From: Merle Oagu <Merle.Oagu@fin.ee> Sent: Friday, November 6, 2020 11:57 AM To: Marek Treufeldt <Marek.Treufeldt@tartu.ee> Subject: Projekti “Tartu Variku Kooli õppehoone rekonstrueerimine“ auditi päring TS-le nr 4
Tere
Täpsustamist vajavad RH 196547 osas järgmiste küsimuste vastused:
5. Puuduvad huvide konflikti puudumised teatised järgmiste isikute osas: Harles Link, Indrek Hunt ja Kunnar Jürgesson. Hankekorra § 11 lg 1: Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.
Teie vastus: Seesugune nõue tuleneb Tartu linna hankekorrast, mis ei peaks mõjutama hanke läbiviimise rikkumist riigihanke seaduse mõttes. Nimetatud hanke toimumise ajal, kuna vastav uus regulatsioon oli hiljuti just vastu võetud, toimus diskussioon, kas ja kuivõrd struktuuriüksuse juht peab seda vastavat teatist allkirjastama, kuivõrd tal puudub puutumus hankemenetluses. See oleks haldusmenetluslikult liialt koormav. Seetõttu nimetatud teatist struktuuriüksuse juhi kohta nimetatud perioodil tehtud ei ole.
RHSi § 3 p 4 sätestab, et hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. See põhimõte kehtib kõigis hangetes. RHSi § 9 lg 4 punkti 6 alusel sätestatakse hankekorras mh meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis. Seetõttu on vastav küsimus otseselt seotud hangete läbiviimise õiguspärasuse kontrolliga RHSi alusel. Olete esitanud selgitused struktuuriüksuse juhi teatise puudumise osas, aga küsimus hõlmas ka isikuid Harles Link ja Indrek Hunt (hindamiskomisjoni liikmed). Palun esitage nende osas huvide konflikti puudumise kinnitused või põhjendage nende puudumist.
6.Hankelepingu p 2.14.1: Töövõtja kooskõlastab eelnevalt kirjalikult Tellijaga kõik Ehitustöödega seotud alltöövõtjad ja vastutab täies ulatuses alltöövõtjate töö eest. Töövõtja peab arvestama, et Tellija ei aktsepteeri nõuetekohast tegevusluba mitteomavat või maksuvõlgadega või majanduslikult ebakindlat alltöövõtja kandidaati. Töövõtja alltöövõtjatel peavad olema enda poolt teostatavate tööde eest vastutavad tööjuhid.
Palun selgitage, kas vastav kooskõlastamine toimus kõigi alltöövõtjate osas. Lisaks esitage palun kirjalikud kooskõlastused ja hankelepingus sätestatud nõuete (maksuvõlad jmt) kontrollidokumendid järgmiste teostusdokumentatsioonis toodud alltöövõtjate osas:
· Reme Grupp OÜ
· Kastion OÜ
· Turmar Kate OÜ
Teie vastus: Alltöövõtjate registreerimise ja kontrolli rakendust riigihangete registris nimetatud ehitustööde ajal veel ei olnud. Seetõttu kontrolljälge nimetatud toimingutest säilinud ei ole. Küll aga kinnitame, et kooskõlastamine on toimunud ja kui alltöövõtjad esinevad päevikutes ja muudes ehitusega seotud dokumentides, siis nad on juba tellija poolt üle kontrollitud ja kooskõlastatud. Tellija on teostanud nende kohta maksupäringud.
Maksuvõla kontrollis nimetatud ettevõtete osas tuvastasin, et Kastion OÜ-l (ettevõtte uus nimetus alates 05.06.2019 ViimEhitus OÜ) on maksuvõlg, mille alguskuupäevaks on 10.10.2017 ehk enne RH 196547 hankelepingu sõlmimist ja tööde teostamist. Väljavõte allpool. Nimetatud ettevõtja oli objektil alltöövõtjaks nt ehituspäeviku nr 162 alusel. Palun selgitage, miks antud alltöövõtja sai töid teostada, kui hankelepingus on selgelt sätestatud, et maksuvõlaga alltöövõtjaid ei aktsepteerita.
Juhul kui tekkis küsimusi, siis andke teada. Selgitan hea meelega.
