Saabunud kiri: Arvamus

Asja number: DP-21-030
Sari: 9-3.1 Kirjavahetus üld- ja detailplaneeringute ning linnaarengu küsimustes sh algatamise ettepanekud ja lähteseisukohad füüsiliste isikutega
Teema: Arvamus
Registreeritud: 23.05.2024
Dokumendi liik: Arvamus
Edastamise viis: Sisestatud Internetist

Saatja:
Kontaktisik JT
Saatja kuupäev: 23.05.2024

Menetlemine:
Seisund: Teadmiseks võetud
Vastutav töötaja: Liis Randmets
Vastamise tähtaeg: 23.06.2024
Seotud dokumendid:
Hide details for Asja sisukordAsja sisukord
Show details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:
Hide details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:
Planeering üldjoontes vastab ootustele ja on positiivne märks kesklinna tihendamisest ja inimkeskse linnaruumi loomisest kõigile. Planeering peaks paremini välja tooma tingimused, mida kehtestatakse ja neid selgitama ja põhjendama tuginedes analüüsidele ja uuringutele. Paha ei teeks ka parem seletuskirja ja jooniste sidumine. Töö peamiseks puudujäägiks on korrektsus ja vormistamine mis takistab planeeringust arusaamist kõigil soovijatel.

Tähelepanekud ja ettepanekud.
Vanemuise ja Küüni tänava ristmikust tuleks jalgratturite ja jalakäijate peamiseks liikumis suunaks määrata kaar sild hetkel on see võimalik aga uue hoonepuhul tuleb võimaldada mõistlik ja sujuv alternatiiv Vanemuise tänava ja Kaarsilla vahel.
Näidatud on näitlikud liikumis suunad sõiduteel kuid täpsustamata on jäänud liikulus korralduse põhimõtetena ja maakasutusena ala mida kasutavad sõidukid.
Seletuskirjas võiksid olla viited linkidena ÜP-le
Mõjuala joonisel on näidatud taastatav ajalooline kauba tänav kuid see pole mugavalt ühendatud Emajõe kalda äärse liikumiskoridoriga ning seetõttu ei toimi.
Mõjuala joonisel on toodud et peamine jalakäijate liikumis suund toimub uueturu tänaval kaubamaja poolses küljes, kus puudub kõnni tee ja on mitmeid sisse pääse maja alusesse parklasse kui tegelikult kastutakse pargipoolset allee vahelist kõnniteed.
Uuringu alad võiksid samuti olla kantud kaardile.
planeeringul võiks olla oma kaardirakendus kus on võimalik erinevaid kihte ja alusandmeid sisse ja välja lülitada.
Seletuskiri
Kas eesmärgiks on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks või leida parim lahendus planeeringualale ja viia täide üldplaneeringu eesmärgid.
punkt 1.3 puudub mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.
Planeeringulahenduse põhjendus peaks toetuma mõjuala analüüsil ja uuringutel mitte rahastamise otsustel. töö fookus kaob ära.
Punkt 2.2 puuduvad põhjendused ja selgitused kuidas jõuti antud hoonestusalani ja ehitusõiguseni.
Punkt 2.3. Palun välja tuua tingimused täis lausetena eraldi nummerdatud punktidena, et oleks arusaadav mida soovitakse tingimustena seada.
Näiteks:

Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:

1. Planeeritud hoonete ja välisruumi arhitektuurne ning kujunduslik lahendus peab järgima arhitektuurivõistluse võidutöö põhimõtteid, mille keskmes on korrastatus ja loomulik kontrast.
2. Materjalide valikul hoone projekteerimisel tuleb eelistada keskkonnasõbralikke ja kergesti taaskasutatavaid materjale.
3. Fassaadid peavad olema esinduslikud ning vältima tuleb pikkade üksluiste fassaadide teket.
4. Ala kujundus peab võimaldama sujuvat liikumist, tagades sissepääsud hoonele kõigilt külgedelt ilma treppideta. Säilitatakse olemasolevad puud senisel kõrgusel.
5. Jõeäärsele alale on kavandatud astmeliselt veepiirini langev kaldakindlustus ja platvorm, terrass. Samuti luuakse mängulisi maapinnavorme mängutänaval.
6. Avalikult kasutatavate jalgteede juurde kuuluvate astmestike, platvormide jms detailide puhul ei laiene ehituskeeld. Need kavandatakse avalikuks kasutamiseks, arvestades looduskaitseseaduse erisust.
7. Hoone tuleb projekteerida liginullenergiahoonena, tagades soojustagastusega ja kõrge kasuteguriga ventilatsiooniseadmetega õhuvahetuse.
8. Suurte klaaspindade varjestamiseks tuleb kasutada vertikaalseid puitribisid või eenduvat hoonemahu lahendust.
9. Katusele on planeeritud päikesepaneelide paigaldamine, mille alune pind tuleb haljastada.
10. Tehnoseadmete ja -võrkude paigutamisel hoone välisküljele ja katusele tuleb need varjata, et mitte häirida vaadet. Keskkonnasäästlikke lahendusi, nagu päikesepaneelide kasutamine, ei ole keelatud.
11. Krundile piirete rajamine ei ole lubatud, välja arvatud tõkkepuu maa-alusesse parklasse pääsuks.

