Saabunud kiri:
Tere!
Aitäh Maa-ametile tagasiside eest üldplaneeringu digitaalsete andmekihtide laadimise tulemuse kohta.
Saadud tagasiside põhjal soovime saada täiendavaid selgitusi mõnedele küsimustele, kuna meie arvates esineb selles tagasisides vasturääkivusi planeeringute vormistusnõuete määruse lisas 2 toodud kirjelduste ja planeerimine.ee keskkonda lisatud planeeringu koostajatele suunatud määrust selgitavate tekstide vahel.
Kaasasime antud kirjavahetusse ka Rahandusministeeriumi esindajad, kuna määruse kokkupanek ja abitekstide sisend on tulnud Rahandusministeeriumist.
Vajame selgust järgnevatele küsimustele, mis olid välja toodud Maa-ameti poolses tagasisides Tartu linna digitaalsetele üldplaneeringu andmekihtidele:
1. Eemaldada kihtide atribuuttabelist tärkandmed, mille veerunimi ei vasta määruse lisas 2 nõutule (nt eemaldada Tyyp, Selgitus, Markus, Liik jne).
Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhendis on kahes kohas välja toodud, et täiendavalt kogutud tärkandmed tuleb esitada maakatastripidajale, neid ei kustutata planeeringu esitamisel ära. Kuidas peame toimima, kas need alles jätma või kustutama?
(
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kihtide-vormistamise-juhend/5-kas-planeeringu-koostamise-korraldaja-voib-planeeringuga-kehtestada-rohkem-infot-kui-on-maarusega-noutud/
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kihtide-vormistamise-juhend/22-mida-teha-taiendavate-tarkandmetega-mida-maaruses-noutud-pole/)
2. „Selgitus“ veerunimi peaks olema määruse lisa 2 järgi tingimus nimeline – veerunimi tärkandmetes muuta vastavalt määruses nõutule.
Vormistusnõuete määruses Lisa 2 on esitatud tärkandmete tabeli tingimused, kus väljale „tekst“ on seatud nõue - maksimaalne tähemärkide arv on 250/254.
Tartu üldplaneeringuga määratud planeeringulahenduse tingimused (erinevatel andmekihtidel) on enamus juhtudel suuremad kui 254 tähemärki. Sellest lähtuvalt ei ole me Maa-ametile esitatud andmetes läbivalt kasutanud lahtrit nimega „Tingimus“. Andmete laadimisel välisesse infosüsteemi ei peaks kaasnema planeeringulahenduse muudatust ehk asukohapõhiselt seatud tingimuste tekste ei ole võimalik etteantud piirides lühendada. Vastasel juhul tekib moonutatud informatsioon.
Kaalusime võimalust Maa-ametile andmete esitamisel lisada igale kihile juurde vastava teemakihi URL-i aadress ehk viite originaalallikas. Määruse lisa 2 järgi, aga ei võimalda ükski teine kiht peale
Plan_ala kasutada väljatüüpi „viide“. Samuti pole üheselt mõistetav, kas „viite“ lahtri (määruse järgi teksti väli) maksimaalne pikkus on samamoodi ainult 254 tähemärki? Andmekihtide otseviitamiseks Tartu üldplaneeringu koondrakenduse kaudu on meie viited oluliselt pikemad (keskmiselt 630 tähemärki), kuna viide arvestab kogu kaardirakenduse visuaalset ülesehitust.
Palume täpsustada, kuidas peaks asukohapõhiselt määratud ja planeeringuga kehtestatud tingimusi digitaalsete andmekihtide koosseisus Maa-ametile esitama?
3. Planeeringulahendusega kehtestatud kihtide hulka ei kuulu ETAKist saadud materjal. Näiteks YP_vaartmiljoo_Miljooala_hoone kihil olevad andmed tundub, et on võetud ETAKist.
Miljööalade hoonete ruumikujude aluseks on võetud ETAK’i hoonete ruumikujud näitamaks hoone asukohta ja kuju (muuhulgas hoone osa, millele on väärtus omistatud). Iga hoone kohta käivad tingimused ja jaotusklass on loodud üldplaneeringu käigus. Samamoodi on kasutatud ETAK’i tee-telgi transpordi kihtide alusena, millele on planeeringuga seatud jaotused ja tingimused.