From: Marek Treufeldt <Marek.Treufeldt@tartu.ee> Sent: Tuesday, November 3, 2020 8:28 PM To: Merle Oagu <Merle.Oagu@fin.ee> Subject: RE: Projekti “Tartu Variku Kooli õppehoone rekonstrueerimine“ auditi päring TS-le nr 3
Tere
Edastame soovitud tähtajaks meiepoolsed vastused. Osad failid on lisatud manusena.
Küsimus 4 osas saadan vastuse esimesel võimalusel.
Kui saame midagi veel täpsustada andke palun märku.
Lugupidamisega,
Marek Treufeldt
Välisabivahendite projektijuht
Tartu LV
7 361 105
Üldised küsimused
1. Kasutusloa nr 1912371/13374 alusel on ehitise suletud netopind (m²) 6 663,2. Projekti lõpparuandes olete selgitanud, et algse ruumimudeli järgi oli kogupindalaks 6654 m2 (millest hoone netopind õppetööks - 5673,60 m2 (85,27 %). Ja hoone muu netopind - 980,4 m2 (14,73%). Projekt muudatusega vähenes hoone suletud netopind - 6628,2 m2 (millest 85,27 % on 5651,60 m2). Mis on märgitud ka saavutatud väärtuse kasti. Palun selgitage ebakõlasid projekti lõpparuande ja kasutusloa vahel.
Ehitustööde käigus on tavapärane praktika, et suletud netopind võrreldes projekteerituga muutub. Siinkohal ei ole tegemist projekti muutmisega, vaid tavapärase paratamatusega, mis tuleneb põhiprojekti ja tööprojektide detailsuseaste erinevusest. Põhiprojektides antakse näiteks kommunikatsioonide paiknemised selliselt, kus on lubatud ka mõningane ristumine (kui seda on võimalik lihtsal viisil ümber paigutada). Kui seesugune asjaolu ilmneb ja tööprojektidega ka vastavad muudatused tehakse, siis on paratamatud muutused netopindades.
2. Kas projektis on tehtud taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi TRO) muudatusi? Kui jah, siis palun esitage vastavad taotlused ja TRO muudatused.
SFOS andmetel on otsus tehtud 19.11.2018, mis on ka viimane
3. Teavitamise osas ei ole edastatud pressiteadetes viiteid ERFile, vaid rahastajaks on märgitud Innove. Palun jälgige edaspidi, et teavitamine toimuks korrektselt ehk rahastaja oleks vähemalt tekstis sõnaliselt ja võimalusel logoga välja toodud (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv).
Täname tähelepanu juhtimast, edaspidi lisame ka viite vajalikule fondile.
4. Palun täpsustage, millises Tartu LV sisekorras/dokumendis on sätestatud kohustus säilitada projektiga seotud dokumendid vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikes 2 sätestatule. Samuti esitage vastav dokument või link selleni.
Täpsustame ja esitame siia ka vastuse esimesel võimalusel.
Hange 196547
5. Puuduvad huvide konflikti puudumised teatised järgmiste isikute osas: Harles Link, Indrek Hunt ja Kunnar Jürgesson. Hankekorra § 11 lg 1: Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti.
Seesugune nõue tuleneb Tartu linna hankekorrast, mis ei peaks mõjutama hanke läbiviimise rikkumist riigihanke seaduse mõttes. Nimetatud hanke toimumise ajal, kuna vastav uus regulatsioon oli hiljuti just vastu võetud, toimus diskussioon, kas ja kuivõrd struktuuriüksuse juht peab seda vastavat teatist allkirjastama, kuivõrd tal puudub puutumus hankemenetluses. See oleks haldusmenetluslikult liialt koormav. Seetõttu nimetatud teatist struktuuriüksuse juhi kohta nimetatud perioodil tehtud ei ole.
6.Hankelepingu p 2.14.1: Töövõtja kooskõlastab eelnevalt kirjalikult Tellijaga kõik Ehitustöödega seotud alltöövõtjad ja vastutab täies ulatuses alltöövõtjate töö eest. Töövõtja peab arvestama, et Tellija ei aktsepteeri nõuetekohast tegevusluba mitteomavat või maksuvõlgadega või majanduslikult ebakindlat alltöövõtja kandidaati. Töövõtja alltöövõtjatel peavad olema enda poolt teostatavate tööde eest vastutavad tööjuhid.
