Saabunud kiri: ________________________________ Sent: Monday, February 3, 2025 9:58:21 PM To: RLO üldaadress <RLO.uldaadress@tartu.ee> Subject: Muudatusettepanek seoses südalinna kavandatava kultuurikeskusega joonis_1.png Tartu linn on kasutanud südalinna kavandatava kultuurikeskuse (SÜKU) teemalises retoorikas väljendit „parki ehitamine”. Seda mõistame kui sobitamist pargi olemasoleva miljööga. Praegune võidutöö on tähenduslikult midagi muud – pigem pargi muutmine haljastuselemente sisaldavaks tehnogeenseks alaks. Käesoleva ettepaneku lisas Joonisel 1 on toodud mõõtkavas 1:2500 võrdlus Tartus asuva Keskpargi ja Bonnis (linn Saksamaal) paikneva Hofgarten’i vahel (kaardiandmed: OpenStreetMap). Kaardil märkame Hofgarten’i servas ristikujulist hoonet, mis täidab raamatukogu ja kunstimuuseumi funktsiooni – täpselt sedasama, mis ootused on Tartu linn seadnud SÜKU-le. Hofgarten’i kunsti-raamatukoguhoone puhul on võimalik ausalt väita, et see on „ehitatud parki”, „asub pargis” või „sobitub pargiga”. Märkame geomeetrilist harmooniat, et hoone asub pargi keskteljel ja on pööratud vaatega pargi keskosa suunas. Samuti on pargi serva oskuslikult projekteeritud mänguplats. SÜKU võistlustööde hulgas leidub samuti töö, mis arvestab Keskpargi praeguse geomeetriaga – järgib pargi diagonaale ja Uueturu tänava poolset serva. Kirjeldatud lahenduse eelis on samuti asjaolu, et park jääks päris pargiks edasi, sest peale Uueturu tänava kahe puuderivi jääksid ülejäänud pargi topeltalleed terviklikuks. Palun Tartu linnal jõuda selgusele järgmistes küsimustes: (1) Keskpargi ehituslikku ja muinsusväärtust ei määra vaid üks sajanditagune hoonestuse joon – park oma praeguses vormis on sama tähtis arhitektuurne tervik. Täpselt sellise geomeetriaga, nagu see paistab lennukilt, pargis jalutades või piknikul viibides. Suurema osa pargi praegusest taristust täidavad heas seisundis vanad pärnad, mis loovad täpselt õige pargimiljöö koos kahe avara piknikualaga. Kui ütleme, et lisame sellesse midagi, nt hoone, peaksime tagama, et olemasolev ansambel ei muutuks tundmatuseni. Eeskujulik toimiv näide on Hofgarten’i park. (2) Sõltumata valitud arhitektuursest lahendusest tuleb kodanikele edastada joonised, mis näitaksid läbikaevatava ala maksimaalset piiri – just selle järgi on võimalik järeldada, mitu pargis kasvavat puud jäävad püsivamalt kasvama peale ehituse lõppu, mitte ei kuiva ära juba järgmisel aastal. Lahendus, kus juurtele mõeldud ruumala vähendatakse ja hiljem kärbitakse võra, pole samuti aus inimeste suhtes, kelle jaoks kõnealuse maa-ala sihtotstarve on park. (3) Vajame mõttemustri muutust linnaplaneerimises. Uute hoonete planeerimisel tuleb ka olemasolevate vanade tervete puudega arvestada kui linna täisväärtusliku osaga. Tänane praktika on arhitektide seas paraku see, et puud saab alati eemaldada ja uutega asendada. See ei peegelda mitte kuidagi austust looduse vastu ega taoliste arhitektide arusaama inimese rollist looduse osana.
Saabunud kiri:
joonis_1.png
