Olete koostanud dendrohinnangu Põhja pst 2a kinnistule.
Palume edaspidi dendrohinnang koostada Tallinna LV määruse asemel EVS 939-3:2020 metoodika järgi. St mitte käsitleda rohttaimestikku ja mitte lisada hinnangusse mitte puutuvaid lisasid antud juhul lisad 1b, 1c, 1d.
Lühend Bp- berliini pappel ei ole aktsepteeritav, reeglina on perekonna lühend enne liigi lühendit, ehk siis korrektne oleks PpB.
EVS 939-3:2020 punkt 5.2.2.3 kohaselt tuleb tabelisse lisada vajaduse korral juurestiku kaitseala ulatus. Antud juhul on see vajadus on olemas, kuna dendrohinnang on tehtud detailplaneeringu koostamiseks, siis tuleb anda planeerijale teada, milline on puude juurestiku kaitseala (juurestiku kaitseala ei ole sama mis võra projektsioon). Tiheasustusalal ei ole võimalik sageli tagada vajalikku kaitseala, kuid selle peale märkimine annaks infot, kas puu säilimine on tõenäoline juurestiku seisukohalt ja annaks edaspidi info ehitajale piiranguala kohta, kus ei tohi teha puid kahjustavaid tegevusi (masinatega liikumine, materjalide ladustamine jne).
Planeerijale: Antud juhul on tehtud küll dendrohinnang, kuid ma ei saa aru, et seda oleks projekteerimisel arvestatud. Säilitatava haljastuse määramisel palun kasutada nt dendrohindaja vm spetsialisti abi. Kahtlen, kas säilitatavad 2 peenikest sookaske ja 2 arukask on veel elujõulised ja dekoratiivsed, kui eemalda nende ees kasvavad kased ja osaliselt juurestik? Kas kased jäävad sirgu või vajuvad viltu, kui eemaldada puud, millega neil võrad on liitnud? Kas need kased on ikka kinnistu olemasolev ja perspektiivne kõrghaljastus ka aastate pärast? Kui soovida olemasolevaid puid alles hoida, peaks parkla arvelt suurendama haljasala, on minu arvamus.
Lugupidamisega
Kaire Zimmer
Tartu Linnavalitsus
linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistus
arborist
7 361 154
56 157 291 Põhja pst 2a puud.jpg
Saabunud kiri:
Põhja pst 2a puud.jpg
