Planeerimisseaduse §85 kohaselt esitab Tartu linn Terviseametile kooskõlastamiseks Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega.
Tartu linna üldplaneeringu koostamise peamine eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides (ca 160 km2) üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneeringu üks ülesanne on arvestada linna naabrusaladelt lähtuvate mõjudega ja suurendada Tartu kui toimepiirkonna keskuse ruumilist sidusust linna lähipiirkonnaga.
Terviseamet on oma 16.08.2020 kirjaga nr 9.3-4/20/5993-2 teinud järgmised ettepanekud, märkused ja seisukohad üldplaneeringu/KSH aruande kohta. Linn lisab neile omapoolsed kommentaarid.
1. KSH aruande eelnõu lk 32 viimases lõigus on viidatud kehtetule määrusele. Alates 11.10.2019 kehtib Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määrus nr 74 "Nõuded suplusveele ja supelrannale".
Linn on märkusega arvestanud, koos üldplaneeringuga kooskõlastamiseks esitatud KSH aruande eelnõus on viidatud kehtivale määrusele.
2. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (lasteasutused, koolid, elamud, mänguväljakud, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. ÜP eelnõus on hoolekandeasutuse maa kavandatud Idaringtee lähedusse, mänguväljak liiklusrohke ristmiku (Puiestee 130) kõrvale.
Linn nõustub soovitusega, et laste mänguväljakule, koolile või hoolekandeasutusele asukoha määramisel tuleks eelistada pigem vaiksemat keskkonda ja võimalusel on linn seda ka teinud. Asukohavalikutes on lähtutud paljudest erinevatest kriteeriumitest, kaalutud on ka alale ulatuvaid keskkonnahäiringuid. Osutatud olukordades seab linn ülesandeks töötada detailplaneeringutega välja müra- ja saastetundlike objektide eripärale vastavad maakasutus- ja ehitustingimused, kus arvestatakse negatiivsete keskkonnamõjudega ja määratakse mõjude leevendamiseks sobivad ehitustehnilised vmt kaitsemeetmed.
3. Amet soovitab uute elamualade kavandamisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et ületatud ei oleks kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Linna ÜPga antakse elamumaa juhtotstarve Tähtvere külas Vorbuse-Kardla maantee ja raudtee vahelisele alale. Kuigi kaubarongide liiklus on käesolevaks ajaks oluliselt vähenenud, põhjustab ka väheste rongide möödumine elamualal olulist mürahäiringut, eriti öösel.
Linn on tähelepanekuga arvestanud, vastavat teemat on käsitletud KSH aruandes ja üldplaneeringu alapeatükis 15.3 "Raudteemüra".
4. ÜP seletuskirja ptk-s 3.2. "Hoonestus" p-s 3.2.5 (lk 25) on määratud, et "Järgnevate tasandite planeeringutes ja projekteerimisel, samuti hoonete rekonstrueerimisel, tuleb määratleda, kas planeeringuala või hoone asub kõrge müratasemega piirkonnas, ning selle järgi näha ette asjakohased müra leevendavad meetmed". Amet leiab, et samuti peaks toimima vastupidisel juhul – kui müratundlike alade lähedusse kavandatakse hooneid, mille toimimiseks on vajalikud välised tehnoseadmed, mis võivad tekitada ülemäärast müra. Ka sel juhul tuleb juba planeerimise ja projekteerimise etapis, arvestada müra vähendavate meetmete rakendamisega. Täna on tekkinud olukordi, kus ühiskondlike alade maale, mis piirnevad müratundlike aladega, kavandatud või olemasolevate hoonete renoveerimisel paigaldatud tehnoseadmed, on põhjustanud mürahäiringut. Näiteks Rahvusarhiiv ja TÜ Tehnoloogiahoone Nooruse tn-s, TÜ õppehooned Ravila tänavas, TÜK Maarjamõisa haigla, TÜ molekulaar Rakubioloogia Instituut Riia tn-s, ärihooned Turu tänavas.
