Kordasite 6. märtsil toimunud avalikul arutelul oma avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ning palusite eraldi protokollida vajaduse 1) lisada kultuurikeskuse asukoha analüüs, 2) kanda planeeringusse maa-aluse hooneosa võidutöö-kohane kontuur, 3) näidata haljastusprotsendid krundipõhiselt.
Edastame Tartu Linnavalitsuse 18.03.2025 istungi protokollilise otsusega nr 20 võetud seisukohad ja vastused.
1. Linn on nii üldplaneeringu eelnõu kui põhilahenduse avaliku väljapaneku jooksul vastavas küsimuses arvamuste osas andnud põhjendused kultuurikeskuse asukohavalikule ja jääb jätkuvalt nende juurde. Keskusfunktsiooni toomist linna üldkeskusesse toonitas kesklinna arengukava alusel koostatud kesklinna ja sealt edasi ülelinnaline üldplaneering. Linn on koostöös erinevate spetsialistide ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad.
Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks.
Erinevad asukohad piirkonnas ei ole sobinud, kuna pole piisavalt ruumi või kuuluvad erinevatele isikutele erinevate arendusplaanidega. Sadamakvartal kuulub valdavalt eraomanikele ja on ettenähtud tervikliku arendusena, kus keskse koha leiab avaturg, mille kõrvale kavandatakse kaasaegsed elu- ja ärihooned. Holmi kvartal kuulub erinevatele isikutele, ala arendamise eesmärk on ühest küljest hoida ala perimetraalset kõrghaljastust ja päikeseküllast piknikuala jaapani kirsipuude ümber ning laiendada ka tulevikus jõeäärset promenaadi. Täiendavalt on kavandatud segafunktsioonidega hoonestust. Magistri tn ja Vabaduse pst vahelisel alale algselt kavandatud raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone koos olemasoleva hoone ärakasutamisega ei ole perspektiivikas, kuna võimalikud brutopinnad ei rahulda mõlema asutuse perspektiivseid vajadusi. Turu 18 ja Turu tn 20b krundid kuuluvad eraomandisse, alale on koostatud detailplaneering vastavalt üldplaneeringus toodud eesmärkidele ja tingimustele äri ja eluhoonete rajamiseks.
Kultuurikeskus Siuru kavandatakse linnale kuuluvale maale. Uue kultuurikeskuse idee toetab veelgi laiemalt kestliku linnaplaneerimise ideid. Hoone on just nimelt oluline kavandada kõige kesksemasse asukohta, toetades seeläbi Tartu ambitsiooni olla lühikeste vahemaade linn, millega kõik vajalikud teenused ja kultuurivaldkonnad on keskuses kättesaadavad.
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Linn on seisukohal, et nii kohalikus, regionaalses kui üleriigilises plaanis on asukohavalikut piisavalt analüüsitud, esitatud kaalutlused on piisavad, et mõista linna tehtud valikut hoone kavandamiseks just Uueturu tn 1 krundile. See on ka kohtus läbi vaieldud ja Tartu Halduskohtu 21. aprill 2023 otsusega nr 3-21-2678 jäi üldplaneering keskpargi osas kehtima.
2. Joonisel on näidatud maa-alune hoonestusala ja markeeritud suurim lubatud maa-alune ehitisealune pind, mille sisse jääb projekteeritav maa-aluse osa kontuur. Võidutöökohase ega projekteeritava hoone maa-aluse kontuuri planeeringu joonisel väljatoomine ei ole põhjendatud. Projekt on koostamisel ja selle käigus täpsustub muu hulgas ka nimetatud kontuur. Igal juhul jääb see planeeringus toodud raamidesse.
3. Detailplaneeringus on määratud: 1) Uueturu tn 1 krundi haljastusprotsendiks 50, haljastuse hulka loetakse ka jalgteed, mänguväljakud jms. 2) Vabaduse pst 1c krundi osas on sätestatud Keskkonnaameti poolt seatud tingimus, et kuni 1/3 ehituskeeluvööndi vähendamise alast (va kalda-äärne 5 m laiune ala) võib olla kaetud tehispindadega. Seega on määratud infiltreeruva pinnase protsent antud alal ca 66%, ehk krundi haljastusprotsent on määratud. 3) Vabaduse pst 1a krundil, Uueturu tänav T1 ja Küüni tn T1 krundil (tee maal ega parkimisehitise maal) haljastusprotsenti ei määrata, kuid tänavad liigendatakse tänavahaljastusega, st võrreldes olemasoleva olukorraga lisandub haljastust.
Saadetud kirja tekst
