Saadetud kiri: Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku taotlemine Tartu linna üldplaneeringus

Taotletakse:

1.1. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas kruntidel Meruski tn 29, Meruski tn 33, Meruski tn 35, Aruküla tee 34 100 meetrini tavalisest veepiirist elamupiirkonna rajamise eesmärgil (2005. a antud nõusolek). Viimase aastakümne jooksul arendatud elurajooni detailplaneeringute kohaselt säilitatakse jõe kaldal 100 meetri ulatuses looduslik kaldataimestik ja veerežiim. Seega tagatakse piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri toimimine ja ei katkestata seda. Seetõttu ei halvenda ehituskeeluvööndi vähendamine looduslikke kooslusi jõe kaldal ega lähe vastuollu muude kalda kaitse eesmärkidega.

1.2. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas krundil Aruküla tee 30 100 meetrini tavalisest veepiirist elamupiirkonna rajamise eesmärgil (2021. a). Tegemist on Kvissentali elurajooni laiendamisega p. 1.1 toodud põhimõtetel.

1.3. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Ujula tn 102 krundil 8 meetrini tavalisest veepiirist talisuplejate hoone (püstaku) ehitamiseks ja 38 meetrini tavalisest veepiirist kuni 100 m² ehitusaluse pindalaga supelranda teenindava hoone ehitamiseks (2021. a). Supelranna teeninduskvaliteedi tõstmiseks vajalike hoonete parameetrid on väikesed ja ei sea ohtu olemasolevate looduskoosluste toimimist. Seetõttu ei lähe linna hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.

1.4. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas krundil Ujula tn 98 20 meetrini tavalisest veepiirist Lodjakoja ehitamise eesmärgil (2006. a antud nõusolek). Krunt on üldplaneeringus käsitletav ka sadamana, kuid tulenevalt hoonete erinevatest kasutusotstarvetest peab linn vajalikuks vähendamise ettepaneku tegemist. Lodjakoda on ehitatud vastavuses kehtiva detailplaneeringuga, tagatud on avalik läbipääs kaldal ja kallaste avatus. Linna hinnangul ei lähe teostatud ehitised ja neid toimuv tegevus vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.

1.5. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Lodjakoja ja TÜ õppehoone vahelisel lõigul kruntidel Ranna tee 5, Ranna tee 3, Ranna tee 1 // 1a // 1b // 1c // 1d // 1e // 1f 17-30 meetrini tavalisest veepiirist vastavalt joonisele linnaruumis välja kujunenud ehitusjoone järgimise eesmärgil (tugineb 2006 nõusolekule, kuid täpsustatakse 2021 ettepanekuna). Kaldale on kokku lepitud ehitusjoont järgides ehitatud Ranna tee kortermajade grupp, täiendavat hoonestamist ette ei nähta.

1.6. suurendada seni kehtivat ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Ujula tn 4 krundil hoonestatud alal 30 meetrini, seni hoonestamata alal 40 meetrini tavalisest veepiirist, et tagada rohe- ja puhkeala säilimine ning parem kasutus (2021. a). Kalda ehituskeeluvööndit vähendati (2006. a antud nõusolek) 20 meetrini, linn soovib tagada kujunenud rohekoridori säilimise. Kogumina taotleb linn keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist nimetatud lõigus vastavalt 30 ja 40 m-ni.

1.7. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Sauna ja Vene tänavate vahelisel lõigul 30 meetrini tavalisest veepiirist vastavalt joonisele eesmärgiga ühtlustada ehitusjoon olemasoleva ja võimaliku kavandatava hoonemahu osas (2006. a antud nõusoleku alusel 2021. a täpsustustega). Krundile Ujula tn 2a ehitatud kaubanduskeskus- korterelamu on valminud vastavuses detailplaneeringuga, hoonestuse laiendamine on võimalik ehituskeeluvööndit järgides Vabadussilla poole. Jõe ääres on säilitatav poollooduslik taimekooslus, säilitatakse piki jõekallast kulgev rohevõrgustiku ribastruktuur. Linna hinnangul ei lähe seetõttu teostatud ja kavandatavad hooned vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.

1.8. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Narva mnt 18 // 20 krundil 24-34 meetrini tavalisest veepiirist vastavalt joonisele Delta õppehoone ehitusjoone kinnitamise eesmärgil (2021). Taotletakse nõusolekut vähendada ehituskeeluvööndi ulatust kõrgharidusasutuste maa piirini, Taotletav hoonestusala jõepoole joon kattub sealse ajaloolise ehitusjoonega, kuna sellel asus Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (Economikum) hoone jõepoolne fassaad. Tegemist on Vabadussilla rajamisel ja Delta õppehoone arhitektuurivõistluse võidutöö realiseerimisel ümberkujundatud (sh kaldakindlustused, jalgteed) kaldalõiguga, kus looduslik kaldataimestik ja kaldakooslused puuduvad. Antud asukohas Vabadussild sisuliselt katkestab piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri. Seega ei tekitanud rajatud hoonestus linnasiseses rohevõrgustikus täiendavat katkestust, küll aga mõnevõrra tugevdas olemasolevat, kuna kallas korrastati. Seetõttu ei halvenda linna hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine juba väljakujunenud situatsiooni jõe kaldal ega lähe vastuollu ka muude kalda kaitse eesmärkidega.

1.9. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Narva mnt 2b krundil asuvas Ülejõe pargi lõunaservas (Kaarsilla juures 25 meetrini tavalisest veepiirist 1 korruselise toitlustusasutuse rajamise eesmärgil (2021. a, tuginetakse 2016. a nõusolekule, kus vööndit vähendati 20 meetrini). Seoses rajatud monumenti ja heakorrastatud ala ulatusega ei soovi linn kohvikut rajada nii lähedale jõele). Kogumina taotleb linn keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist nimetatud lõigus vastavalt 25 m-ni.

1.10. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Raatuse tn 3 krundil asuvas Holmi pargis 34 meetrini tavalisest veepiirist üldplaneeringuga kavandatud hoonestusala elluviimiseks ja linnalise keskkonna sidumiseks jõe mõlemal kaldal (2021. a, tuginetakse 2016. a nõusolekule kus vööndit vähendati 20 meetrini. Linn ei soovi hoonestust enam rajada nii lähedale jõele). Kogumina taotleb linn keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist nimetatud lõigus 34 m-ni.

1.11. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Narva mnt 2 krundil asuval olemasoleval hoonestusalal, 19-30 meetrini vastavalt joonisele. Ettepanek on tehtud lähtudes põhimõttest kus võimaliku uushoonestuse ehitusjoon peaks olema jõest suurema tagasiastega kui olemasoleva hoone jõe-äärne maht. (2021. a, osaliselt tuginetakse 2000. a antud nõusolekule, kus vööndit vähendati 20 meetrini. Taotletav vööndi vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida jõe-äärse hoonefrondi kujundamist. Antud kaldalõigul looduslikke kooslusi ei ole säilinud – Emajõe ääres asuvad kindlustatud tehiskaldad, kaldale on rajatud intensiivselt hooldatav park. Kuna ehituskeeluvööndi vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta ehituskeeluvööndi vähendamine negatiivselt looduskoosluste säilitamist.

1.12. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Narva mnt 2f krundil 20 meetrini tavalisest veepiirist (2016. a nõusolek).

1.13. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas kruntidel Fortuuna tn 2 ja Fortuuna tn 4 k 28- 34 meetrini tavalisest veepiirist vastavalt joonisele (2016. a antud nõusolek Fortuuna 2 osas ja KeA 22.12.2010. a kirjaga nr JT 14-9/42947-3 antud nõusolek Fortuuna tn 4 kinnistu ulatuses).

