Saadetud kirja tekst
|
|
Meie 28.01.2021 nr 9-3.2/UP-18-003 |
Tartu linna üldplaneeringu kooskõlastamine
Planeerimisseaduse §85 kohaselt esitab Tartu linn Riigimetsa Majandamise Keskusele kooskõlastamiseks Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega.
Tartu linna üldplaneeringu koostamise peamine eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides (ca 160 km2) üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneeringu üks ülesanne on arvestada linna naabrusaladelt lähtuvate mõjudega ja suurendada Tartu kui toimepiirkonna keskuse ruumilist sidusust linna lähipiirkonnaga.
Riigimetsa Majandamise Keskus on oma 15.08.2020 kirjaga nr 3-1.1/2300 teinud järgmised ettepanekud ja märkused üldplaneeringu kohta. Linn lisab igale ettepanekule või märkusele omapoolse kommentaari.
1. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.4 „Maalise asustuse ala“ ning ptk-s 8 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on maakasutustingimustena sätestatud, et vältida tuleb väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ja metsastumist. Metsastamise puhul on tegemist maakasutusele seatud piiranguga ning metsastumise puhul seatakse maaomanikule kohustus. Palume täpsustada, kuidas ja milliste meetmetega on kohalik omavalitsus planeerinud jälgida seatava piirangu ja kohustuse täitmist?
Linn on märkust osaliselt arvestanud ja täpsustanud, et mõeldud on teadlikku metsastamist. Linn ei pea vajalikuks üldplaneeringuga sätestada korralduslike meetmeid selle elluviimiseks.
2. RMK ei pea põhjendatuks metsakvartalitele CO153 ja TT035 kavandada väärtuslikku põllumaad, kuna tegu on väga väikeste väheväärtuslike rohumaadega.
Linn on ettepanekut arvestanud.
3. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.4 „Maalise asustuse ala“ (lk 20) on maakasutustingimusena sätestatud, et põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad. Millega on antud juhul tegemist: kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse (edaspidi MS) tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine?
Linn ei käsitle märgitud teemat üldplaneeringu põhilahenduses maalise asustuse ala juhtotstarbega kaasneva nõudena.
4. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.17 „Kaitsemets“ (lk 23) on defineeritud mets, mis on vajalik asula või elamu kaitseks. Saame aru, et peatükis on tuginetud PlanS § 75 lg 1 p 21-le. Soovime täpsustada, et kehtiva metsaseaduse (MS § 231) alusel saab uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute kehtestamine toimuda üksnes kokkuleppel maaomanikuga, mis tähendab, et planeeringu kehtestamisel peab vastavasisuline kokkulepe olemas olema. Kokkuleppe puudumisel on üldplaneering vastuolus metsaseadusega. Täiendavalt märgime, et antud juhul ei ole üldplaneeringu eelnõus täpsustatud ühtegi eeltoodud kriteeriumi.
Linn ei ole ettepanekut arvestanud märkides järgnevat. Tartu linna piires planeeritud, RMK omanduses olevate kaitsemetsade ülesanne on eelkõige elamute kaitse müra (nt lõhkeainete lõhkamisala Kardlas, riigimaanteedelt lähtuv maanteemüra) eest. Linn ei pea vajalikuks viia läbi kaitsemetsa mõjude uuringut. Linn lähtub üldplaneeringu koostamisel planeerimisseaduse ülesannetest ja nimetatud seadusega antud pädevusest, mitte metsaseadusest. Metsaseaduse kohase kokkuleppe puudumine metsaomanikuga, ei tähenda, et piirangute seadmine planeeringuga on välistatud. Metsaomanik on kaasatud ja temaga tehakse koostööd planeeringu koostamisel.
Linn on seisukohal, et kaitsemetsa otstarbe määramine üldplaneeringus ei too kaasa kinnisasja kasutamise kitsendamist ega intensiivset omandiõiguse riivet, kuna piirangute seadmine ei välista kogumina pikaajaliselt metsa majandamisest tulu saamise. Linn on nõus, et kaitsemetsade kohta tuleb koostada pikaajaline metsamajanduslike tööde kava, milles metsa majandamine peab olema allutatud üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonile ja mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga.
5. Ettepanek käsitleda kaitseotstarbelise metsa majandamist lähtuvalt Metsaseadusest.
Linna vastus vt p 4 vastust.
6. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.18 „Puhkemets“ (lk 23) on selgitatud, et puhkemetsa maa-alal tuleb metsa korraldamisel lähtuda planeeringuga seatud eesmärgist. Metsa korraldamine (MS § 11) hõlmab metsa inventeerimist ning metsamajanduslike tööde planeerimist. Metsa korraldatakse Keskkonnaministri määrusega kehtestatud metsa korraldamise juhendi alusel. Täiendavalt sätestab metsaseadus, et metsakorraldustööde tegemiseks on vajalik vastav tegevusluba (§ 12). Metsa korraldamine on väga täpselt ära reguleeritud valdkond, mis ennekõike lähtub metsamaa ja seal kasvava puistu iseloomust. Oleme seisukohal, et ÜP seletuskirjas ei ole mõistlik üldsõnalise tingimusega käsitleda valdkonda, mis on metsaseaduse ja selle rakendusaktidega sätestatud väga detailselt.
Linn on märkuse arvesse võtnud ja sõnastust korrigeerinud.
7. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 3.1.28 „Rohealad“ (lk 24) on sätestatud, et rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada. Palume täpsustada, mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad.
Linn selgitab, et rohealad (H) üldplaneeringu tähenduses paiknevad linnas, alevikes ja tiheasustusaladel. Rohealadel paiknevad metsad ei ole kantud kõlvikuna maakatastrisse ja on metsaseaduse mõistes käsitletavad pargina (vt metsaseadus § 3). Pargid haljasmaade piires linnas kuuluvad munitsipaalomandisse.
8. ÜP eelnõu seletuskirja ptk-s 11.3 „Rohe- ja puhkealade struktuur ja selle toimimist tagavad tingimused hajaasustusaladel“ on Tartu linna maalise piirkonna puhke- ja virgestusaladeks määratud olemasolevad ja kavandatavad matkarajad. Suuremas osas on tegemist riigimetsa majandaja poolt varasemalt loodud, korras hoitud ja arendatud aladega. Ptk-s 11.3 (lk 88-89) on märgitud, et puhke- ja virgestusalade rajamiseks ning nende avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik teha koostööd riigimetsa esindajatega ning eraomandis kinnistute omanikega. Oleme seisukohal, et erinevate osapoolte omavaheline koostöö on oluline. Siiski leiame, et selline koostöö peaks olema kaasavam, kui puhkekoridoride ja -kohtade ulatuses sundvalduse seadmine nagu see üldplaneeringu seletuskirja eelnõus sõnastatud on. Samuti on olemas alternatiivseid kootöövorme (näiteks RMK kõrgendatud avaliku huviga alad, servituudi seadmine). Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse ulatust, viisi ja tasu) põhjendada.
Linn ei ole ettepanekut arvestanud märkides järgnevat. Loobutud on lageraie mõiste kasutamisest, kuna ühe raieliigi väljatoomine ei ole põhjendatud. Vastavalt planeerimisseadusele on linnal õigus seada rohealade kaitse- ja kasutustingimused ning määrata puhke- ja virgestusalade asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. Hüvitamiskohustuseta tuleb taluda mõõdukaid omandiõiguse riiveid, mis ei välista omanikul täielikult metsa majandamist. Linn on nõus, et puhke- ja virgestusalade kohta tuleb koostada pikaajaline metsamajanduslike tööde kava, milles metsa majandamine peab olema allutatud üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonile ja mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Majandamise kavast tulenevad linnapoolsed kitsendused peavad arvestama seatava piirangu proportsionaalsust planeeringuga seatud eesmärgi suhtes.
9. RMK on seisukohal, et määratud puhke- ja virgestuskoridoride aladel peab säilima võimalus metsamajanduslike tööde läbiviimiseks metsaseadusega lubatud ulatuses. Lageraiete keelamine puhkekoridorides ei ole RMK hinnangul põhjendatud ega proportsionaalne. Erinevate metsakasvatuslike tööde planeerimist saab korraldada lähtuvalt ala eesmärkidest koostöös maaomanikuga. Sealjuures arvestades erinevate huvirühmade arvamusi, puistu iseloomu, maastiku eripärasid. RMK teeb ettepaneku määrata RMK poolt majandatavate metsade osas tingimuseks, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad rohe- ja puhkealade, virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega pikaajaline metsamajandamise kava, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.
Linna vastus vt p 8 vastust.
