Saabunud kiri:
Tere,
Pöördun Teie poole seoses Tartu linna koostatava uue üldplaneeringuga.
Nagu Mati Raamat VSpa konverentsikeskuses toimunud arutelul kinnitas on linn uue üldplaneeringu puhul lahti võtnud ja üle vaadanud magistraaltänavate võrgustiku ja struktuuri. Võrreldes kehtiva ÜPga on vähendatud oluliselt jaotusmagistraale – osad endised jaotusmagistraalid ja lõigud on saanud madalama liigituse (vaata lisatud pilti, siniselt on tähistatud jaotusmagistraalid ning roheliselt kohalikud jaotustänavad). Näiteks on muudetud kohalikeks jaotustänavateks Roosi tn, planeeritud Raatuse tn pikendus, Kreutzwaldi tn, Ravila, Soinaste, Luunini, jt.
Juhin tähelepanu, et vastavalt Tartu Maakonnaplaneeringule ning nii Rahandusministeeriumi kui Regionaalministri ettepanekutele ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta (
https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/VOLO2019012400131/$FILE/Lisa.pdf lk 56) ning linnavalitsuse võetud seisukohale arvestada põhimõtet üldplaneeringu eelnõu koostamisel tuleb Tartu ühtses linnapiirkonnas, kuhu kuulub ka Vahi tiheasum,
tagada tee/tänavakoridoride ning rohe- ja puhkealade sidusus.
Teisisõnu tähendab see, et võrgustike ja struktuuride loomisel ning muutmisel, tuleb arvesse võtta piirkonda kui tervikut. Seda on tehtud edukalt jalgrattateede võrgustiku puhul, kuid mitte nii väga antud piirkonna magistraaltänavate võrgustikuga, vähemalt mitte seoses Vahi tänava ja Vahi teega.
Teen siinkohal linnale uuesti ettepaneku (samasisulise ettepaneku eelnõule tegid veel mitmed teised) määrata Vahi tänav kohalikuks jaotustänavaks
lõigus Aruküla tee – Nurme tänav ning jaotusmagistraaliks
Vahi tee linnast väljuval suunal alljärgnevatel põhjustel.
Vahi tänava lõik (Aruküla tee ning Nurme tn) ei ole sobilik magistraaltänav (jaotusmagistraal) tänu tänavakoridori kitsusele, vahetult tänavaga külgneva ca 4m kõrgusele ja 180m pikkuse laohoonele, vahetult tänava ääres paiknevate ca 400 korteriga Kummeli korterelamutele, korterelamu parklast väljasõitudele, hoovidest väljasõitudele ning tänava järsule tõusule (aruküla tee pool on ca100m lõigus kõrguste vahe üle 4m). Antud lõik ei ole ka kunagi täitnud magistraalliikluse funktsiooni (seda on linnas täitnud pigem kõrval asuv oluliselt laiema teekoridoriga Põllu tänav) ning kuni eelmise aastani ei olnud tänaval ka kõvakatet. Ka täna ei ole antud lõik läbitav raskeliiklusele kuna tänav on rekonstrueeritud vaid osaliselt!
Samuti nii ajalooliselt, kui ka tegelikult suundub magistraalliiklus linnast välja (ja sisse) mööda Vahi teed Jõhvi-Tartu maanteeni (mitte segi ajada Vahi tänavaga). Antud suund toimis põhimagistraalina ja kuulus riigi teede hulka kuni rajati täna kasutusel olev Raadi mõisast mööduv Tartu-Kõrveküla lõik.
Vahi tn antud lõigu osalisel rekonstrueerimisel eelmisel aastal koos Tartu vallaga ei olnud võimalik planeerida liiklust rahustavaid meetmeid tänu Tartu linna ÜPs määratud tänava klassile (jaotusmagistraal). Määrates lõigule madalama klassi on võimalik tagada paremini ohutu liiklemine ning vajadusel võtta kasutusele rohkem liiklust rahustavaid meetmeid. Samuti võimaldab madalam klass odavamat tee-ehitust tänavale esitatavate teiste tehniliste nõuete tõttu.
Lisaks tagab madalam klass raskeliikluse jätkuva eemale suunamise vahetult tänava ääres paiknevatest kortermajadest, millest mõnede rõdud asuvad vaid loetud meetrid teekoridorist ning seetõttu ei suureneks õhusaaste vahetult majade juures. Linnast väljuv
Vahi tee, mida tänaseni tegelikult magistraalliikluseks kasutatakse, on selleks sobivam. Samuti on Tartu valla üldplaneeringus Vahi tee planeeritud magistraal klassi teeks ja seega oleks tagatud antud piirkonnas magistraaltänavate sidusus ehk ühtne võrgustik.
Loodan mõistvale suhtumisele ja koostööle!
Lugupidamisega,
Martin Pedak
Arengukomisjoni esimees
Tartu Vallavolikogu
image001.png
TartuLinn-teedevõrk-ÜP2030-2040.png
