Saadetud kirja tekst | | Meie 28.01.2021 nr 9-3.2/UP-18-003 |
3. ÜP eelnõu seletuskirja peatükis 3.1.4 „Maalise asustuse ala“ (lk 20) on maakasutustingimusena sätestatud, et põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad. Kas tegu on põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või metsamaaga metsaseaduse (MS) tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine? Kui omandile planeeritakse seada kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt arusaadavad. Antud juhul on tegemist maakasutustingimuste loetelu punktiga, mille sõnastus on soovitusliku iseloomiga. Täpsustada sõnastust ja sisu.
Linn ei käsitle märgitut üldplaneeringu põhilahenduses maalise asustuse ala juhtotstarbega kaasneva nõudena.
4. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.17 „Kaitsemets“ (lk 23) on defineeritud PlanS § 75 lg 1 p 21 lähtuvalt kaitsemetsana mets, mis on vajalik asula või elamu kaitseks. Kehtiva metsaseaduse (MS § 231) alusel saab uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute kehtestamine toimuda üksnes kokkuleppel maaomanikuga, mis tähendab, et planeeringu kehtestamisel peab vastavasisuline kokkulepe olemas olema. Kokkuleppe puudumisel on üldplaneering vastuolus metsaseadusega. Täiendavalt märgime, et antud juhul ei ole üldplaneeringu eelnõus täpsustatud ühtegi eeltoodud kriteeriumi.
Linn ei ole ettepanekut arvestanud märkides järgnevat. Tartu linna piires planeeritud, RMK omanduses olevate kaitsemetsade ülesanne on eelkõige elamute kaitse müra (nt lõhkeainete lõhkamisala Kardlas, riigimaanteedelt lähtuv maanteemüra) eest. Linn ei pea vajalikuks viia läbi kaitsemetsa mõjude uuringut. Linn lähtub üldplaneeringu koostamisel planeerimisseaduse ülesannetest ja nimetatud seadusega antud pädevusest, mitte metsaseadusest. Metsaseaduse kohase kokkuleppe puudumine metsaomanikuga, ei tähenda, et piirangute seadmine planeeringuga on välistatud. Metsaomanik on kaasatud ja temaga tehakse koostööd planeeringu koostamisel.
Linn on seisukohal, et kaitsemetsa otstarbe määramine üldplaneeringus ei too kaasa kinnisasja kasutamise kitsendamist ega intensiivset omandiõiguse riivet, kuna piirangute seadmine ei välista kogumina pikaajaliselt metsa majandamisest tulu saamise. Linn on nõus, et kaitsemetsade kohta tuleb koostada pikaajaline metsamajanduslike tööde kava, milles metsa majandamine peab olema allutatud üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonile ja mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga.
5. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.18 „Puhkemets“ (lk 23) on selgitatud, et puhkemetsa maa-alal tuleb metsa korraldamisel lähtuda planeeringuga seatud eesmärgist. Metsa korraldamine (MS § 11) hõlmab metsa inventeerimist ning metsamajanduslike tööde planeerimist. Metsa korraldatakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud metsa korraldamise juhendi alusel. Täiendavalt sätestab metsaseadus, et metsakorraldustööde tegemiseks on vajalik vastav tegevusluba (MS § 12). Metsa korraldamine on väga täpselt ära reguleeritud valdkond, mis ennekõike lähtub metsamaa ja seal kasvava puistu iseloomust. Oleme seisukohal, et üldplaneeringu seletuskirjas ei ole mõistlik üldsõnalise tingimusega käsitleda valdkonda, mis on metsaseaduse ja selle rakendusaktidega sätestatud väga detailselt. Lahendusena võib üldplaneeringus anda juhise, et metsamajanduslike tööde planeerimisel tuleb arvestada maa-ala puhkemajandusliku otstarbega.
Linn on märkuse arvesse võtnud.
6. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.28 „Rohealad“ (lk 24) on sätestatud, et rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada. Palume täpsustada, mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad.
Linn selgitab, et rohealad (H) üldplaneeringu tähenduses paiknevad linnas, alevikes ja tiheasustusaladel. Rohealadel paiknevad metsad ei ole kantud kõlvikuna maakatastrisse ja on metsaseaduse mõistes käsitletavad pargina (vt metsaseadus § 3).
Pargid haljasmaade piires linnas kuuluvad munitsipaalomandisse.
7. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 11.3 „Rohe- ja puhkealade struktuur ja selle toimimist tagavad tingimused hajaasustusaladel“ (lk 88-89) on märgitud, et puhke- ja virgestusalade rajamiseks ning nende avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik teha koostööd riigimetsa esindajatega ning eraomandis kinnistute omanikega. KeM on seisukohal, et erinevate osapoolte omavaheline koostöö on oluline, kuid selline koostöö peaks olema kaasavam kui puhkekoridoride ja -kohtade ulatuses sundvalduse seadmine, nagu see ÜP eelnõus sõnastatud on. Samuti on olemas alternatiivseid koostöövorme (näiteks RMK kõrgendatud avaliku huviga alad, servituudi seadmine). Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse ulatust, viisi ja tasu) põhjendada.