10. ÜP kaardikihil on kavandatud RMK metsakvartalitele TT081; TT082; TT065; TT064; TT061; CO158; TT035; CK217; CK219 puhkealad. Enamuses on tegu kaitsealadel paiknevate maadega, kus keskkonnakaitselised piirangud on kaitse-eeskirjaga juba kehtestatud. Ettepanek välja jätta kavandatud täiendav eesmärgistamine puhkealana ÜP-ga, kuna see ei anna midagi uut juurde.
Linn on ettepanekut arvestanud.
11. Üldplaneeringu kaardikihil on kavandatud Tallinn-Tartu riigimaantee äärsetele RMK metsakvartalitele puhkekoridorid, mis kattuvad sama ÜP-ga kavandatavate aladega (roheala, puhkemets, puhkeala, kaitseotstarbeline mets). Ettepanek on mitte tekitada üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi RMK hallatavatele maadele ja lähtuda metsa majandamisel metsaseadusest. RMK arvates peaks koostöö olema kaasavam, kui puhkekoridoride ja -kohtade ulatuses sundvalduse seadmine nagu see üldplaneeringu seletuskirja eelnõus sõnastatud on. Samuti on olemas alternatiivseid koostöövorme (näiteks RMK kõrgendatud avaliku huviga alad, servituudi seadmine). Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku huvi olemasolu, sundvalduse ulatust, viisi ja tasu) põhjendada. RMK on jätkuvalt seisukohal, et ÜP-ga määratud puhke- ja virgestuskoridoride aladel peab säilima võimalus metsamajanduslike tööde läbiviimiseks. Lageraiete keelamine puhkekoridorides ei ole RMK hinnangul põhjendatud ega proportsionaalne. Erinevate metsakasvatuslike tööde planeerimist saab korraldada lähtuvalt ala eesmärkidest koostöös maaomanikuga. Sealjuures arvestades erinevate huvirühmade arvamusi, puistu iseloomu, maastiku eripärasid.
Linna vastus vt p 8 vastust.
12. ÜP kaardikihil on kavandatud Tallinn-Tartu maantee ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteega piirnevasse RMK majandusmetsa ulatuslik puhkemets. RMK teeb ettepaneku määrata ÜP-s RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad rohe- ja puhkealade, virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega pikaajaline metsamajandamise kava, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.
Linn ei ole ettepanekut arvestanud märkides järgnevat. Linn ei nõustu, et planeeringus sätestatakse kõikide raieliikide lubamine. Linn on nõus, et puhkemetsade kohta tuleb koostada pikaajaline metsamajanduslike tööde kava, milles metsa majandamine peab olema allutatud üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonile ja mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Linn on vaadanud üle puhkemetsade ulatuse Kardla külas, vähendades neid maanteest kaugemale jäävatel metsakvartalitel.
13. ÜP kaardikihil on kavandatud roheala RMK metsakvartalitele TT306 ja TT322. Metsakvartalil TT306 on kaitsealune maa Anne Looduskaitseala Anne piiranguvöönd, metsakvartalil TT322 samuti kaitsealune maa, Aruküla käpaliste püsielupaiga sihtkaitsevöönd, aladel majandustegevust ei toimu. Ettepanek mitte tekitada kaitsealadele täiendavaid eesmärke, kuna alade kasutamise tingimused on määratletud kaitseala kaitse-eeskirjaga.
Linn selgitab, et tegemist ei ole üldplaneeringus kajastatud metsade maaga.
14. ÜP kaardikihil on kavandatud Tallinn-Tartu maantee Tiksoja ristmiku lähedusse Tartu põhjapoolse ringtee äärsele RMK metsakvartalile TT060 detailplaneeringu kohustusena ärimaa. ÜP seletuskirjast ei selgu kavandatava ärimaa kasutuse eesmärk. Palume täiendavat informatsiooni detailplaneeringu kohustusena seatud ärimaa kavandamise põhjuste kohta.
Linn selgitab, et nimetatud ala jääb liiklussaarele ja selle tõttu ei ole seal mõistlik säilitada metsa juhtfunktsiooni, ärihoone maa-ala funktsiooni ei ole mõistlik üldplaneeringus täpsustada, kuna see piiraks liialt arengu paindlikkust linnas.