1.14. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Fortuuna tänaval kavandatud hoonefrondi piirini lõigus Fortuuna tn 11 kuni Fortuuna tn 35 tervikliku uushoonestuse rajamiseks 30 meetrini tavalisest veepiirist (2021. a). Taotletav vööndi vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Vaadeldava alaga külgneb kesklinna piirkonna intensiivse liiklusega tänav, seda piiravad kõnni- ja jalgrattateed. Alast jõe poole jäävad jõe-äärsed kooslused on valdavas ulatuses kujundatud kõrghaljastusega ning murualad. Vööndi vähendamise ala on jäätmaa, mis järk- järgult täitub detailplaneeringuga kavandatud hoonetusega. Kuna vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta vähendamine negatiivselt looduskoosluste säilitamist. Ehitamine ehituskeeluvööndist väljapoole oleks vastuolus kesklinna linnaehituslike printsiipidega.

1.16. vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Pikk tn 57 ja Paju tn 1a kruntide vahelisel alal 20 meetrini tavalisest veepiirist vastavalt joonisele (2006. a antud nõusolek).

1.17. vähendada Anne kanali ehituskeeluvööndit Annelinna linnaosas Paju 1a ja Pikk tn 63 kruntide ja kanali vahelisel alal 10-20 meetrini tavalisest veepiirist vastavalt joonisele (Paju 1a osas KeA 20.01.2016. a kirjaga JT 6-5/15/27288-2 antud nõusolek, Pikk tn 63 osas 2021. a). Pikk 63 olemasoleva hoone ehitusala baasil kavandatakse MTÜ Taliujumine Rahvaspordiks ettepanekul Anne kanali vetelpääste ja rahvaspordikeskuse ühishoonet. Hoonesse on mõeldud lisaks vetelpääste, harrastussportlaste riietusruumidele, talisuplejate ja rannateenuste ruumidele ka avalikud tualetid, mis parandavad supelranna sanitaarseid olusid. Hoonestusala asub Anne kanali supelrannas, kus olemasolevalt puudub looduslik taimestik. Hoone on ruumiliselt ja funktsionaalselt seotud veekoguga, kuid säilub vaba liikumise ala veekogu ja hoone vahel. Linna hinnangul on kavandatu linnaelanikele positiivne, võimaldades harrastusspordi tegevusi ning pakkudes kvaliteetseid teenuseid rannas puhkajaile. Kuna vähendamisega ei likvideerita looduskooslust ja ei katkestata piki kallast liikumise võimalusi, ei mõjuta vähendamine negatiivselt looduskeskkonda ega ole vastusolus kalda kaitse eesmärkidega.

1.18. vähendada ehituskeeluvööndit Annelinna linnaosas Pikk tn 65 krundil Sõpruse silla juurde kämpingu, sh veematkaturismiga seonduva ööbimiskoha ja teenindusasutuse rajamiseks 10 meetrini tavalisest veepiirist (2021. a). Krundil taotletakse nõusolekut vähendada vööndi ulatust Sõpruse silla juurde kämpingu rajamiseks. Vähendamine on vajalik, et tagada eelkõige jõeturismile suunatud kämpingurajatiste ja teenindus-puhkehoone funktsionaalne sidusus jõega. Kämpingu valitud asukoht ja vööndi vähendamine on vajalik, et pakkuda jõega seonduvatele puhketegevustele turismiteenust ning ööbimisvõimalust telgiga matkajatele ja karavanidega reisijatele kesklinna lähedal. Alal ei asu linna andmetel LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte ja ei paikne loodusdirektiivi elupaigatüüpe või muid looduskaitselist tähelepanu väärivaid kooslusi. Lähtudes üldplaneeringuga seatud nõudest arvestada jõe üleujutusaladel hoonete ehitamisel kõrgusmärgiga abs ±34,00 on antud alal otstarbekas kasutada postvundamente, mis võimaldab üleujutuse kohal vee vaba liikumist alal. Kehtiva detailplaneeringuga ei nähta kämpingurajatiste ja -hoonete ehitamisel ette kaldajoone muutmist või pinnase tõstmist, säilib enamasti olemasolev looduslik olukord, mis vastab kalda kaitse eesmärkidele.

1.19. vähendada ehituskeeluvööndit Ihaste linnaosas Ihaste tee 11 krundil piki idaringteed, kuna alluviaalsete soomuldade ala Salutähe tänava hoonestatud kruntidel ja maa-alal kuni idaringteeni on täidetud ja maa-ala isoleeritud Emajõest (2021. a). Selle tõttu muutub alal nii pinnasevee režiim kui ka looduskooslus. Sisuliselt ei ole ala enam seotud jõega ja seetõttu puuduvad sellel ka kalda kaitse ülesanded. Vööndi vähendamine võimaldab alale leida linnalised funktsioonid.

1.20. vähendada ehituskeeluvööndit Ihaste linnaosas piki Hobuseraua tn 44a krunti kruntide Hobuseraua tn 30 kuni Hobuseraua tn 50 ulatuses (vähendati Raeremmelga 1A ja Hipodroomi 3 detailplaneeringu menetlemisel, kiri 18.06.2004. a nr 16-6/4785-2.).

1.21. vähendada ehituskeeluvööndit Ihaste linnaosas Hobuseraua tn 44a krundil 20 meetrini tavalisest veepiirist kuni 100 m² ehitusaluse pindalaga supelranda teenindava hoone ehitamiseks (2021. a). Supelranna teeninduskvaliteedi tõstmiseks vajalike hoone parameetrid on väikesed ja ei sea ohtu olemasolevate looduskoosluste toimimist. Seetõttu ei lähe linna hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.

1.22. vähendada ehituskeeluvööndit Ihaste linnaosas Ranna pst 36 krundil kuni tavalisest veepiirist kavandatud hoonestusala piirini kuni (KeA 16.01.2015. a nr JT 14-9/14/28070-2 Ehituskeeluvööndi vähendamine Tartu linnas Ranna pst 36 krundi detailplaneeringu alusel).

1.23. vähendada ehituskeeluvööndit Tähtvere linnaosas kruntidel F. R. Kreutzwaldi tn 25 ja F. R. Kreutzwaldi tn 27 Tartu linnas 100 meetrini tavalisest veepiirist olemasoleva asustusala laiendamise ja korrastatud puhkeala laiendamise eesmärgil Tähtvere külas (2021. a). Vähendamist taotletakse eesmärgiga kavandada Tiksoja sillakoridori ja dendropargi vahelisele alale Tähtvere kompaktse asustuse arenguala, kuhu jäävad ka praeguses Tähtvere külas asuvad Meika, Tõllu, Mosso, Johani ja Palsa kinnistutel Tähtvere külas. Ühtlasi tehakse üldplaneeringuga ettepanek liita osa Tähtvere küla asustusüksusest Tartu linnaga. Arenguala on kavandatud ligikaudu 100 m kaugusele Emajõe tavalisest veepiirist ning tiheasumi ja Emajõe vaheline ala säilitatakse rohealana. Jõeäärne uusasum on jätk Kreutzwaldi tn jõeäärsete elamute grupile, on sidus ja sobiv ala liitumaks linnalise hoonestatud kaldaalaga. Emajõe ja kavandatava tiheasumi vaheline puhverala peab suutma leevendada suurvee aegseid üleujutusi ning tagama võimalused vabaks ja takistusteta liikumiseks Emajõe kaldal. Alal ei asu linna andmetel LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte ja ei paikne loodusdirektiivi elupaigatüüpe või muid looduskaitselist tähelepanu väärivaid kooslusi. Kalda ehituskeeluvööndisse jääval rohealal ei nähta ette kaldajoone muutmist või pinnase tõstmist, säilib enamasti olemasolev looduslik olukord, mis vastab kalda kaitse eesmärkidele.

1.24. vähendada ehituskeeluvööndit Tähtvere linnaosas kruntidel F. R. Kreutzwaldi tn 9 ja Herne tn 67 20-30 meetrini tavalisest veepiirist kuni 100 m² ehitusaluse pindalaga supelranda teenindava hoone ehitamiseks (2021. a). Supelranna teeninduskvaliteedi tõstmiseks vajalike hoone parameetrid on väikesed ja ei sea ohtu olemasolevate looduskoosluste toimimist. Seetõttu ei lähe linna hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.