Linn selgitab, et vastavalt planeerimisseadusele on linnal õigus seada rohealade kaitse- ja kasutustingimused ning määrata puhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. Hüvitamiskohustuseta tuleb taluda mõõdukaid omandiõiguse riiveid, mis ei välista omanikul täielikult metsa majandamist. Linn on nõus, et erinevate osapoolte vahel on koostöö nõutav ja selleks puhke- ja virgestusalade kohta tuleb koostada pikaajaline metsamajanduslike tööde kava, milles metsa majandamine peab olema allutatud üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonile ja mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Majandamise kavast tulenevad linnapoolsed kitsendused peavad arvestama seatava piirangu proportsionaalsust planeeringuga seatud eesmärgi suhtes.
8. KeM on seisukohal, et määratud puhke- ja virgestuskoridoride aladel peab säilima võimalus metsamajanduslike tööde läbiviimiseks. Lageraiete keelamine puhkekoridorides ei ole ministeeriumi hinnangul piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. Erinevate metsakasvatuslike tööde planeerimist saab korraldada lähtuvalt ala eesmärkidest koostöös maaomanikuga. Sealjuures arvestades erinevate huvirühmade arvamusi, puistu iseloomu, maastiku eripärasid jms.
Linn ei ole ettepanekut arvestanud märkides järgnevat. Loobutud on lageraie mõiste kasutamisest, kuna ühe raieliigi väljatoomine ei ole põhjendatud. Vastavalt planeerimisseadusele on linnal õigus seada rohealade kaitse- ja kasutustingimused ning määrata puhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. Hüvitamiskohustuseta tuleb taluda mõõdukaid omandiõiguse riiveid, mis ei välista omanikul täielikult metsa majandamist. Linn on nõus, et puhke- ja virgestusalade kohta tuleb koostada pikaajaline metsamajanduslike tööde kava, milles metsa majandamine peab olema allutatud üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonile ja mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Majandamise kavast tulenevad linnapoolsed kitsendused peavad arvestama seatava piirangu proportsionaalsust planeeringuga seatud eesmärgi suhtes.
9. Arvestada KeM poolt tellitud kombineeritud sademevee strateegiaga https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf ja vastavalt ÜP-d täiendada. Strateegia punktis 2.3.1 on toodud nimekiri tegevustest, mis peaksid sademevee süsteemide osas saama lahenduse üldplaneeringu koostamise käigus. Näiteks olemasolevate ja planeeritavate põhiveejuhtmete asukohad; valgalade kaupa sademevee hulk, äravoolu reguleerimise vajadus ja vajalikud ehitised; sademevee hulgast ja ärajuhtimise võimalustest seatavad piirangud ehitamisele ja maakasutusele; põhiveejuhtmetel paiknevate sademevee puhastite asukohad ja arvestuslikud sademeveeuputuse korduvused ja uputusala piirid jms.
Linn on üldplaneeringu koostamisel arvestanud kombineeritud sademevee strateegiaga ning kaasanud sademeveeteema lahendamiseks eriala spetsialistid, kes paralleelselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava üle vaatamisega on esitanud olemasolevad ja planeeritavad põhiveejuhtmed koos puhastitega, suublad ja olulised veekogud ja sademeveevalgalad ning sidunud maaparandussüsteemid ja sademeveesüsteemid ühtseks toimivaks tervikuks. Üldplaneeringus on antud sademevee käitlemise üldised põhimõtted piirkonniti.
Üleujutuste teemal (alade määramine, leevendavad planeeringulised ja ehituslikud meetmed) on koostatud eraldi peatükk.
10. ÜP koostamisel tuleb riiki planeeringust huvitatud isikuna käsitleda võrdselt kõigi teiste maaomanikega ning kohaliku omavalitsuse ega ühegi teise maaomaniku huve ei tohi ilma põhjendatud ja kaalutletud vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasutuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhimõte kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses (maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel) on samuti riigi omandis. PlanS tähenduses on maa omanikuks Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik, kellega tuleb ÜP põhilahendus kooskõlastada.
Linn on märkuse teadmiseks võtnud.
Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Joonised esitatakse andmekihtidena kaardirakenduses siin: Tartu linna ÜP kaardirakendus. Planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne koos oma lisadega avanevad siin: Tartu linna ÜP. Oleme valmis kooskõlastuse käigus kerkivaid küsimusi koheselt arutama, meie kontaktisikuks selles küsimuses on Jaanika Koppel.
Lugupidamisega Jaanika Koppel 736 1162 Jaanika.Koppel@tartu.ee | |