15. ÜP kaardikihil on kavandatud RMK metsakvartalitele TT305; CK219; TT305; TT053; TT054; TT023; TT025; TT027; TT013 maa(lise)-asustuse alad. Tegu on Emajõe ääres olevate madalate looduskaitsealuste maadega. Metsakvartal TT305 asub Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndis. Metskvartal CK219 asub Raja-Kärevere looduskaitseala Emajõe piiranguvööndis. Metsakvartalitele TT053 ;TT054; TT023; TT025; TT027; TT013 kavandatud maa-asustuse alad asuvad samuti Raja-Kärevere looduskaitsealal. Keskkonnaamet on mitmed alad hinnanud väärtuslikeks pool-looduslikeks kooslusteks ja RMK-l on kohustust iga-aastaselt eelnimetatud alad niita ja niide aladelt ära vedada. Kavandatavad maa-asumid asuvad suures osas Emajõe äärsetel üleujutusalad, kus ehitustegevus on vastuolus sellesama ÜP eelnõu punktidega 18.3 (lk 134) ja 18.4 (lk 136).
Linn selgitab, et maalise asustuse maa-ala (MA) käsitlemine juhtotstarbena on tinglik. Maa-ala hõlmab põllu- ja heinamaid, soid-rabasid ja paljusid teisi looduslikke kõlvikuid, samuti hajali paiknevaid hooneid ja õuealasid. MA-le on võimalik ehitada vaid hajaasustuse põhimõttel arvestades erinevaid kitsendusi. Kitsendused on üldplaneeringus määratud eesmärgiga säilitada väärtuslike maastikke ja põllumajandusmaid ning rohevõrgustiku alasid. Lisaks võivad maakasutust ja ehitusõigust mõjutada riiklikud nt. looduskaitse, veekaitse, muinsuskaitse piirangud.
16. ÜP kaardikihil on kavandatud RMK metsakvartalitele TT061 ja CO146 hooldatavad luhaalad. ÜP tekstis ei ole nende hooldusvajadusest räägitud. Küll esineb nn Emajõe luhaala puhkealade nimestikus. Palume täiendavat selgitust hooldatavate luhaalade vajalikkuse kohta.
Linn selgitab, et üldplaneeringu „Emajõe luhaalad“ kaardikiht kattub Tartumaa maakonnaplaneeringus kõrgelt hinnatud riikliku tasandi väärtusliku maastiku piiridega. Ühtlasi on ala osa Alam-Pedja looduskaitsealast ja Natura 2000 loodusalast. Väärtuste säilimine luha-alal on reguleeritud Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga, mille kohaselt on ala kaitse-eesmärk bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine, samuti väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine. Seega tuleneb luhtade hooldusvajadus ala kaitse-eesmärkidest. Üldplaneeringuga Emajõe luhaalale täiendavalt kaitse- ja kasutustingimusi ei seata.
17. Riigimetsa Majandamise Keskus on oma 28.010.2020 kirjaga nr 3-1.1/2300 saatnud täiendava ettepaneku ÜP eelnõule, milles on kavandatud Tartu linnas Kaunase puiestee pikendus perspektiivsele ringteele läbi RMK kinnistu (Tartu linn, Rõõmu tee 3a, kataster 79515:019:0012). RMK teeb ettepaneku paigutada Kaunase puiestee tee pikendus võimalikult kinnistu parempoolsele servale ja moodustada teekoridor kaarega kinnistu piiril, et tee ei poolitaks RMK kinnistu tootmismaad. RMK on kavandanud kinnistule Tartu linn Rõõmu tee 3a avajuursete metsataimede puukooli, kus on vajadus töötada erinevate põllumajanduslike masinatega. Kavandatav Kaunase puiestee pikendus tootmismaa vahel teeks tööde korraldamise keeruliseks kahel eraldi kinnistul. Taimeaia majandamisel on vajadus kasutada erinevaid põllumajandusmasinaid ning tööde korraldamine erinevate põllumajandusmasinatega tiheda liiklusega maantee ületamiseks keerukas ja ohtlik.
Linn on ettepanekut arvestanud.
Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Joonised esitatakse andmekihtidena kaardirakenduses siin: Tartu linna ÜP kaardirakendus. Planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne koos oma lisadega avanevad siin: Tartu linna ÜP. Oleme valmis kooskõlastuse käigus kerkivaid küsimusi koheselt arutama, meie kontaktisikuks selles küsimuses on Jaanika Koppel.
Lugupidamisega
Jaanika Koppel
736 1162 Jaanika.Koppel@tartu.ee |
|
Lisad
.