Üldplaneering ei kehtesta üksnes ruumikuju, vaid tingimusi konkreetsele ruumikujule ja seega peame meie neid kihte oma üldplaneeringu osaks ning ei pea võimalikuks nende kihtide mitte esitamist, sest sellisel juhul ei ole tegu enam tervikliku üldplaneeringu esitamisega. Ruumikujud peavadki ETAK’iga kattuma, sest kehtestame tingimusi ka konkreetsetele olemasolevatele objektidele (hoonetele, teedele).
Palume kinnitust, kas Maa-amet ei soovi saada Tartu linna üldplaneeringut täiskoosseisus?
4. Andmestik sisaldab seostabeleid…seostabelid tuleb eemaldada.
Seostabeleid esitamata läheb kaduma Tartu linna üldplaneeringust ~80% objektidele seatud tingimustest. Ruumikujule võib olla määratud väga suures mahus erinevaid nõudeid sh kaasuvaid tingimusi, mida andmebaasis on optimaalne hoida objektiga seotud seostabelites. Miljööalade hoonete näitel, on igal hoonel lähtuvalt hoone tüübist erinevad tingimused ning lisaks tuleb järgida konkreetsel miljööalal üldiselt kehtivaid tingimusi.
Üldplaneeringu koostamisel seadsime eesmärgiks tuua asukohapõhised tingimused konkreetse ruumiobjekti külge, mille suhtes need kohanduvad ehk tingimused on kantud objekti põhiselt andmebaasi. Vastav andmestik on leitav üksnes digitaalsete andmekihtide koosseisust, st seletuskirja tekstiosa ei dubleeri asukohapõhiselt määratud tingimusi/nõudeid.
Kuidas peaksime siinkohal toimima?
5. Kihil … on punktobjekti duplikaadid. Duplikaate olla ei tohi.
Palume selgitada, kas andmete laadimisel on arvestatud andmebaasi loogikat või on toetatud üksnes CAD failide ülesehitust, kus iga nähtus/asi peab olema omaette kihil. Tartu linna üldplaneeringu andmekihid on koondatud loogiliste elementide kaupa ühele kihile ning objektid on eristatud kasutades täiendveerge – tüüp, liik, staatus. Seetõttu võivad ühe andmekihi ühesuguse ruumikujuga objektid sattuda ühte asukohta (
näiteks põhimagistraal ja jalgrattatee põhivõrk, kunstimälestis ja ajaloomälestis – ühel objektil kaks tunnust).
Kas on vajalik, et jagame iga objekti omaduste järgi omaette kihile? Kas siinkohal rakendub kihtide nimedele samuti tähemärkide piirang, mida arvestama peab? Kas tunnuste lühendamiseks on olemas reeglistik, millest tuleb lähtuda, et välistada andmete valesti tõlgendamist?
Näide:
YP_orme_taristu_sport_tugikeskus_piirkondlik
YP_orme_taristu_sport_tugikeskus_kohalik
YP_orme_taristu_kultuur_asutus_kohalik
YP_orme_taristu_kultuur_asutus_piirkondlik
YP_orme_taristu_kultuur_asutus_ylelinna
YP_orme_taristu_kultuur_noorsooasutus_ylelinna
Mis eesmärk on seatud Maakatastris hoiustatavatele andmetele, kes ja milleks neid kasutama hakkab? Kui viime sisse kõik muudatusettepanekud, siis tegemist ei ole enam Tartu linna üldplaneeringuga.
Oleme valmis igakülgseks koostööks, et Tartu linna üldplaneeringu andmed jõuaksid maakatastripidajale, kuid meie soov on, et andmed oleksid hiljem üheselt tõlgendatavad ning terviklikud ehk ei tekiks olukorda, kus kolmas osapool saab Maa-ametist Tartu linna üldplaneeringu nime all osalise üldplaneeringu info.
Palume seisukohti mõlemalt osapoolelt: Maa-ametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Lugupidamisega,
Teivi Siimon
Tartu Linnavalitsus
Ruumiloome osakond
andmehalduse spetsialist