Palun selgitage, kas vastav kooskõlastamine toimus kõigi alltöövõtjate osas. Lisaks esitage palun kirjalikud kooskõlastused ja hankelepingus sätestatud nõuete (maksuvõlad jmt) kontrollidokumendid järgmiste teostudokumentatsioonis toodud alltöövõtjate osas:
· Reme Grupp OÜ
· Kastion OÜ
· Turmar Kate OÜ
Alltöövõtjate registreerimise ja kontrolli rakendust riigihangete registris nimetatud ehitustööde ajal veel ei olnud. Seetõttu kontrolljälge nimetatud toimingutest säilinud ei ole. Küll aga kinnitame, et kooskõlastamine on toimunud ja kui alltöövõtjad esinevad päevikutes ja muudes ehitusega seotud dokumentides, siis nad on juba tellija poolt üle kontrollitud ja kooskõlastatud. Tellija on teostanud nende kohta maksupäringud.
7. Olete selgitanud, et ehituse töövõtulepingu nr ET 18/70 muudatuskokkuleppe nr 1 (objekti- ja projektijuhi vahetamine) tegemise aluseks oli RHSi § 123 lg 1 p1. RHSi § 123 lg 1 p1 alust ei saa kasutada, kui muudatusel puudub rahaline väärtus (vt RM KKK p 4: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/1183): Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 1 sätestatud hankelepingu muutmise alust on võimalik rakendada üksnes juhul, kui muudatuse väärtus (rahaline maht) on võimalik välja arvestada, see ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest, muudatuse väärtus ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ning muudatusega ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Palun tooge välja korrektne lepingu muutmise alus.
Täname tähelepanu juhtimast ning tunnistame, et õige riigihangete seaduse muutmise alus on §123 lg1 p7, s.t. rahalist mõju ei kaasne.
8. Esitatud rahvusvaheliste sanktsioonide kontrollimise väljavõtetest ei nähtu kontrolli tegemise aega. Väljavõtetelt on näha, et viimane uudis kontrolli tegemise lehel on kuupäevast 01.10.2018 ja samal kuupäeval on uuendatud ka kontrollnimekirjad. Seega, kas on õige järeldus, et kontroll toimus viivitusega, kuivõrd eduka pakkuja kvalifitseerimise protokoll on kuupäevast 10.07.2018. Kui vastus sellele küsimusele on jah, siis palun jälgige edaspidi, et kontrollid oleksid tehtud hankemenetluse ajal (RHSi § 104 lg-d 7 ja 8).
Teostasime kontrolli menetluse ajal, mis näitas, et töövõtjal puuduvad kõrvaldamise alused aga kontrolljälje säilimiseks (juhuks, kui tulevikus audiitorid hakkavad seda auditeerima) teostasime uuesti vastavad päringud ja salvestasime need oktoobri alguses.
9. Kuivõrd esitatud dokumentidest nähtub, et hankelepingu esialgsest lõpptähtajast ei peetud kinni, siis palun selgitage, kuidas toimus edasine tööde tegemine. Kas sõlmiti lepingu lõpptähtaja pikendamine vastavalt RHSi §-le 123, anti täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseadusele või eraldi lõpptähtaja muutmise kokkulepet ei sõlmitudki ja toetuse saaja saatis lihtsalt töövõtjale hoiatusi/meeldetuletusi tähtaja ületamise kohta vmt? Palun edastage ka vastavad dokumendid, nt leppetrahvi hoiatuse kiri 04.09.2019.
Jah, esialgsest lõpptähtajast ei peetud kinni. Töövõtja jätkas ehitustööde teostamist peale lepingu tähtaja saabumist. Lepingu lõpptähtaja pikendamise osas lepingu lisa ei sõlmitud. Tellija saatis korduvalt töövõtjale leppetrahvi hoiatusi/meeldetuletusi tähtaja ületamise kohta. Lisatud vastavad failid.
