Planeerimisseaduse §85 kohaselt esitab Tartu linn Maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega.
Tartu linna üldplaneeringu koostamise peamine eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides (ca 160 km2) üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneeringu üks ülesanne on arvestada linna naabrusaladelt lähtuvate mõjudega ja suurendada Tartu kui toimepiirkonna keskuse ruumilist sidusust linna lähipiirkonnaga.
Maaeluministeerium on oma 02.10.2020 kirjaga nr 4.1-5/1657-1 teinud järgmised ettepanekud, arvamused ja seisukohad üldplaneeringu kohta.
1. KSH aruande eelnõu jaotises 3.4.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on väärtusliku põllumajandusmaaga (VPMM) seonduvat põhjalikult analüüsitud. Mõju hinnangus on tõdetud, et ÜP-ga ette nähtud uute tiheda asustusega elamualade rajamine ning osaliselt ka olemasolevate tiheasustusalade laiendamine ehk ÜP-ga reserveeritavad elamumaad jäävad osaliselt VPMM-le. Sellega luuakse võimalused Tartu linna kui asustusüksuse läheduses paiknevate olemasolevate asulate laiendamiseks, märkides, et olemasolevate asulate laiendamine on otstarbekam kui uute nn põllukülade arendamine. KSH aruande eelnõus on märgitud, et ÜP-ga reserveeritava maakasutuse muutusest tingituna väheneb VPMM pindala 3500 hektarilt 3300 hektarile ehk u 200 hektari võrra. KSH-s on antud vähenemist peetud väheoluliseks ebasoodsaks mõjuks VPMM säilimisele.
MeM-i arvates ei ole aga KSH aruande eelnõus käsitletud uute elamualade arendamise asukohtade valikuks muid alternatiive, mis on seotud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ jaotises 3.2.3 „Elukeskkonna kvaliteet“ märgitud ülesandega, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele, sealhulgas VPMM-le, ja planeerimisseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Nimetatud võimaluste ja alternatiivide käsitlus võiks luua nö „laiema pildi“ elamuarendamise võimaluste osas ka muudele maa-aladele kui üksnes Tartu linna kui asustusüksuse lähedusse.
2. MeM ei ole väljendanud initsiatiivi määrata tema poolt hallatavale maatulundusmaale juhtotstarvet, mis ei taga selle maa sihtotstarbelist kasutust. Initsiatiivi ei ole väljendanud ka riigimaade rentnik AS Tartu Agro. 04.09.2020 toimunud Tartu Linnavalitsuse ja MeM-i esindajate kohtumisel selgitasid linnavalitsuse esindajad, et ulatuslikud juhtotstarvete muutused elamualade kasuks on ÜP-s kavandanud kohalik omavalitsus. MeM-i arvates võib niisugune kohalik avalik huvi olla põhjendatud näiteks elamufondi puuduse või selle suurenemisega planeeringu ajahorisondis, kuid vastavaid arvestusi pole planeeringu dokumentides esitatud. Nii ei ole võimalik tuvastada, kas kavandatavate elamualade suurus, mille võrra plaanitakse põllumajandusmaa, sealhulgas VPMM, vähenemist, vastab tegelikult kohalikele vajadustele või mitte.
3. MeM on seisukohal, et ulatuslike elamualade kavandamine riigi omandis olevale põllumajandusmaale olukorras, kus nii riik omanikuna kui ka selle rentnik sääraseid muutusi ei soovi, pole tegelikult Tartu linna huve ega üldplaneeringu eesmärke teeniv, sest tegelikkuses jäävad elurajoonid üldplaneeringus osutatud kohtades rajamata. Sellise olukorra tekitamine ei aita kuidagi kaasa elamufondi puuduse leevendamisele, kui ka selline probleem üldse eksisteerib või võib tekkida.
4. Kavandades elurajooni paikadesse, mis eeldavad kogu elukondliku infrastruktuuri rajamist (sh Vorbuse), ei piirdu mõjuga, mis kaasneb elamuala hektarite suurenemisega põllumajandusmaa, sealhulgas VPMM, vähenemise arvelt, vaid selle kogumõju on rajatava infrastruktuuri tõttu palju ulatuslikum (nii näiteks võib saada mõjutatud suurte põllumajandusmasinate juurdepääsetavus või piiratud teatud viljelusvõtete kasutamine jms).
5. ÜP-ga tuleb tagada, et riigi omandis olevale põllumajandusmaale määratakse maalise asustuse maa-ala (MA) juhtotstarve. Sätestada ÜP seletuskirja ptk-s 3.1.3 „Maalise asustuse ala“ järgmised tingimused:
5.1. riigi omandis olev põllumajandusmaa säilitatakse põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maana;
5.2. riigi omandis olevat põllumajandusmaad on lubatud erandkorras muul otstarbel kasutusele võtta massiivide ruumikuju optimeerimiseks, kui see tagab nende tõhusama harimise, maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks või muud maaettevõtlust soosiva hoone või rajatise ehitamiseks, samuti ülekaaluka avaliku huviga, mis kaalub üles põllumajandusmaa säilitamise huvi, seotud vajaduste (eelkõige teede ehitamine ja laiendamine, hariduse ja kultuuri arendamine või sotsiaalkaitse korraldus, looduskaitse eesmärkide elluviimise tagamine jms) ellu viimiseks.
6. Kaaluda asjaolusid, mis võimaldaksid vältida ka eraomandis olevate VPMM-de põllumajanduslikust kasutusest väljaminekut.
Linn ei nõustu kogumina esitatud ettepanekutega, lisades järgnevad selgitused.
