-i otsustada ja ÜP ülesanne, kuid sealjuures peab arvestama, et supluskohad peavad vastama konkreetsetele nõuetele https://www.riigiteataja.ee/akt/1325088) ja neile hakkavad kehtima ka kindlad kasutustingimused (s.h. mootorsõidukitele).
Sel juhul saaks seal asuvaid ehitisi määrata kui supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi (supelrannarajatised, 24124). Võib-olla oleks kohane, kui nimetatud ehitistega maa-ala määrata ÜPs sadamaks (juhul kui olemas on slipp ja paadisild või muu sadamarajatise tüüpi rajatis)
ja sealsed ehitised LKS § 38 lg 5 p 2 määrata vastavalt sadamaehitisteks?
Sadamad peavad vastama sadamaseaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019013) kehtestatud tingimustele ning sadamaehitised peavad olema vajalikud sadama toimimiseks. Oleme olnud ja oleme jätkuvalt seisukohal, et näiteks grillimiskohad pole sadama toimimiseks vajalikud ehitised.
Kui planeeritav telkimis- ja kalastuskoht ei ole supelrand ega sadam, siis kas saan LKS-st õigesti aru, et avaliku parkla, lõkkekoha, varjualuse, kuivkäimla ja lisaks muude võimalike kohtkindlate LKS EKV-sse ehitamise erisuste alla mitte minevate vidinate planeerimiseks kalda EKV-sse tuleks ÜPga taotleda EKV
vähendamist?
Nii tõesti on.
Ennetavalt juurde, et riiklik, muldadest tuleneva EKV vööndi piir asub kaldast kohati nii kaugel, et EKVst välja planeerimisel ei täidaks rajatised neile pandud eesmärki ja tulemuseks oleks kodukootud lahendused jõe kaldal ja üldine stiihia. Parkla EKVs on vale asi jah!, aga kas planeeritud parkla EKVs (kui see ei ole sadama sadamarajatis) on millegi poolest halvem lahendus sellest, kui et autosid pargitakse EKVs asuval avalikul teel ja murualal.
Parklaid on olnud ja ilmselt planeeritakse ka tulevikus EKV-sse ja pigem rajada parkla kui parkida EKV-s avaliku tee servas. Murualale parkimine ei ole veekogu piiranguvööndi ulatuses seaduse kohaselt lubatav (LKSi alusel on seal keelatud mootorsõidukitega liiklemine väljaspool selleks ette nähtud teid). Avalik parkla läheb koos teega EKV erandi alla.
Küsida tahtsin veel kuivendusrajatiste kohta Emajõe EKVs (pilt 3).Kuidas teha vahet laiendatud suudmega kuivenduskraavil ja paadikanalil?
Põllumajandusametil on melioratsioonirajatistele kindlad parameetrid, mida saab lugeda kraaviks ja mida mitte. Kõik ehitised, mis ei vasta neile parameetritele, ei ole enam kraavid. Määravaks on kraavi põhja laius (oli vist max 0,6 m, sügavus (eesvooluks oleva veekogu madalaimast veetasemest 20 cm ülalpool) ning nendest sõltuvalt siis erinevatel pinnastel kraavi nõlvusest tulenevalt ka arvutuslik kraavi pealtlaius. Vajadusel saab neid mõõte täpsustada.
Kuidas ÜPs suhestuda Emajõega ühenduses olevatesse loata (võib-olla on osal neist siiski ka load olemas) rajatud kuivenduskraavidesse? Kas loata ehitatud kraavidele ÜPga sildade kavandamine kallasraja läbitavuse huvides oleks KeA poolt aktsepteeritav?
Kõik loata ehitised EKV-s on muidugi taunitavad, s.h. omavolilised kuivenduskraavid, kuid vähim, mis nende mõjude leevendamiseks teha saaks, oleks neile purded/üleminekut võimaldavad truubid kavandada. Loomad lähevad kraavidest vast ka niisama läbi.