1.25. vähendada ehituskeeluvööndit Supilinna linnaosas kruntidel Kauna tn ja Marja tn vahelisele 20 meetrini tavalisest veepiirist (vähendatud Supilinna linnaosa üldplaneeringu menetlemisel kiri 14.08.2003. a nr 16-6/4723).

1.26. vähendada Supilinna linnaosas Kartuli tn ja Kroonuaia tn vahelisel alal Emajõe tänava ääres lõigus Kroonuaia 70/76 krundist kuni Emajõe tn 12 krundini korterelamumaa piiril väljakujunenud ehitusjooneni (20 meetrini) tavalisest veepiirist olemasoleva asustusala ehitusjoone järgmise eesmärgil (2021. a). Taotletav vööndi vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Kuna vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta vähendamine negatiivselt looduskoosluste säilitamist.

1.27. vähendada ehituskeeluvööndit Kesklinna linnaosas Vabaduse pst ääres Lai tn 38/40 krundil botaanikaaia müürini 20 meetrini tavalisest veepiirist Botaanikaaias võimalike abihoonete ja –tehnorajatiste ehitamiseks (2021. a). Võimalikud abihooned jääksid Botaanikaaia territooriumile müüri taha. Kuna vööndi vähendamisega ei likvideerita olemasolevat Emajõe kaldakindlustuse ümbruses kujundatud inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta vähendamine negatiivselt looduskoosluste säilitamist.

1.28. vähendada ehituskeeluvööndit Kesklinna linnaosas krundil Vabaduse pst 5 (Vabaduse silla juures) 15 meetrini tavalisest veepiirist Emajõe-äärse toitlustusasutuse rajamiseks (2016. a nõusolek).

1.29. vähendada ehituskeeluvööndit Vabaduse pst ja Magistri tänava vahelisel alal krundi Vabaduse pst 6 täiendavaks hoonestamiseks 30 meetrini tavalisest veepiirist (2021. a). Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärgist peab linn vajalikuks järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Vaadeldava alaga külgneb Vabaduse pst, mis on intensiivse liiklusega tänav, seda piiravad kõnni- ja jalgrattateed. Alast jõe poole jäävad jõe-äärsed kooslused on valdavas ulatuses kujundatud kõrghaljastusega ning murualad. Vööndi vähendamise ala on praegu parkla, mis oma olemuselt on tehnogeense iseloomuga pind. Kuna vähendamisega ei likvideerita olemasolevat inimtekkelist looduskooslust ja ei katkestata piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri, ei mõjuta see negatiivselt looduskoosluste säilitamist.

1.30. vähendada ehituskeeluvööndit Kesklinna linnaosas Vabaduse pst 1c ja Vabaduse pst 1b kruntidel 5 meetrini tavalisest veepiirist toitlustusasutuste ehitamiseks (2016. a nõusolek, täpsustakse 2021. a).

1.31. vähendada ehituskeeluvööndit Kesklinna linnaosas Soola tn 6 ja Soola tn 8 kruntidel 20 meetrini tavalisest veepiirist väljakujunenud ehitusjoone kinnitamiseks (2021. a, ehituskeeluvööndi vähendamiseks on antud nõusolek enne 2000. aastat). Tegemist on selgelt ümberkujundatud (sh kaldakindlustused, jalgteed) kaldalõiguga, kus looduslik kaldataimestik ja kaldakooslused puuduvad. Antud asukohas Võidu sisuliselt katkestab piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri. Seega ei tekita planeeritud asukohta hoonestusjoone ehituskeeluvööndina fikseerimine linnasiseses rohevõrgustikus uut katkestust, küll aga mõnevõrra tugevdab olemasolevat, kuna kallas korrastatakse ning kuni kõnniteeni ka haljastatakse. Seetõttu ei halvenda ehituskeeluvööndi vähendamine olemasolevat situatsiooni jõe kaldal ega lähe vastuollu muude kalda kaitse eesmärkidega.

1.32. vähendada ehituskeeluvööndit Kesklinna linnaosas kruntidel Soola tn 5b, Soola tn 5 ja Soola tn 7 (end. jõesadam) ─ 20-40 meetrini (vastavalt kaardil antud joonele) tavalisest veepiirist maa-ala uushoonestamise ja sellega kaasnevalt jõe kallaste korrastamise ja avatud kasutuse tagamise eesmärgil (2016. a nõusolek).

1.33. vähendada ehituskeeluvööndit Turu tn 18 krundil täiendavaks hoonestamiseks – 22 meetrini tavalisest veepiirist (2016. a nõusolek).

1.34. vähendada täiendavalt ehituskeeluvööndit Turu tn 18 krundil Sõpruse silla juures täiendavaks hoonestamiseks arvestades arhitektuurivõistluse tulemuste alusel koostatava detailplaneeringu lahendust 14 meetrini tavalisest veepiirist (2021. a). Tartu endise keskkatlamaja alal on jõe kaldaid omaaegse ehitustegevuse käigus tugevalt ümber kujundatud ja täidetud. Kaldajoonest 10-15 m kaugusel kulgeb omaaegne tööstust teenindav raudtee ning selle taga on juba katlamaja hooned-rajatised. Praeguse tootmismaa asemele planeeritakse korrastatud segahoonestusega keskusala rajamist. Vööndi vähendamine võimaldab alale rajada uued hooned, mis sobituvad visuaalselt ja funktsionaalselt kesklinna paremini kui tööstushooned. Kavandatud maakasutus suurendab piirkonna aktiivset maakasutust ning üldist turvalisust. Rajatav piirkond seob ala kesklinnaga ühtseks tervikuks ning avab kallasraja avalikuks kasutamiseks. Antud piirkond on juba hetkel hoonestatud või inimtegevusest oluliselt mõjutatud, seega ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta piirkonna looduskooslusi. Turu tn 18 kinnistule on planeeritud ka kergliiklustee rajamine, avalikult kasutatav kaldaala laieneb tootmisterritooriumi arvelt oluliselt. Tartu linn on sõlminud vastavas osas omanikuga isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Sisuliselt antud piirkonnas sellised kaldaga seotud looduslikud kooslused puuduvad, mida ehituskeeluvööndi vähendamine võiks kahjustada.

Tartu linna üldplaneeringuga on jõeäärne ala, mis jääb väljapoole Turu tn 18 kinnistut, määratletud rohevõrgustiku elemendiks oleva haljasala või haljasmaana. Turu tn 18 kinnist arendamisel, sh ehitustegevusel ja kaldaäärse jalgtee rajamisel, olemasolev puuderivi eeldatavalt likvideeritakse. Vahetult kaldaäärne ala on üldplaneeringus määratletud haljasala juhtotstarbega, seega rohevõrgustiku üldine sidusus eeldatavalt ei vähene. Üldplaneeringus kavandatud hoonestusalad endise keskkatlamaja piirkonnas arvestavad kalda eripäraga. Seega, kuna antud kaldalõigus sisuliselt looduskooslused puuduvad, ei too vööndi vähendamine kaasa negatiivset mõju kaldal olevaile looduskooslustele ja kalda kaitse eesmärkidele üldisemalt. Vaadeldaval alal vööndit vähendamata ei ole ala ümbritsevast maakasutusest ja arenguala suurusest lähtuvalt võimalik piirkonna arendamine ning linna soovitud eesmärgi täitmine.

1.35. vähendada ehituskeeluvööndit Rebase tn ja Ropka tee vahelisel alal kruntidel Rebase tn 27 - Siili tn 14 ja Siili tn 16 - Siili tn 46 detailplaneeringutega määratud asustusalade ehitusjoone ühtse kujunemise eesmärgil 30 meetrini tavalisest veepiirist (2006. a nõusolek).

1.36. vähendada ehituskeeluvööndit Tehnika 16a krundi piires Ropka Tööstuspargi arendamise eesmärgil 50 meetrini tavalisest veepiirist (2006. a nõusolek).