Linn on ettepanekut arvesse võtnud ja täiendab üldplaneeringu peatükki "Hoonestus" tingimusega, mis arvestab ka kavandatava hoone kasutusotstarvet. Teisisõnu tuleb planeeringutes ja projekteerimisel määratleda, kas kavandatava hoone kasutus võib suurendada mürataset ümbritsevas müratundlikus piirkonnas, ning selle järgi näha ette asjakohased müra leevendavad meetmed.
5. Ametile jääb ebaselgeks Väike kaar 33 maa-ala juhtfunktsioon. Kehtiva ÜPga on juhtfunktsiooniks määratud büroohoone maa. Samuti on ka koostatava ÜP kaardirakenduses märgitud kinnistu juhtfunktsiooniks ärihoonete maa. Ameti andmetel asub nimetatud aadressil teravilja ladustamise ja töötlemisega tegelev ettevõte ning seetõttu võiks olla maa juhtfunktsiooniks tootmisettevõtete ja ladude maa. Lisaks on algatatud detailplaneering uute viljamahutite (vilja ladustamine) rajamiseks.
· Amet ei pea õigeks müratundlike alade naabruses tootmisalade laiendamist või täiendavate võimalikku mürahäiringut põhjustavate tegevuste kavandamist.
· Amet on seisukohal, et elamu- ja toomisala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid (ka tootmise ja ladude maa-alal transpordi liikumine).
Linn selgitab, et koostatav Tartu linna üldplaneering 2040+ (eskiis) seab eesmärgiks piirkonnast raudteeäärse tööstuse ja laomajanduse väljaviimise ning piirkonna arendamise targa majanduse töökohtadega büroohoonete kompleksiks. Teisalt on Tartu Mill AS väljendanud planeeringu eelnõu avalikustamise käigus soovi jätkata ajalooliselt välja kujunenud tootmistegevusega ega pea võimalikuks selle üle viimist mõnda teise asukohta, kuna olemasoleva kinnistu müük kataks ainult 5-10% uude kohta ehitatava tootmise maksumusest.
Kinnistul on algatatud detailplaneering eesmärgiga määrata Väike kaar 33 krundile ehitusõigus tootmishoonete laiendamiseks ja uute rajatiste püstitamiseks (olemasolevad viljamahutid on amortiseerunud).
Väike kaar 33 kinnistu külgneb Väike kaare ja Lembitu tänavatega, ajaloolise elamupiirkonnaga. Piirkonna elanikelt on varasemalt laekunud kaebusi Terviseametile seoses Väike kaar 33 kinnistult lähtuva mürahäiringuga. Terviseameti 20.05.2020 kirjas nr 9.4- 3/20/4129-2 tuuakse välja, et Väike kaar 33 kinnistult lähtuv tööstusmüra ületab lähimate elamute juures lubatud piirtaset öisel ajal. Teisalt tuuakse kirjas välja, et Tartu Mill AS on juba rakendanud ning kavatseb veelgi rakendada meetmeid müraolukorra parandamiseks. Kuigi tegemist on ajaloolise tootmisalaga, piirneb see ka ajaloolise elamupiirkonnaga ning oluline on vähendada piirkonnas tootmistegevusega kaasneva müra häiringuid. Linn toetab KSH koostaja seisukohta, et senise maakasutuse (tootmismaa) jätkumine ja laiendamine raudtee suunas on võimalik vaid olukorras, kui parendatakse piirkonna müraolukorda ning tagatakse kehtivate müranormide täitmine.
Üldplaneering koosneb seletuskirjast (lisatud) ja joonistest, mis esitatakse andmekihtidena kaardirakenduses siin: Tartu linna ÜP kaardirakendus. Planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne koos oma lisadega avanevad siin: Tartu linna ÜP. Oleme valmis kooskõlastuse käigus kerkivaid küsimusi koheselt arutama, meie kontaktisikuks selles küsimuses on Jaanika Koppel.
Saadetud kirja tekst