Standardid
10. RHSi § 88 lg 2 näeb ette, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks mh erinevad standardid ja/või tehnilised kirjeldused. RHSi § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. Ehitusprojektis, mis on hanke tehniliseks kirjelduseks, on mitmeid viiteid erinevatele standarditele ja juhendmaterjalidele. Hankelepingu punkti 2.17.4. alusel on lubatud ehitusprojektis materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjade kirjeldamiseks nimetatud kindlate ostuallikate, protsesside, kaubamärkide, patentide, tüüpide, päritolude ja tootmisviiside osas Töövõtjal esitada Tellijale ettepaneku asendusteks samaväärsete materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjadega. Seega ei ole riigihanke alusdokumentides toodud välja viidatud standardite ja muude tehniliste kirjelduste asemel samaväärsete kasutamise lubatavust. Lisaks ei ole tegemist ainult tootestandarditega, vaid nt tuleb kohati ka paigaldamisel, survekatsetustel lähtuda etteantud standardist/juhendist. Siinjuures tuleb tähele panna, et standardid ja tegevusjuhised saavad pakkujate ringi piirata, kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi. Samuti ei pruugi olla lihtne oma protsesse ja protseduure muuta. Osad potentsiaalsed pakkujad võivad leida, et mingil teistel viisil toimides võib ka saavutada soovitud eesmärgid ja seejuures oluliselt odavamalt vms ehk erinevates maades võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid. Seega on standarditele/juhenditele märke „või sellega samaväärne“ lisamine oluline, et vältida võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele. Piirava mõju tuvastamine hanke auditeerimisel tähendab reeglina soovituse tegemist finantskorrektsiooniks ehk toetuse tagasinõudmiseks.
Analüüsi tulemusena on jäänud üles küsimused seoses järgmiste standardite ja juhistega:
· Tarindi RYL 2010 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjades on punktis 1.1.5 vastavale dokumendile korduvalt viidatud. Mõned näited:
– Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p. 73 toodud nõuetest;
– Metalluste ja akende paigaldamisel on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 63;
– Krohvimistööde tegemisel tuleb jälgida Tarindi RYL 2010 p. 101 toodud nõudeid;
Samuti on vastav viide konstruktsioonide põhiprojektis (töö nr 4668):
– p 1.2.5: tolerantsiklassid, Üldised nõuded: „Tarindi RYL 2010, „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande ja piirdetarindid“, Eesti Ehitusteabe Fond, Tallinn, 2012 (nii õppehoone kui ja spordihoone seletuskirjas)
– p 1.7. Teraskonstruktsioonide kooste ja paigaldustöödel tuleb järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid TarindiRYL2000 (spordihoone)
– p 1.9: Teraskonstruktsioonide kooste ja paigaldustöödel tuleb järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid TarindiRYL 2010. (õppehoone).
· Standardid SFS 4434 ja SFS 4487 ja Viimistlus RYL 2000 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.1.5:
– Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes on uste osas aluseks Tarindi RYL 2010 p. 73 ja Viimistlus RYL 2000 F51.
– Plaatimistööd tuleb teostada vastavalt Viimistlus RYL 2000 p. 74 toodud nõuetele;
– Põrandate paigaldamisel tuleb jälgida Viimistlus RYL 2000 p. 75 toodud nõudeid.
· RT juhendkaart RT 80-10632 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.1.5: Sademete ärajuhtimise inventar tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 80-10632 ning tagada Tarindi RYL 2010 p. 65 toodud nõuete täitmine
· EVS 871:2010 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.5.8 Sulused peavad vastama EVS 871:2010 - “Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutus”.
· Hea Ehitustava (ET - 1 0207 - 0068) - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.10.2 Tööd viiakse läbi Hea Ehitustava kohaselt (ET - 1 0207 - 0068).
· Soome Ehitusnormide Kogumik ja SFS 4699 – Veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, ventislatsiooni ja jahutuse põhiprojekt (töö nr 042-17) seletuskirja p 7.2.3.4 Ventilatsiooni survekatsetused viiakse läbi vastavalt Soome Ehitusnormide Kogumiku osale D2, standardile SFS 4699 ja ehitusjärelvalve ametlikele juhenditele nii õhutöötlemismasinatele kui kanalitele.
· EVS 811:2012 – riigihanke alusdokumentides toodud hankelepingu projekt p 2.16. Ehitustööd peavad vastama kokkulepitud ja ehitusprojektist tulenevatele kvaliteedinõuetele. Töövõtja kohustub sealhulgas juhinduma: p 2.16.1. Hoone projekteerimise Eesti standardid EVS 811:2012.