Tähtsustades Tartu linna ja endise Tähtvere valla ruumilist sidumist on üldplaneeringu koostamisel läbi vaadatud maalised piirkonnad, puhkealad ja tiheasustusalad ning esitatud tingimused ruumiliseks arenguks. Linn on välja töötanud planeeringulahenduse uute tiheasustusalade moodustamiseks linna lähivööndis. Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste määramine. Vastu võetud ja avalikustatud planeeringulahenduse kohaselt vähenevad väärtuslikud põllumajandusmaad linna lähivööndis.
Kuna valdav osa Tartu haldusterritooriumil asuvatest külakeskuste ja alevike ümbruse põldudest on Eesti Vabariigi omandis ja Maaeluministeeriumi valitsemisel, siis on ka suur osa uutest tiheasustusega aladest planeeritud eelnimetatud kinnistutele.
Planeeritud tiheasustusalade piiride määramisel on linnavalitsus lähtunud järgnevast.
1. Tartu maakonnaplaneeringu põhimõtted asustuse suunamisel linnapiirkonnas, mille kohaselt ruumikvaliteedi kiiremaks saavutamiseks soovitatakse piiritleda alad, kus asustuse arendamisel saab tugineda juba rajatud ruumistruktuurile, kus on piisav elanike arv ja asustustihedus ning on olemas eeldused ühtse tehnilise ja sotsiaalse taristu kujundamiseks.
2. Kogu linna haldusterritooriumil olevad kitsendused ja keskkonnatingimused (sh ehitustegevuse piiramine suurte üleujutusaladega siseveekogu kallastel), mis oluliselt piiravad võimalike uushoonestusalade planeerimist.
3. Linnale teadaolev suur nõudlus eramukruntide osas, eesmärgiga arendada Tartu linnalist osa tiheda ja kompaktsena, on planeerimisega oluliselt piiratud eramute ehitamise võimalusi linnas.
4. Arvestades Tartu linna strateegilisi eesmärke liitumisel Tähtvere vallaga, mis kinnitati haldusreformi ja linna arengudokumentides, oodatakse kasvumudelis Tähtverre suhteliselt suurte kruntidega eramutega uusasumite arendamist, milles säiliks suhteliselt hõre eeslinnaline ja hajus maaline asustus rahuliku ja rohelise elukeskkonnana.
Asustuse arengualad on seotud kolme suurema maanteekoridoriga ning on kavandatud järgnevalt:
1. Kandiküla - Rahinge - Ilmatsalu suunal, kus olemas vajalik taristu, aga ka Ilmatsalu kool ja lasteaed ning väljakujunenud keskusala.
2. Märja - Haage suunal, kus olemas hea ühendus linnaga ja juba olemasolev tihehoonestusala, jalgrattateed ja puhkealad.
3. Tähtvere - Vorbuse suunal, seob ruumiliselt olemasoleva tihehoonestusega Vorbuse küla linnaga ja võimaldab elanike arvu kasvades arendada välja kohalik ettevõtluskeskkond.
Kõigi nimetatud suundade näol on tegemist Tartule omase ja linna strateegilistes dokumentides kinnitatud kontsentrilis-radiaalse ruumimudeli edasiarendamisega. Planeerimisettepanekuga valitud asustusalad järgivad linnast kiirtena väljuvat teedevõrgustikku, mis tagab ühendused keskusega, tehnilise ja sotsiaalse taristu kättesaadavuse ja ajalooliselt kujunenud teede äärsete kohalike keskuste toimimise jätkusuutlikkuse. Läbi selle suunab linn ruumilist arengut süsteemselt ja sidusalt, jättes välja võimalused kaootilisteks nn põlluarendusteks. Samuti on arvestatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengutega nimetatud piirkondades. Linn on seisukohal, et eelnimetatud avalikud väärtused on kasvava elanikkonnaga Tartu linnale piisavalt olulised ja kaaluvad üles väärtuslike põllumaade vähenemise linna lähivööndis. Siseministeeriumi planeeringute osakond on seisukohal, et ruumilist planeerimist võib korraldada sõltumata maaomandist. Planeering on visioon, milleni soovitakse jõuda. Maaomanik tuleb küll menetlusse kaasata, kuid hetkeolukord (ja omanik) ei oma visioonis tähtsust. Planeerimise mõte ongi näha ette midagi sellist, mida seal praegu pole ning mida praeguse seisuga võib olla ellu viia ei saa. Planeering ei ole eesmärk vaid vahend, mille läbi saavutada muutused ruumis ja suunata ruumilist arengut planeeringualal. Üldplaneeringus kavandatav maa juhtotstarbe muutus ei välista põllumajandusmaade kasutust senisel otstarbel.
KSH aruande kohaselt väheneb summaarselt ÜPga reserveeritava maakasutuse muutusest tingituna väärtuslike põllumajandusmaade pindala u 3500 hektarilt 3300 hektarile ehk maakasutuse muutust on ette näha u 6% väärtuslikust põllumajandusmaast. Antud vähenemist võib pidada väheoluliseks ebasoodsaks mõjuks väärtuslike põllumajandusmaade säilimisele. Teisalt luuakse ÜPga võimalused Tartu linna (asustusüksus) läheduses paiknevate olemasolevate asulate laiendamiseks. Olemasolevate asulate laiendamine on otstarbekam, kui uute nn põllukülade arendamine, tänu olemasoleva taristu paremale kättesaadavusele.
Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Joonised esitatakse andmekihtidena kaardirakenduses siin: Tartu linna ÜP kaardirakendus. Planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne koos oma lisadega avanevad siin: Tartu linna ÜP. Oleme valmis kooskõlastuse käigus kerkivaid küsimusi koheselt arutama, meie kontaktisikuks selles küsimuses on Jaanika Koppel.
Saadetud kirja tekst
