Saabunud kiri: ________________________________ naera ja nuta kohalikust kobrulehest loed koosoleku osalist refereeningut puukallistajad kraaklevad/kaitsevad, vana kunstiteadlane hõikab - teeme viiendal katsel ära ja mis veri atraktiivne, LINN teatab - pargiala säilib tervikuna (värvikas rollisooritus Elo Kiivetilt) lihtlause ilu ja võim ega haridus inimest ei riku, valdkondlikus ja amet lisab vaid väärikust, muidugi mõista näilist võiks siis vähemalt Tartu Postimehes avaldada vähegi sidusamat urbanismi(muinas)juttu, kohalikule kontekstile keskendudes, vähemalt kindlast vaatenurgast hariv, näiteks nagu Sirbi artiklid lühilausetega siis püüad natukenegi mõistmist avardada pss. kui LINN kodanikuga otse suhelda ei soovi, siis eks elanik kaalub teisi kommunikatsioonivorme nagu võib eeldada, EI kuulu organisatsiooni kultuuri külge, EI ole kirjutatud töölepingusse, ehk EI julge, pole Mõtet, raiskab Aega lugemissoovitus: Kunstiteaduslikke Uuurimusi 2024, kd 33/34 ESTHER DA COSTA MEYER - Arhitektuuriajalugu antropotseenis: metodoloogia otsinguil TIIT REMM, JANE REMM - Vaated hääled ja koosloome - paljuperspektiiviline tähendusloome ökokunstilistes sekkumistes