Palun selgitage iga välja toodud standardi ja juhendi osas eraldi, millega on tegemist (s.t. milliseid nõudeid, tingimusi, juhiseid need sisaldavad) ja kuidas oli tagatud, et võimalikud (välis)pakkujad said vastava info (pakkumuse tegemiseks) kätte. Samuti selgitage palun, kas tegemist oli potentsiaalselt (välis)pakkujaid piiravate nõuetega või ei ja mis põhjusel. Näiteks kui viidatud töölõik on mujal projektdokumentatsioonis lubatud teha ka vastavuses mõne EN standardiga vmt. Soovitame tungivalt tulevikus sarnaste probleemide vältimiseks täiendada kõiki RHSi § 88 lg-s 2 loetletud viiteid märkega „või sellega samaväärne“.
Tartu linn on seisukohal, et ei ole hanke läbiviimisel rikkunud kehtiva RHS § 88 lg-eid 3 ja 7.
RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumise tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega "või sellega samaväärne".
RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
RHS § 114 lg 3 sätestab, et kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas.
Tartu linna hinnangul ei ole võimalik kehtiva RHS § 88 lg-t 3 tõlgendada viisil, et olenemata sellest, kas pakkumuse vastavaks tunnistamisel kontrollitakse reaalselt pakkumuse vastavust tehnilistele tingimustele või mitte, peab olema tehnilises kirjelduses viidatud standarditel juures tähis "või sellega samaväärne".
Tartu linn on seisukohal, et RHS § 114 lg 3 koostoimes RHS § 88 lg-ga 3 tuleks pakkumuse vastavaks tunnistamisel hinnata pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele ning pakkumust ei oleks võinud tagasi lükata juhul, kui pakkuja oleks tõendanud pakutava eseme/teenuse samaväärsust tehnilises kirjelduses esitatuga.
Arvestades eeltoodut tuleb Tartu linna hinnangul RHS § 88 lg 3 sõnastust mõista selliselt, et "või sellega samaväärne" tuleb lisada (eelkõige) juhul, kui hankeeseme tehnilises kirjelduses on viidatud mõnele RHS § 88 lg 2 alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, mida hinnatakse pakkumuse vastavaks tunnistamisel ja enne hankelepingu sõlmimist. Tartu linna hinnangul eeldab seega sätte sõnastus otseselt hankija aktiivset tegevust/kontrolli hindamaks pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele vastavalt RHS §-le 114. Samas on kehtiva RHS § 114 lg-s 3 sätestatud imperatiivselt pakkumuse tagasilükkamise keeld, kui pakkuja tõendab oma pakkumuse vastavust hankeeseme tehnilisele kirjeldusele olenemata sellest, kas tehnilises kirjelduses viidatud standarditele on kooskõlas RHS § 88 lg-ga 3 lisatud märge "või sellega samaväärne" või mitte.
Vaidlust ei saa antud juhul tekkida selles osas, et Tartu linn kui hankija ei ole lükanud tagasi ühtegi pakkumist ega hinnanud reaalselt, kas pakkuja plaanib hanke aluseks olevas ehitusprojektis viidatud standardeid või nendega samaväärseid standardeid kasutada.
Pakkujad pidid esitama pakkumuses vaid omapoolse ehitustööde maksumuse hinna. Ehitusprojektis viidatud standardite või nendega samaväärsete standardite kasutamine on vaidlusaluse hanke puhul seega pigem lepingu täitmise kvaliteedi küsimus, mitte aga pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamise kriteerium.
RHS § 88 lg 7 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.
Tartu linn on eelnevalt juba selgitanud, et Tartu linn ei ole teinud takistusi pakkumuste esitamiseks ega lükanud tagasi ühtegi pakkumist.
Samas soovib Tartu linn juhtida audiitori tähelepanu asjaolule, et ingliskeelses hanketeates ei ole viidatud ühelegi standardile. Hankeeseme tehniline kirjeldus (käesoleval juhul ehitusprojekt) on ka piiriülese hanke puhul eestikeelne ning hankest huvitatud välisriigi pakkuja peab ise soovi korral hankedokumentatsiooni, sh hankeeseme tehnilise kirjelduse laskma tõlkida endale sobivasse ja arusaadavasse keelde.
