Saabunud kiri:
Tere!
Vaatasin üle esitatud materjalid, kuid kahjuks pean ütlema, et esitatud töö ei vasta rikkagi detailplaneeringu nõuetele.
Kas Te muidu tutvusite Tartu linnas kehtivate detailplaneeringutega? Soovitan vaadata nt seda planeeringut
https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/DP-19-005.
Toon välja mõned märkused, mis silma jäid:
Põhijoonis.
- Põhijoonis nagu ka kõik teised joonised tuleb vastavalt ka nimetada joonise kirjanurgas. Lisaks tuleb seal välja tuua planeeringu nimetus (Põhja pst 2a krundi detailplaneering), joonise mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. See on välja toodud ka planeeringute vormistamise määruses. Geoaluse kirjanurk tuleb planeeringu joonistelt eemaldada, kuid geoaluse koostamise kohta käiv informatsioon tuleb esitada nt märkusena joonisel või seletuskirjas (koostaja nimi, koostamise aeg, töö nr, mõõtkava, koordinaatsüsteem).
- Põhijoonisel tuleb kasutada planeerimisseaduse kohast sõnastust nii legendis kui ehitusõiguse tabelis. Põhijoonisel tuleb esitada ehitusõiguse tabel, kus on toodud krundi aadress, krundi suurus, krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus ja hoonete suurim lubatud arv. Seletuskirjas esitatud tabel on väga halvasti vormistatud.
- Joonistelt peab selgelt eristuma planeeringuala. Põhijoonisel tuleb värviliselt esitada ainult planeeritud lahendus planeeringuala sees. Juhul kui väljaspool planeeringuala on tähtsad objektid, võib need eraldi välja tuua.
- Põhijoonisel ei ole projekteeritud puud, vaid peab olema planeeritud kõrghaljastus. Lisaks ei ole olemasolevate ja säilitatavate (?) puude tingmärke legendis. Ka ei ole arvestatud puude kasvuruumi tagamisega. Vastavalt linnatänavate standardile võib haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või kõvakattega alale, istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse kõvakatte alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Lisada vastav info seletuskirja.
- Joonisel näidata rohkem mõõtkette. Mõõdud peavad olema parkimiskohal, haljasribal, sissesõidul, kõnniteel, hoonestusala tuleb siduda krundipiiridega jne.
- Joonisel kajastada ka jalakäijate peamised liikumissuunad.
Olemasoleva olukorra joonis.
Hetkel on esitatud kaks olemasoleva olukorra joonist. Vaja on ainult ühte. Pildid ol.ol. olukorrast võib panna seletuskirja, joonis peab olema mõõtkavas 1:500 nagu on planeeringu algatamise lähteseisukohtades toodud.
Linnaehituslike seoste joonis
Näeb välja nagu situatsiooniskeem. Aga seal peaks välja tooma palju rohkemat, see peaks toetama ka vastavat seletuskirja peatükki.
Ükski kajastatud kõnnitee ei vii planeeringualani- kas alale on tagatud hea ligipääs?
Seletuskiri
- Vormistada ühtselt nii, et kõik lehed oleksid püstises paigutuses. Ei tundu, et selle paari lk paigutamine
landscape paigutusse annab midagi juurde, pigem muudab seletuskirja paberkausta lugemise keerulisemaks. Seletuskirja tiitellehel ei tohi olla lehekülje numbrit.
- Mitte viidata büroo juhatajale. Tartu linnavalitsus ja linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on planeeringu korraldaja.
- Seletuskirjast on siiski puudu juurdepääsu analüüs. Palun vaadake planeeringu koostamise lähteseisukohti. Miks just selline juurdepääsu lahendus? Kus on erinevate juurdepääsude analüüs? Kui planeeringu koostaja sellega hakkama ei saa, tuleb see tellida eksperdilt. Soovitan vaadata kirja alguses välja toodud detailplaneeringu liiklusanalüüsi peatükki, kus planeerija ise koostas põhjaliku analüüsi, millele järgnesid ka konkreetsed ettepanekud planeeringulahenduses. Seda ei saa võtta täpselt aluseks, kuid annab siiski aimu, kuidas teha.
- Haljastuse ptk-s peab sätestama, et rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab korterelamumaal haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%. See on üldplaneeringust tulenev nõue ja on välja toodud ka planeeringu koostamise lähteseisukohtades.
- Planeeringuga ei määra me hoone suhtelist kõrgust. Esitatud ei ole arhitektuurinõudeid.
Planeeringu nimetus on ’Põhja pst 2a krundi detailplaneering’, palun nii kirjutada iga joonise kirjanurgas.
Läbivalt kasutatakse sõna projekteeritud parkimiskohad, hooned, puud jne. Tegemist on planeeringuga, me ei räägi siin projekteeritud puudest jms, kui just ei ole mingit projekti, mida peab detailplaneeringu koostamisel arvestama.
Kui Teil on küsimusi, olen hea meelega nõus vastama ja selgitama. Kuid soovitan soojalt tutvuda ka teiste detailplaneeringutega, mille me oleme hiljuti Tartu linnas kehtestanud.
Heade soovidega,
Janne Schasmin
Planeerija| Detailplaneeringute teenistus | LPMKO |736 1261 |
janne.schasmin@tartu.ee