1.37. vähendada ehituskeeluvööndit Tehnika tn 16a, Turu 56a, Idaringtee T3, Ringtee tn 45 kruntidel, lähtudes alluviaalsete soomuldade levikualal täisehitatud ja täidetud pinnasega aladest (2021. a). Taotletakse nõusolekut vähendada vööndi ulatust väikeettevõtlus- ja tootmismaani, lähtudes alluviaalsete soomuldade levikualal täisehitatud ja täidetud pinnasega aladest. Täidetud maa-alad ei oma enam pinnasevee režiimi ja looduskoosluste osas seost Emajõest. Vähendamine võimaldab alale leida ettevõtlusega seotud linnalised funktsioonid, mis võimaldavad luua töökohti elukohtadele lähemale ja vähendada igapäevaste liikumistega kaasnevat transpordikoormust. Jõe kaldale jääb muutumatuna alles senine toimiv pinnasevee režiimi ja taimestik, mis tagab piisavas mahus kalda kaitse eesmärkide täitmise.

1.38. vähendada Jummissaare järve kalda ehituskeeluvööndit Ihaste tee 6a krundil umbes 20 meetri kaugusele järve kaldajoonest kavandatava elamugrupi sisemusse jääva poolloodusliku veekogu sidumiseks elamutega ning veekogule maastikukujunduse võtetega parema ilme andmiseks (2021. a). Linn laiendas avaliku väljapaneku tulemuste põhjal Jummisaare järvest Ihaste tee poole jääva rohekoridori laiust, mis tagaks parema rändekoridori kahepaiksetele ja seoks looduslikult Ropka-Ihaste kaitseala järvega. Kuna kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga järve äärde vööndisse jääv ala on määratud üldplaneeringus rohealaks, hinnangul siis on loodud eeldused looduslike koosluste säilitamiseks, täiendamiseks. Seega ei lähe linna hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.

1.39. vähendada Raadi järve kalda ehituskeeluvööndit järve idakaldal 10 meetri kaugusele järve kaldajoonest Eesti Rahva Muuseumi hoonestusjoone kinnitamiseks (2006).

2. Tartu linna asustusüksus. Ehituskeeluvööndi liik: ehituskeeluvööndi vähendamine rajatistele. Kõik võimalikud püstitatavad rajatised on mõeldud avalikuks kasutuseks, rajatistega ei kaasne territooriumi piiramist või eraldamist ümbritsevast rohealast. Kuna rajatised on paigutatavad või ehitatavad rohealale üksikobjektidena, ei mõjuta need olemasolevaid looduskooslusi, ei too kaasa inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju ja tagatud on vaba liikumine ja juurdepääs nii veekogule kui puhkealadele.

Taotletakse:

2.1. Lodjakoja-Kroonuaia silla vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Lodjakoda-Kroonuaia sild kuni terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.2. Sauna ja Vene tänavate vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Sauna ja Vene tänavate vahelisel lõigul kuni terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.3. Vabaduse silla ja Kaarsilla vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Vabaduse sild – Kaarsild jõe terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.4. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Kaarsild-Võidu sild kuni jõe tavalise veepiirini avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.5. Võidu silla ja Turu silla vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Võidu sild – Turu sild kuni terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.6. Turu silla ja Sõpruse silla kämpingu vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Turu sild – Sõpruse silla kämping kuni terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.7. Anne kanal. Vähendada ehituskeeluvööndit Anne kanalil kallasraja piirini avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.8. Asustusüksuse Tartu linna piir - Emajõe vabaujula puhkekoha vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus asustusüksuse Tartu linna piir – Emajõe vabaujula puhkekoht kuni terviseraja piirini avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.9. Supelranna (Emajõe vabaujula) ja Kartuli tn vaheline ala. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus supelrand (Emajõe vabaujula) – Kartuli tn kuni terviseraja piirini avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.10. Kartuli tn – Kroonuaia silla vaheline ala. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Kartuli tn – Kroonuaia sild kuni Emajõe tavalise veepiirini avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.11. Vabaduse silla ja Kaarsilla vaheline lõik. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Vabaduse sild – Kaarsild jõe terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.12 Võidu silla ja krundi Väike-Turu 10 vaheline ala. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Võidu sild – Väike-Turu 10 jõe tavalise veepiirini avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.13. Krundi Väike-Turu tn 10 ja Sõpruse silla vaheline ala. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Väike-Turu 10 – Sõpruse sild kuni terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.14. Sõpruse silla ja Ropka tee vaheline ala. Vähendada ehituskeeluvööndit lõigus Sõpruse sild – Ropka tee kuni terviserajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

2.15. Raadi järv. Vähendada Raadi järve kalda ehituskeeluvööndit järve läänekaldal kuni kallasrajani avalikkusele suunatud otstarbega spordi– ja puhkerajatise, sh mänguväljaku, monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi, purskkaevu, rattahoidla, infotahvli, lipumasti, varikatuse, terrassi ja muu sellise rajatise ning tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks.

3. Puhkekohad. Puhkekoht on Emajõe kaldale kavandatav avalikkusele suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid, suplejaid, kalamehi ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud, kaatrid jm väikealused). Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend jmt, veeliiklejate teenindamiseks slipp ja paadisild. Ehitada on lubatud erinevaid supelranna rajatisi. Kuna rajatised on paigutatavad või ehitatavad rohealale üksikobjektidena, ei mõjuta need olemasolevaid looduskooslusi, ei too kaasa inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju ja tagatud on vaba liikumine ja juurdepääs nii veekogule kui puhkealadele.

Taotletakse:

3.1. Vana-Ihaste puhkekoht. Vähendada ehituskeeluvööndit veekogu piirini puhkekoha ulatuses.
3.2. Emajõe vabaujula puhkekoht. Vähendada ehituskeeluvööndit veekogu piirini puhkekoha ulatuses.

4. Tartu linna maalises piirkonnas (asustusüksustes külad ja alevikud) seab üldplaneering veekogude kallastele valdavalt konservatiivsed ja looduskeskkonda säästvad maakasutus- ja ehitustingimused.

Maalises piirkonnas väärtustab üldplaneering veekogude looduslikke kaldaalasid, kus on olemas kõik eeldused linnalähedaseks puhkuseks ja sportimiseks. Eelneva tõttu on veekogudega vahetult külgnevatel, puhketegevuseks sobivatel maadel lubatud maakasutust muuta ja/või sinna ehitada üksnes avalikes huvides.

Kaldaaladele maakasutuse või ehitamise tingimuste seadmisel võeti aluseks kaldaalale ulatuvad looduskaitselised piirangud, sealhulgas kalda ehituskeeluvööndi ulatus, kuid lisaks seati üldplaneeringuga Emajõest kui korduva üleujutusega veekogu üleujutusohust lähtuvad piirangud. Eelnev tähendab, et looduslike ja maastikuliste tingimuste tõttu ulatuvad Emajõe kaldast lähtuvad tegevuspiirangud kohati mitmete sadade meetrite kaugusele jõe kaldajoonest. Nimetatud tegevuspiiranguid või –kitsendusi ei saa käsitleda kalda ehituskeeluvööndi suurendamisena (LKS § 40 lg 2), kuna alale seatavad tegevuspiirangud ei kattu LKS § 38 lähtuvate kaldakaitseliste piirangutega kalda ehituskeeluvööndis.

Tartu linna maalises piirkonnas taotletakse kalda ehituskeeluvööndi vähendamist kooskõlas looduskaitseseadusega üldplaneeringu alusel ja tehakse ettepanekud veekogude kallaste ehituskeeluvööndi vähendamiseks valdavalt puhkemajanduslikul eesmärgil, et luua võimalused jõeäärsete puhkekohtade (Emajõe ja Ilmatsalu jõe jõeäärsed puhkekohad) ja samuti Rahinge järve kaldal asuva puhkekoha mitmekülgseks väljaarendamiseks ja kasutuseks. Veekogu äärse puhkekoha all mõeldakse üldplaneeringus jõe või järve kaldal asuvat avalikkusele suunatud ehitiste kompleksi, mis teenindab matkaradade külastajaid, puhkajaid, (vee)sportlasi ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud, kaatrid jm väikealused) ja mille ehitamiseks on looduskaitseseadusest lähtuvalt vajalik vähendada kalda ehituskeeluvööndit. Rahinge järve ja Ilmatsalu jõe äärsed puhkekohad ja –alad on ühendatud ka jalgrattateede võrgustikuga. Emajõe-äärsetele puhkekohtadele on juurdepääs reeglina tagatud avalikelt teedelt (riigimaantee, kohalikud teed) jalg- ja jalgrattateede, väiksemale osale puhkekohtadest pääseb ligi ka sõiduteelt, puhkekohta teenindab ka parkla.