Vaidlusaluse hanke kvalifitseerimistingimuste kohaselt oli pakkujatelt nõutud, et pakkuja pidi olema riigihankele algatamisele eelneva 60 kuu jooksul olema teostanud vähemalt 2 hoone ehitus- või rekonstrueerimistööd peatöövõtjana, maksumusega vähemalt 5 000 000 (viis miljoni) eurot (ilma käibemaksuta).
Seega on eluliselt ebausutav, et võimalik piiriülene pakkuja, kes on võtnud vaevaks tõlkida endale sobivasse keelde kogu hankedokumentatsiooni, sh äärmiselt mahuka ehitusprojekti ning töölepingu ja on kogenud ettevõte ehitussektoris (sh. hangetel osalemisel) loobuks juba eos pakkumise esitamisest või ka täiendavate küsimuste esitamisest, kui märkab ehitusprojektis viiteid standarditele ilma märketa "või sellega samaväärne".
Arvestades eeltoodud selgitusi jääb Tartu linn seisukohale, et Tartu linn ei ole hanke läbiviimisel rikkunud kehtiva RHS § 88 lg-eid 3 ja 7 ning ei ole õigusvastaselt piiranud võimalike pakkujate ringi.
From: Merle Oagu <Merle.Oagu@fin.ee> Sent: Wednesday, October 21, 2020 4:57 PM To: Marek Treufeldt <Marek.Treufeldt@tartu.ee> Subject: Projekti “Tartu Variku Kooli õppehoone rekonstrueerimine“ auditi päring TS-le nr 3
Tere
Edastan materjalide üle vaatamisel tekkinud järgmised küsimused teemade kaupa: Üldised küsimused
1. Kasutusloa nr 1912371/13374 alusel on ehitise suletud netopind (m²) 6 663,2. Projekti lõpparuandes olete selgitanud, et algse ruumimudeli järgi oli kogupindalaks 6654 m2 (millest hoone netopind õppetööks - 5673,60 m2 (85,27 %). Ja hoone muu netopind - 980,4 m2 (14,73%). Projekt muudatusega vähenes hoone suletud netopind - 6628,2 m2 (millest 85,27 % on 5651,60 m2). Mis on märgitud ka saavutatud väärtuse kasti. Palun selgitage ebakõlasid projekti lõpparuande ja kasutusloa vahel.
2. Kas projektis on tehtud taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi TRO) muudatusi? Kui jah, siis palun esitage vastavad taotlused ja TRO muudatused.
3. Teavitamise osas ei ole edastatud pressiteadetes viiteid ERFile, vaid rahastajaks on märgitud Innove. Palun jälgige edaspidi, et teavitamine toimuks korrektselt ehk rahastaja oleks vähemalt tekstis sõnaliselt ja võimalusel logoga välja toodud (https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv).
4. Palun täpsustage, millises Tartu LV sisekorras/dokumendis on sätestatud kohustus säilitada projektiga seotud dokumendid vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikes 2 sätestatule. Samuti esitage vastav dokument või link selleni.
Hange 196547
5. Puuduvad huvide konflikti puudumised teatised järgmiste isikute osas: Harles Link, Indrek Hunt ja Kunnar Jürgesson. Hankekorra § 11 lg 1: Riigihanke korraldamise eest vastutav struktuuriüksuse juht, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke komisjoni liige on kohustatud enne riigihanke korraldamise alustamist kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti. 6.Hankelepingu p 2.14.1: Töövõtja kooskõlastab eelnevalt kirjalikult Tellijaga kõik Ehitustöödega seotud alltöövõtjad ja vastutab täies ulatuses alltöövõtjate töö eest. Töövõtja peab arvestama, et Tellija ei aktsepteeri nõuetekohast tegevusluba mitteomavat või maksuvõlgadega või majanduslikult ebakindlat alltöövõtja kandidaati. Töövõtja alltöövõtjatel peavad olema enda poolt teostatavate tööde eest vastutavad tööjuhid.