Punkt 2.4 palun tuua konkreetselt välja põhimõtted täislausetena, et oleks id selgelt viidatavad ja arusaadavad.
välja on toodud "seda põhimõtet tuleb järgida ka edasisel projekteerimisel." Kas sellest järeldub et teisi põhimõtteid ei tule projekteerimisel jälgida?
"Emajõe ääres on ühe võimalusena juhul, kui see on tehniliselt ja keskkonna vaates võimalik, tehtud
ettepanek viia jalakäijad jõeni langeva astmestikuna, mitte kõrge kaldakindlustusena nagu praegu.
Võimalik on ka praeguse kaldakindlustuse säilimine." - Ei ole aru saada kas seda põhimõtet tuleb järgida või mitte, kus on selle asukoht ja mis on selle mõjud.
"Tulenevalt standardist EVS 843:2016..." - kas see on põhimõte? See on standart ja kui ei ole öeldud teisiti siis seda tuleb jälgida. miks ei ole kasutatud Teenuste kättesaadavus uuringut, kus parkimis normatiivi tuleks rakendada Parkimisnormi protsent: 12%
See leheb vastuollu üldplaneeringu peamiste suundumustega kus on soov vähendada kesklinnas parkimis kohtade arvu.
Punkt 2.7 jääb arusaamatuks mis on planeeringusse sisse kirjutatud seadusest tulenev nõue? Kui nõue muutub siis muutub sellega ka tingimused ja antud planeeringu punkt on sisutühi.

2.8. pealkirjas ja Ka PlanS § 126 lg 1 p 11 on kohustus määrata tingimused on teise loendina hoopis välja toodud nõuded projekteerimiseks.

Punktid 2.9 ja 2.10 pole selgelt arusaadavad, mis on tingimused. Samuti pole eristatus selgitus ja põhjendusi "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõude" §2 lg 7
Eraldi failina pole välja toodud situatsiooni skeemi, mis on planeeringu seletuskirjas märgitud.


Tehnilised ettepanekud
DP21030_Eskiisjoonis.pdf
Krundi piirid pole jooniselt loetavad või need puuduvad.
Planeeringuala pole joonisel üheselt tähistatud planeeringu ala nurgades on augud. Samuti ei jää krundid tervikuna planeeringualasse.
Hoonestusala leppemärgid on arusaamatult valitud ja ei ole loetavad.
Eskiisjoonisel pole eristatud alusandmeid planeeringulahendusest ja selgelt pole välja toodud näitlikud või võimalikus asukohas paikenvad objektid.
Failis DP21030_Mojuala_seosed.pdf
Kohustuslik ehitus joon märgitud eksitavalt ka väljapoole hoonestusala. samuti pole viidatud, kust alusandmed pärinevad
Leppemärkides on toodud jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad halvasti tähistatud ja jääb mulje kui oleks eraldi leppemärk, mida ei ole.
Leppmärgid eskiisjoonisel ja mõhuala joonisel peaksid kattuma, et oleks selgem ja arusaadavam kaarte lugeda.
Väljavõte Tartu üldplaneeringust on loetamatu ja ei täida oma eesmärki.
Taastatav kauba tänav on tähistatud sinise ääre joone ja rohelise viirutusega kui puudub leppemärk, mida see tähistab.
DP21030_Olemasolev_olukord.pdf
Puuduval alusandmete allikas ja leppemärgid. Kaart on loetamatu.