Kooskõlas LKSiga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist ka Emajõe kaldale üldplaneeringuga kavandatud paadikanalite ulatuses ning kolmes piirkonnas ka hoonete ehitamiseks veekogu kalda ehituskeeluvööndisse: olemasolev hoonestus ja õueala Tüki külas; valdavalt olemasolevate hoonetega kinnistud alluviaalsete soomuldade levikuala piiril Kardla külas; linna asustusüksusega liidetav jõeäärne osa Tähtvere külast.

Lisaks on üldplaneeringusse informatiivsetena märgitud varasemad ehituskeeluvööndi vähendamised detailplaneeringute alusel. Tähtvere valla üldplaneeringuga ei taotletud keskkonnaregistrisse kantud veekogude kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ega viidud vastavaid tegevusi ellu, mistõttu informatiivsed märked ses osas puuduvad.

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlustes on linn paljuski tuginenud üldplaneeringu koostamisel läbi viidud KSH aruandele, samuti varasemates planeeringutes ja/või analoogsetes olukordades antud mõju hinnangutele.

4.1. Tartu linna maalises piirkonnas (külades ja alevikes) kalda ehituskeeluvööndi vähendamine veekogude äärsete puhkekohtade ulatuses.
Puhkeotstarbeliste rajatiste ehitamine Emajõe äärse matkarajaga ja Linnutee matkarajaga ühendatud puhkekohtadesse vahetult jõe kaldale muudab puhkeala kasutajatele atraktiivsemaks, rikastab ja mitmekesistab selle kasutamise võimalusi. Maaomanike ja linna vahel kokku lepitud ja spetsiaalselt kohandatud puhkekohtade loomisega tagatakse kaldaala kasutamisel heakord, turvalisus ja loodushoid.
Puhkekohtade piirid, paiknemine ja rajatiste loetelu, samuti ehituskeeluvööndi vähendamise taotlused veekogu äärsete puhkekohtade osas kajastuvad ülevaatlikult üldplaneeringu koondkaardil andmekihis Veekogud ja kaldad. Veekogu äärsed rajatised ja maa-alad ja Veekogude kallastele ulatuvad kitsendused.
Puhkekohtade loetelus on ka Rahinge järve kaldale puhkekoha (puhkeala) kavandamine ja selleks puhkeotstarbeliste ehitiste ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine. Rahinge puhkekoha piirid ja kirjeldus vt koondkaardil Rohestruktuur ja puhkealad. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus nähtav andmekihis Veekogud ja kaldad. Veekogude kallastele ulatuvad kitsendused.

Üldplaneeringu alusel taotletakse veekogude kalda ehituskeeluvööndi vähendamist järgmiste puhkekohtade ulatuses:

4.1.1. Vaatetorni puhkekoht Suurtiikide kinnistul Ilmatsalu külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Ilmatsalu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta on lubatud ehitada vaatetorn ja matkarada teenindavad väiksemad rajatised nagu lauad-pingid, käimla, infostend jmt. Tegemist on olemasoleva puhkekohaga, kus on vajadus sihtotstarbelise taristu järele. Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Ilmatsalu jõe saastumise riske. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju.

4.1.2. Linnuraja puhkekoht Laeva metskond 64 kinnistul Ilmatsalu külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Ilmatsalu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Puhkekoht on avalikkusele suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab Linnutee matkaraja ja vaatetorni külastajaid. Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend jmt. Tegemist on olemasoleva puhkekohaga, kus on vajadus sihtotstarbelise taristu järele. Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Ilmatsalu jõe saastumise riske. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju.

4.1.3. Kärevere puhkekoht Emajõe vasakkaldal 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Laeva metskond 201 kinnistutel Kardla külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Aktiivselt kasutusel olev puhkekoht, kus toimub paatide veeskamine, kuid puudub vajalik taristu. Puhkekohta on lubatud ehitada ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, sildumiseks ning randumiseks vajalik tehniline taristu (paadisild, slipp), mootorsõidukite parkla ja juurdepääsutee. Juurdepääs on võimaldatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt. Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Emajõe saastumise riske. Olulist ebasoodsat mõju seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha, puhkekoha maa-ala ei ulatu Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse.

4.1.4. Kärevere puhkekoht Emajõe paremkaldal 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kärevere looduskaitseala 5 kinnistutel Kardla külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Tegemist olemasoleva puhkekohaga, kus puudub puhkekoha sihipäraseks kasutuseks vajalik taristu. Juurdepääs toimub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt. Paate lastakse vette vähemal määral kui Emajõe vastaskaldal. Puhkekohta on lubatud ehitada ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, sildumiseks ning randumiseks vajalik tehniline taristu (paadisild, slipp), mootorsõidukite parkla ja juurdepääsutee. Juurdepääs on võimaldatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt. Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Emajõe saastumise riske. Olulist ebasoodsat mõju seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha, puhkekoha maa-ala ei ulatu Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse.

4.1.5. Prosta puhkekoht Prosta paadisilla kinnistul Kardla külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Tegemist olemasoleva avalikkusele suunatud puhkekohaga Kärevere looduskaitsealal, mille sihipäraseks kasutuseks vajalik taristu on amortiseerunud. Puhkekoht teenindab matkaraja külastajaid, puhkajaid, kalamehi ja veeliiklejaid (sõudepaadid, süstad, kanuud, kaatrid jm väikealused). Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend ning kerge paadisild. Kaitseala kaitse eesmärke arvestades ei ole lubatud rajada paatide vettelaskmiseks slippe, keelatud on puhkekohani viiva sõidutee ja jõeäärse parkla rajamine. Natura hindamisest lähtudes, Kärevere loodusala kaitse eesmärkide täitmiseks elupaigatüübi lamminiidud (6450) esinemise alal on puhkeala võrreldes esialgselt kavandatuga oluliselt vähendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamisega olemasoleva puhkekoha lähiümbruses ei ole ette näha ebasoodsat mõju kalda kaitse eesmärkide täitmisele.

4.1.6. Näkiluha puhkekoht Näkiluha kinnistul Kardla külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Tegemist olemasoleva avalikkusele suunatud puhkekohaga, mille sihipäraseks kasutuseks vajalik taristu on amortiseerunud. Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend jmt, veeliiklejate teenindamiseks paadisild. Kardla-Vorbuse maanteelt viib puhkekohani jalgtee. Ehituskeeluvööndi vähendamisega olemasoleva puhkekoha lähiümbruses ei ole ette näha ebasoodsat mõju kalda kaitse eesmärkide täitmisele.

4.1.7. Kraaviääre puhkekoht Laeva metskond 68, Laeva metskond 69 ja Kraaviääre tee T3 kinnistutel Kardla ja Vorbuse külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Tegemist olemasoleva avalikkusele suunatud puhkekohaga Kärevere looduskaitsealal, mille sihipäraseks kasutuseks vajalik taristu on amortiseerunud. Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend jmt, veeliiklejate teenindamiseks paadisild. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Emajõe kalda kaitse eesmärkidega. Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on Emajõe saastumise riske võimalik vähendada.