Palun selgitage, kas vastav kooskõlastamine toimus kõigi alltöövõtjate osas. Lisaks esitage palun kirjalikud kooskõlastused ja hankelepingus sätestatud nõuete (maksuvõlad jmt) kontrollidokumendid järgmiste teostudokumentatsioonis toodud alltöövõtjate osas:
· Reme Grupp OÜ
· Kastion OÜ
· Turmar Kate OÜ
7. Olete selgitanud, et ehituse töövõtulepingu nr ET 18/70 muudatuskokkuleppe nr 1 (objekti- ja projektijuhi vahetamine) tegemise aluseks oli RHSi § 123 lg 1 p1. RHSi § 123 lg 1 p1 alust ei saa kasutada, kui muudatusel puudub rahaline väärtus (vt RM KKK p 4: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/1183): Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 1 sätestatud hankelepingu muutmise alust on võimalik rakendada üksnes juhul, kui muudatuse väärtus (rahaline maht) on võimalik välja arvestada, see ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest, muudatuse väärtus ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ning muudatusega ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Palun tooge välja korrektne lepingu muutmise alus.
8. Esitatud rahvusvaheliste sanktsioonide kontrollimise väljavõtetest ei nähtu kontrolli tegemise aega. Väljavõtetelt on näha, et viimane uudis kontrolli tegemise lehel on kuupäevast 01.10.2018 ja samal kuupäeval on uuendatud ka kontrollnimekirjad. Seega, kas on õige järeldus, et kontroll toimus viivitusega, kuivõrd eduka pakkuja kvalifitseerimise protokoll on kuupäevast 10.07.2018. Kui vastus sellele küsimusele on jah, siis palun jälgige edaspidi, et kontrollid oleksid tehtud hankemenetluse ajal (RHSi § 104 lg-d 7 ja 8).
9. Kuivõrd esitatud dokumentidest nähtub, et hankelepingu esialgsest lõpptähtajast ei peetud kinni, siis palun selgitage, kuidas toimus edasine tööde tegemine. Kas sõlmiti lepingu lõpptähtaja pikendamine vastavalt RHSi §-le 123, anti täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseadusele või eraldi lõpptähtaja muutmise kokkulepet ei sõlmitudki ja toetuse saaja saatis lihtsalt töövõtjale hoiatusi/meeldetuletusi tähtaja ületamise kohta vmt? Palun edastage ka vastavad dokumendid, nt leppetrahvi hoiatuse kiri 04.09.2019. Standardid
10. RHSi § 88 lg 2 näeb ette, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks mh erinevad standardid ja/või tehnilised kirjeldused. RHSi § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. Ehitusprojektis, mis on hanke tehniliseks kirjelduseks, on mitmeid viiteid erinevatele standarditele ja juhendmaterjalidele. Hankelepingu punkti 2.17.4. alusel on lubatud ehitusprojektis materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjade kirjeldamiseks nimetatud kindlate ostuallikate, protsesside, kaubamärkide, patentide, tüüpide, päritolude ja tootmisviiside osas Töövõtjal esitada Tellijale ettepaneku asendusteks samaväärsete materjalide, ehitustoodete, seadmete või asjadega. Seega ei ole riigihanke alusdokumentides toodud välja viidatud standardite ja muude tehniliste kirjelduste asemel samaväärsete kasutamise lubatavust. Lisaks ei ole tegemist ainult tootestandarditega, vaid nt tuleb kohati ka paigaldamisel, survekatsetustel lähtuda etteantud standardist/juhendist. Siinjuures tuleb tähele panna, et standardid ja tegevusjuhised saavad pakkujate ringi piirata, kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi. Samuti ei pruugi olla lihtne oma protsesse ja protseduure muuta. Osad potentsiaalsed pakkujad võivad leida, et mingil teistel viisil toimides võib ka saavutada soovitud eesmärgid ja seejuures oluliselt odavamalt vms ehk erinevates maades võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid. Seega on standarditele/juhenditele märke „või sellega samaväärne“ lisamine oluline, et vältida võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele. Piirava mõju tuvastamine hanke auditeerimisel tähendab reeglina soovituse tegemist finantskorrektsiooniks ehk toetuse tagasinõudmiseks.