4.1.8. Tõnise puhkekoht Tõnise ja Rästa kinnistutel Vorbuse külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Tegemist on olemasoleva avalikkusele suunatud puhkekohaga, kus on vajadus sihtotstarbelise taristu järele. Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend jmt, veeliiklejate teenindamiseks slipp, paadikanal ja paadisild. Puhkekohani viib olemasolev tee, parkimine on korraldatud juurdepääsutee alguses. Kuna läheduses puuduvad võimalused paatide veeskamiseks, kavandatakse puhkekohta avalikult kasutatava paadikanali rajamist. Paadikanal on võimalik rajada olemasoleva kraavi laiendusena. EELISe (jaanuar 2021. a) kohaselt ei jää puhkekoha maa-alale ega sellelähedusse kaitstavaid loodusobjekte. Emajõega seotud kaitsealustele liikidele ei ole puhkekoha arendamisega seoses olulist ebasoodsat mõju ette näha. Eelnevat arvestades ei ole Tõnise puhkekohas EKV vähendamisega ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele.

4.1.9. Jaanipõllu puhkekoht Jaanipõllu ja Jänese jalgtee kinnistutel Vorbuse külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Tegemist on olemasoleva puhkekohaga, kus on vajadus sihtotstarbelise taristu järele. Puhkekoha kasutamiseks vajaliku taristu rajamise, külastajate sihipärase liikumise korraldamise ja ala regulaarse hooldamisega on võimalik vähendada Emajõe saastumise riske. Puhkekohta on lubatud ehitada matkarada teenindavad rajatised: ettevalmistatud lõkkease, puukuur, lauad-pingid, erinevad varjualused, käimla, telkimisplats, infostend jmt, erinevaid supelranna rajatisi ning veeliiklejate teenindamiseks slipp ja paadisild. Puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku kasutusega supelrannaks. EELISe (jaanuar 2021. a) alusel jääb puhkekoht kaitsealuste nahkhiirte elupaiga alale (ulatuslik ala Emajõe vahetusläheduses). Arvestades puhkekoha eesmärki ja ulatust, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju nahkhiirte elupaiga säilimisele. Ette ei ole näha olulist ebasoodsat mõju seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega Jaanipõllu puhkekohas.

4.1.10. Rahinge järve puhkekoht Joosepi tee 3, Joosepi tee 5 ja Kõplapõllu kinnistutel Rahinge külas.
Puhkekoha rajamiseks taotletakse Rahinge järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamist veekogu kaldajooneni. Puhkekohas paiknevad peamiselt erinevad spordi- ja puhkerajatised, mida ei loeta supelranna rajatisteks ja looduskaitseseadusest lähtuvalt tuleb nende ehitusõiguse määramiseks kalda ehituskeeluvööndit vähendada. Kalda ehituskeeluvööndis paiknevad lisaks olemasolevad hooned, millest suurim on Rahinge kuppel (poolkerakujuline hoone raadiusega 12,1 meetrit).
Rahinge järve puhkekoht paikneb Rahinge kompaktse asustuse arengualal, mis on ühtlasi detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-ala.

Alale on 2017. a algatatud detailplaneeringu koostamine koos eelhinnangu andmisega detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Eelhinnangust nähtub, et detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole spordipargi rajamine, kuna park eksisteerib juba palju aastaid. Detailplaneering otsustati koostada professionaalse ja pädeva ruumilahendusena spordipargi olemasoleva maakasutuse ja ehitusõiguse ülevaatamiseks, täiendamiseks ja kaasajastamiseks. Parema planeeringulahenduse huvides kaasati planeeringu koostamisse keskkonnaekspert (mürauuring ja -analüüs) ja liiklusekspert. Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade oluline kahjustumine. Sisuliselt on kogu planeeringuala, kaasa arvatud paisjärve kalda-ala, olnud põllumajandusmaa. Järve kaldal ulatus põllumaa haritav osa umbes 5–10 m kauguseni kaldajoonest. Tänaseks on Joosepi tee 3 ja Joosepi tee 5 kinnistutel põllumajanduslik maakasutus lakanud ning kalda-alale on rajatud spordiväljakud ja -platsid, ehitustegevuse ettevalmistustööde käigus on maapinda aastate jooksul täidetud ja kujundatud.

Planeeringu kohaste ehitiste rajamisega võib kaasneda teatav hajukoormus, kuid võrreldes planeeringualal varasemalt toimunud intensiivse põllumajandustegevusega, on kavandatavast maakasutusest lähtuv hajukoormus Rahinge paisjärvele kindlasti madalam.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ka muid Rahinge paisjärve või selle kaldaid oluliselt mõjutavaid heiteid või häiringuid (nt kallaste uhtumine, vibratsioon jne).
Spetsiifilist mõju kumuleerumist kavandatav kaasa ei too, kuna võrreldes olemasolevaga ei muutu märkimisväärselt liiklusmahud ja hooajalisus, mõjusid leevendab planeeringualale parkimiskohtade oluline lisandumine ja planeeritud muudatused ristmike, teeületuskohtade ja liikluskoridoride paiknemises.
Järveäärse puhkeala eesmärk on tagada Tartu linna suurema puhkeväärtusega alade avalik kasutatavus virgestustegevuseks ning arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust külastada jalgsi või jalgrattaga.

Ala väljaehitamisel tuleb leida puhkekoha eesmärke arvestav, asukohta sobivaim ja keskkonda säästvaim tehniline lahendus. Kokkuvõtvalt on kavandatava tegevuse mõju pikaajalises perspektiivis positiivne, kuna olemasoleva Rahinge spordipargi uue planeeringulahenduse koostamise üks eesmärke on vähendada inimtegevusest lähtuvat võimalikku negatiivset mõju keskkonnale.

4.2. Tartu linna maalises piirkonnas (külades ja alevikes) Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine paadikanalite ulatuses.
Emajõe kaldaga ühenduses olevate paadikanalite rajamine on suurima mõjuga nii looduskeskkonnale kui ka võimalusele jõe kallastel vabalt liikuda. Paadikanalite rajamiseks kalda ehituskeeluvööndi vähendamisel ei tohi kahjustada kalda kaitse eesmärke, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Paadikanal ei tohi takistada Emajõe kallasrajal vabalt liikumist. Kallastel vaba liikumise hindamisel on arvestatud erinevate elustikurühmade liikumisvõimalusi, mida õuealadele sügavalt sisse lõikavad paadikanalid võivad oluliselt takistada, kuna kaldavööndi rohekoridorid on seeläbi katkestatud. Paadikanalid, mille osas taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist on suures osas õuealadest kaugel. Erandiks on Jõekalda kanal, ent selle ületamiseks on rajatud lai ja turvaline puitsild.

Paadikanalid on paatide ja muude väikealuste randumiseks ja sildumiseks rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud ehitised või ehitiste kompleksid (veeteed), millel on ühendus jõega. Sõltuvalt veeseisust võib paadikanal olla hooajaliselt kasutatav.
Emajõega ühenduses olevad paadikanalid erinevad oma vanuselt ja tekkelt, osa neist on rajatud seadusekohaselt, osal puuduvad tegevusload ning osa on täna veel rajamata ning kavandatakse üldplaneeringu alusel.
Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude äärde ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud paadikanalid saab lugeda looduskaitseseaduse seisukohalt seaduslikeks.
Sellisteks Emajõega ühenduses olevateks paadikanaliteks on üldplaneeringus Näki, Olmere ja Väike-Taraski paadikanalid.
1995. a jõustunud ning kuni 2004. a kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld- ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile (RanKS § 9 lg 8 p 1). Kuni 2014. a (Keskkonnaministeeriumi (KeM) 11.12.2013. a kiri nr 1-9/13/8022-2) loeti paadikanaleid veeliiklusrajatisteks, millele kehtis looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand, kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel. Seega saab looduskaitseseaduse seisukohalt lugeda seaduslikuks need paadikanalid, mis on rajatud ajavahemikul 1995-2014. a kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel veeliikluse objektina või veeliiklusrajatisena. Nimetatud õiguslikele alustele tuginedes on planeeringute alusel rajatud Emajõega ühenduses olevad Anna-Marie, Jäneseraja ja Jõekanali kinnistute paadikanalid.
Muid Emajõe kaldaga ühenduses olevaid inimtekkelisi kanalitaolisi süvendeid üldplaneeringus seadustatavate paadikanalitena ei käsitleta.
Paadikanalite asukohad ja parameetrid, ehituskeeluvööndi vähendamise taotlused paadikanalite osas kajastuvad ülevaatlikult üldplaneeringu koondkaardil andmekihis Veekogud ja kaldad. Veekogu äärsed rajatised ja maa-alad ja Veekogude kallastele ulatuvad kitsendused
Üldplaneeringuga taotletakse vähendada Emajõe kalda ehituskeeluvööndit järgmiste paadikanalite ulatuses:

4.2.1. Näkiaasa paadikanal Näkiaasa kinnistul Kardla külas.
Paadikanali rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud paadikanali ulatuses. Näkiaasa kinnistule on rajatud maa kuivendamiseks Emajõega ühenduses maaparandusehitis, mis on arvele võetud maaparandussüsteemi eesvooluna (2017-2019. a) ja mille süvendamisega paadikanaliks saab rajatist kasutada ka paatide hoidmiseks. Rajatava paadikanali suurimad lubatud mõõtmed: laius 8 meetrit, pikkus 60 meetrit. Tegemist on olemasoleva rajatisega, mille süvendustööde vajadus sõltub jõesetete kuhjumisest kanali suudmes. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid, kuna kaeve- ja süvendustööd on läbi viidud ja paadikanali rajamisega ei kahjustata kalda kaitse eesmärke, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Paadikanal ei tohi takistada Emajõe kallasrajal vabalt liikumist. Kallasrada on üldplaneeringu alusel paadikanaliga suletud (silda üle paadikanali ei kavandata) tingimusel, et kaldakinnistu omanikud tagavad vaba liikumise Emajõe ümbersuunatud kallasrajal, vahetult ümber paadikanali.

4.2.2. Paadikanalid Jõeääre tee 3, Jõeääre tee 5 ja Jõeääre tee 6 kinnistutel.
Paadikanalite rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud paadikanalite ulatuses. Paadikanaleid on võimalik rajada olemasolevate kraavide laiendusena. Rajatavate Jõeääre tee 5 ja Jõeääre tee 6 paadikanalite suurimad lubatud mõõtmed: laius 12 meetrit, pikkus 15 meetrit. Jõeääre tee 3 paadikanali suurimad lubatud mõõtmed: laius 12 meetrit, pikkus 10 meetrit. Tegemist on pooleliolevate rajatisega, mille täiendavate laiendus- või süvendustööde vajadus oleneb jõesetete kuhjumisest kanalites. Kuna paadikanalite rajamise järgselt kalda-ala maakasutus jääb üldjoontes samaks, siis ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ette näha ebasoodsaid mõjusid ja tegevusega ei kahjustata kalda kaitse eesmärke. Paadikanalid ei tohi takistada kallasrajal vabalt liikumist. Kallasrada on üldplaneeringu alusel paadikanalitega suletud (väikesildu üle paadikanalite ei kavandata) tingimusel, et kaldakinnistute omanikud tagavad vaba liikumise vahetult ümber paadikanalite kavandatud Emajõe matkarajal.

4.2.3. Veskioja paadikanal Veskioja kinnistul Vorbuse külas.
Paadikanali rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud paadikanali ulatuses. Ehitusloata rajatud Emajõega ühenduses olev rajatis, mis toimib maaparandusehitisena ja regulaarselt puhastades paadi hoiukohana. Paadikanali suurimad lubatud mõõtmed: laius 8 meetrit, pikkus 25 meetrit. Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid, kuna paadikanali rajamise järgselt kalda-ala maakasutus ei muutu. Paadikanal ei tohi takistada vaba liikumist kallasrajal. Kallasrada on üldplaneeringu alusel paadikanaliga suletud (silda üle paadikanali ei kavandata) tingimusel, et kaldakinnistu omanikud tagavad vaba liikumise kallasrajal, vahetult ümber paadikanali kavandatud Emajõe matkarajal.

4.2.4. Tõnise paadikanal Tõnise kinnistul Vorbuse külas.
Paadikanali rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud paadikanali ulatuses. Kuna läheduses puuduvad võimalused paatide veeskamiseks, kavandatakse puhkealale avalikult kasutatava paadikanali rajamist. Paadikanali suurimad lubatud mõõtmed: laius 10 meetrit, pikkus 5 meetrit. Kanali asukohas puudub vajadus kallasraja sulgemiseks.
Tegemist olemasoleva ja veematkajate ning kalameeste poolt aktiivselt kasutatava Tõnise puhkekoha uue teenindusrajatisega. Puhkekohani viib olemasolev kruusatee, parkimine on korraldatud juurdepääsutee alguses. Paadikanal on võimalik rajada olemasoleva kraavi laiendusena. EELISe (jaanuar 2021. a) kohaselt ei jää puhkekoha maa-alale ega selle lähedusse kaitstavaid loodusobjekte. Emajõega seotud kaitsealustele liikidele ei ole puhkekoha arendamisega seoses olulist ebasoodsat mõju ette näha.

Eelnevat arvestades ei ole Tõnise puhkekohas ehituskeeluvööndi vähendamisega ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele.

4.2.5. Jõekalda paadikanal Jõekalda, Ööbiku tee 12, Ööbiku tee 19 ja Einopõllu kinnistutel Vorbuse külas.

Paadikanali rajamiseks taotletakse Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringu kaardil piiritletud paadikanali ulatuses. Jõekalda paadikanal on kümmekond aastat tagasi rajatud maaparandussüsteemi eesvoolule ning 2020. a rajati maaomaniku poolt üle paadikanali tugev puidust sild. Rajatava paadikanali suurimad lubatud mõõtmed: laius 16 meetrit, pikkus 160 meetrit.
Tegemist on olemasoleva rajatisega, mille süvendustööde vajadus sõltub jõesetete kuhjumisest kanali suudmes.
Kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid, kuna kaeve- ja süvendustööd on valdavas osas läbi viidud ja paadikanali rajamisega ei kahjustata kalda kaitse eesmärke, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Paadikanal ei tohi takistada Emajõe kallasrajal vabalt liikumist. Üldplaneeringuga ei kavandata kallasraja sulgemist paadikanali ulatuses, kuna paadikanal on pikk ja liikumine ümber kanali ei ole otstarbekas ega sobiv ei kallasraja kasutajatele ega kinnistute omanikele, kelle kinnistutele kaldal liikujad suunatakse. Üldplaneeringuga on üle paadikanali kavandatud väikesild.

4.3. Tartu linna maalises piirkonnas (külades ja alevikes) Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestuse ja seda teenindavate rajatiste ulatuses.

4.3.1. Hooned ja neid teenindavad rajatised Suuroja, Simmu, Allikavärava, Sirli, Näki tee ja Liisu kinnistutel Kardla külas.
Üldplaneeringu alusel taotletakse Emajõe kõrgveepiirist tuleneva ehituskeeluvööndi vähendamist 1% tõenäosusega esineda võiva Emajõe üleujutusohu piirini. Taotletaval maa-alal Kardla külas külgnevad kinnistud Vorbuse-Kardla maanteega, osa kinnistuid on hoonestatud. Piirkonnas ulatub alluviaalsete soomuldade levikupiir kohati kuni 320 meetri kaugusele Emajõest. Sellele lisanduv 50 meetri laiune ehituskeeluvöönd seab piirangud ehitamisele olemasoleva hoonestuse vahelisel alal.

Maastikuliselt on alluviaalsete muldade levikupiirist Emajõest kaugemal maapind tuntavalt kõrgem. Seega on asjakohane lähtuda Emajõe kalda kaitsel 1% tõenäosusega esineda võivast üleujutusohu piirist, mis ulatub piirkonnas Emajõest maksimaalselt 330 meetrini. Ehituskeeluvööndi vähendamisega säilib piirkonnas Emajõe kõrgveeaegne puhver ning ebasoodsa mõjuesinemist kalda kaitse eesmärkide täitmisele ei ole ette näha.

4.3.2. Elamu, abihoone ja juurdepääsutee Tüki-Üleoja tn 2 kinnistul Tüki külas.
Üldplaneeringuga taotletakse vähendada Tüki-Üleoja tn 2 kinnistul Ilmatsalu paisjärve kalda ehituskeeluvööndit 15 meetrini järve kaldajoonest juurdepääsutee rajamiseks ja 30 meetrini järve kaldajoonest elamu, abihoone, õueala rajatiste ehitamiseks. Hooned ehitati järve kalda ehituskeeluvööndisse heauskselt, tegevusloa andja eksimuse tõttu.

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid või kalda kaitse eesmärkide kahjustamist, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, kuna hoonete ja rajatiste ehitustööd on lõpetatud.

4.3.3. Hooned ja neid teenindavad rajatised Meika, Tõllu, Mosso, Johani ja Palsa kinnistutel Tähtvere külas.
Üldplaneeringuga taotletakse Emajõe kõrgveepiirist tuleneva ehituskeeluvööndi vähendamist 100 meetrini jõe kaldajoonest (tavalisest veepiirist) Meika, Tõllu, Mosso, Johani ja Palsa kinnistutel Tähtvere külas. Vähendamist taotletakse eesmärgiga kavandada Tiksoja sillakoridori ja dendropargi vahelisele alale Tähtvere kompaktse asustuse arenguala. Ühtlasi tehakse üldplaneeringuga ettepanek liita osa Tähtvere küla asustusüksusest Tartu linnaga. Arenguala on kavandatud ligikaudu 100 meetri kaugusele Emajõe tavalisest veepiirist ning tiheasumi ja Emajõe vaheline ala säilitatakse rohealana. Jõeäärne uusasum on jätk Kreutzwaldi tn jõeäärsete elamute grupile, on sidus ja sobiv ala liitumaks linnalise hoonestatud kaldaalaga. Maa-ameti mullakaardi rakenduse (2020. a) alusel levivad piirkonnas Emajõest kohati kuni 150 m kaugusele alluviaalsed soomullad (lammimullad). 50 m laiuse EKV arvestamine lammimuldade levikupiirist seaks piiranguid Tähtvere küla tiheasustusala elamuarendusele. Kõrguslikult kulgeb 1% tõenäosusega esineda võiva Emajõe üleujutusohu ala piir Emajõele lähemal kui lammimuldade levikuala piirist lähtuv ehituskeeluvöönd.
Emajõe ja kavandatava tiheasumi vaheline puhverala kavandatakse ulatuses, mis suudab leevendada suurvee aegseid üleujutusi ning tagab võimalused vabaks ja takistusteta liikumiseks Emajõe kaldal. Arvestades ka senist maakasustust, ala juurdepääsetavust ning üldplaneeringuga kavandatavat Tähtvere küla tiheasustusala piiri, siis ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisega ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele.

4.3.4. Elamu ja lehtla vastavalt Mäeotsa ja Mäesaare kinnistutel Ilmatsalu alevikus.
Üldplaneeringuga taotletakse vähendada Mäeotsa kinnistul Ilmatsalu alevikus kalda ehituskeeluvööndit 30 meetrini järve kaldajoonest elamu, abihoone, õueala rajatiste ehitamiseks. Krundi omanikud on nõus linna ettepanekuga määrata üldplaneeringus kinnistu osa, mis paikneb rattatee ja elanike jalutusala ümbruses, avalikku kasutusse.

Ilmatsalu järves asuva saare- Mäesaare kinnistu osas taotleb linn ehituskeeluvööndi vähendamist 5 meetrini järve kaldajoonest lehtla ehitamiseks.

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid või kalda kaitse eesmärkide kahjustamist, milleks on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

4.3.5. Nõusolek Emajõe ja Vorbuse-Jänese maaparandussüsteemi eesvoolu kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Vorbuse külas Jõerahu-Jõekääru kinnistute detailplaneeringu alusel (2016. a)
Keskkonnaameti 23.11.2016. a kirjaga nr 7-13/16/11546-3 on antud nõusolek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Vorbuse külas Jõerahu tn 18, Jõerahu tn 19, Jõerahu tn 21, Jõerahu tn 23, Jõerahu tn 25, Jõekääru tn 11, Jõekääru tn 13 ja Jõerahu park kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (Kobras AS töö nr 2014-137) alusel. Detailplaneering on vastu võetud Tähtvere Vallavolikogu 19.08.2016. a otsusega nr 1-2/20.
Kirjas põhjendatakse nõusoleku andmist järgmiselt: detailplaneeringuga kavandatud ja Tähtvere valla üldplaneeringuga maakasutuslikult kooskõlas oleva elamuala rajamisel ei ole negatiivset mõju looduskoosluste säilimisele, sellel ei ole olulist inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, kaasneb minimaalne negatiivne mõju kalda eripära arvestava asustuse suunamisele ning ei ole mõju vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele.
Eeltoodu alusel ja tuginedes koostamisel olevale üldplaneeringule taotleb linn vastavalt ehituskeeluvööndi vähendamist.

4.3.6. Nõusolek Ilmatsalu järve eesvoolu kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Ilmatsalu alevikus Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alusel (2017. a)
Keskkonnaameti 03.04.2016. a kirjaga nr 7-13/17/2569-3 on antud nõusolek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Ilmatsalu alevikus Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (Tartu Arhitektuuribüroo OÜ töö nr DP-38-15) alusel. Detailplaneering on vastu võetud Tähtvere Vallavolikogu 03.02.2017. a otsusega nr 1-2/7.
Kirjas põhjendatakse nõusoleku andmist järgmiselt: detailplaneeringuga kavandatud olemasoleva põhihoone rekonstrueerimisel ja laiendamisel mahus, mis ületab ühte kolmandikku olemasoleva hoone kubatuurist, ei ole negatiivset mõju looduskoosluste säilimisele ega olulist inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, planeeringulahendus arvestab kalda eripära asustuse suunamisel ning sellel ei ole mõju vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele.
Eeltoodu alusel ja tuginedes koostamisel olevale üldplaneeringule taotleb linn vastavalt ehituskeeluvööndi vähendamist.

5. Üldplaneeringu graafilises osas on tehtud ettepanekud ehituskeeluvööndisse planeeritud kaugkütte- ja jahutustorustike, perspektiivse maagaasitorustiku, perspektiivsete sademevee väljalaskude ja perspektiivis maakaabliks rekonstrueeritava 110 kV õhuliin osas. Seletuskirjalises osas on antud võimalus ilma detailplaneeringut koostamata mõningate teiste tehnovõrkude (maaküte, päikesepaneelid, tuletõrjeveevarustus ja üksiku kinnistu sademeveelahendused) kavandamine veekogu ehituskeeluvööndisse. Selle lahenduse koostamisel on lähtutud üldplaneeringu lähteandmete kogumise käigus saadud Keskkonnaameti soovitusest.

Taotletakse:
5.1. Vähendada ehituskeeluvööndit planeeritud kaugkütte- ja jahutustorustike, perspektiivse maagaasitorustiku, perspektiivsete sademevee väljalaskude ja perspektiivis maakaabliks rekonstrueeritava 110 kV õhuliini osas.

5.2. Võimaldada ilma detailplaneeringut koostamata maakütte, päikesepaneelide, tuletõrjeveevarustuse ja üksiku kinnistu sademeveelahenduste kavandamist ehituskeeluvööndisse.
Torustike, kaabelliini jm rajatiste püstitamise järel taastatakse ehituskaevikute ala asukohapõhise haljastusega ja seega tagatakse piki jõekallast kulgeva rohevõrgustiku ribastruktuuri toimimine ning ei katkestata seda. Seetõttu ei halvenda ehituskeeluvööndi vähendamine ja sinna tehnovõrkude kavandamine looduslike koosluste tingimusi jõe kaldal ega lähe vastuollu muude kalda kaitse eesmärkidega.

Linn märgib, et vähendatavad ehituskeeluvööndid kehtivad üldplaneeringu lahenduse järgi. Planeeringulahenduse mitterealiseerumisel või muutmisel eeltoodud ehituskeeluvööndite täpsustused ei kehti ning rakendub looduskaitseseadusejärgne ehituskeeluvööndi ulatus.