Analüüsi tulemusena on jäänud üles küsimused seoses järgmiste standardite ja juhistega:
· Tarindi RYL 2010 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjades on punktis 1.1.5 vastavale dokumendile korduvalt viidatud. Mõned näited:
– Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p. 73 toodud nõuetest;
– Metalluste ja akende paigaldamisel on aluseks Tarindi RYL 2010 p. 63;
– Krohvimistööde tegemisel tuleb jälgida Tarindi RYL 2010 p. 101 toodud nõudeid;
Samuti on vastav viide konstruktsioonide põhiprojektis (töö nr 4668):
– p 1.2.5: tolerantsiklassid, Üldised nõuded: „Tarindi RYL 2010, „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande ja piirdetarindid“, Eesti Ehitusteabe Fond, Tallinn, 2012 (nii õppehoone kui ja spordihoone seletuskirjas)
– p 1.7. Teraskonstruktsioonide kooste ja paigaldustöödel tuleb järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid TarindiRYL2000 (spordihoone)
– p 1.9: Teraskonstruktsioonide kooste ja paigaldustöödel tuleb järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid TarindiRYL 2010. (õppehoone).
· Standardid SFS 4434 ja SFS 4487 ja Viimistlus RYL 2000 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.1.5:
– Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes on uste osas aluseks Tarindi RYL 2010 p. 73 ja Viimistlus RYL 2000 F51.
– Plaatimistööd tuleb teostada vastavalt Viimistlus RYL 2000 p. 74 toodud nõuetele;
– Põrandate paigaldamisel tuleb jälgida Viimistlus RYL 2000 p. 75 toodud nõudeid.
· RT juhendkaart RT 80-10632 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.1.5: Sademete ärajuhtimise inventar tuleb valmistada ja paigaldada vastavalt RT juhendkaardile RT 80-10632 ning tagada Tarindi RYL 2010 p. 65 toodud nõuete täitmine
· EVS 871:2010 - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.5.8 Sulused peavad vastama EVS 871:2010 - “Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutus”.
· Hea Ehitustava (ET - 1 0207 - 0068) - arhitektuurse põhiprojekti (töö nr 06-18) õppehoone ja spordihoone seletuskirjade p 1.10.2 Tööd viiakse läbi Hea Ehitustava kohaselt (ET - 1 0207 - 0068).
· Soome Ehitusnormide Kogumik ja SFS 4699 – Veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, ventislatsiooni ja jahutuse põhiprojekt (töö nr 042-17) seletuskirja p 7.2.3.4 Ventilatsiooni survekatsetused viiakse läbi vastavalt Soome Ehitusnormide Kogumiku osale D2, standardile SFS 4699 ja ehitusjärelvalve ametlikele juhenditele nii õhutöötlemismasinatele kui kanalitele.
· EVS 811:2012 – riigihanke alusdokumentides toodud hankelepingu projekt p 2.16. Ehitustööd peavad vastama kokkulepitud ja ehitusprojektist tulenevatele kvaliteedinõuetele. Töövõtja kohustub sealhulgas juhinduma: p 2.16.1. Hoone projekteerimise Eesti standardid EVS 811:2012.
Palun selgitage iga välja toodud standardi ja juhendi osas eraldi, millega on tegemist (s.t. milliseid nõudeid, tingimusi, juhiseid need sisaldavad) ja kuidas oli tagatud, et võimalikud (välis)pakkujad said vastava info (pakkumuse tegemiseks) kätte. Samuti selgitage palun, kas tegemist oli potentsiaalselt (välis)pakkujaid piiravate nõuetega või ei ja mis põhjusel. Näiteks kui viidatud töölõik on mujal projektdokumentatsioonis lubatud teha ka vastavuses mõne EN standardiga vmt. Soovitame tungivalt tulevikus sarnaste probleemide vältimiseks täiendada kõiki RHSi § 88 lg-s 2 loetletud viiteid märkega „või sellega samaväärne“.
Palutud dokumente ja selgitusi võib saata ka ühekaupa. Samuti, kui ei ole soovi neid edastada e-kirja teel, siis on võimalus seda teha läbi failivahetuskeskkonna. Andke sel juhul sellest teada. Juhul, kui soovite mingeid materjale edastada krüpteeritult, siis palun Merle Oagu nimele (isikukood: 48401050388).
Juhul kui tekkis küsimusi, siis andke teada. Selgitan hea meelega.
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Saabunud kiri: