Saadetud kiri: Põhja pst 2a krundi detailplaneeringu korrigeerimisvajadus

1. Krundi kasutamise sihtotstarve.

2. Krundi ehitusõigus ja sellega seonduv.

Vastavalt üldplaneeringule peab uute korterelamute planeerimisel korteri kohta olema vähemalt 100 m² krundi pinda; vähemalt 70 m² krundi pinda korteri kohta, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa-alusena. Koormusindeks on määratud eesmärgiga tagada elanikele piisav ala vabaõhupuhkuseks. Planeeringu seletuskirja ptk-s 5.2 räägitakse 15 korteriga elamu rajamisest. Parkimine on lahendatud täielikult avaparklates.

Koormusindeksi järgi on võimalik krundile kaaluda kuni 10 korteri või kuni 15 korteri rajamise võimalusi juhul, kui kogu parkimine on hoone mahus ja tagatud nõuetekohane haljastuse lahendus. Seega suurima lubatud korterite arvu määramisel peavad olema täidetud üldplaneeringu tingimused.

- Esitatud lahenduse osas on selgusetu, miks hoonestusala on just sellise kujuga (laiem Põhja pst 2 hoonest, kas kavandatakse maa-alust korrust).

Hoonestusala anda selliselt, et see järgiks väljakujunenud hoonestust, kuid samas võimaldaks hoonet krundile vabamalt paigutada - nt paigutada see astmesse võrreldes olemasoleva hoonega, jätkata seda sama laiana pikemalt vmt. Maa-aluse parkimise lahenduse kavandamisel tuleb näidata eraldi nii maapealne kui ka maa-alune hoonestusala.

- Suurima lubatud ehitisealuse pinna sisse kuuluvad ka rõdud. Korrigeerida infot ehitusõiguse tabelis.

- Planeeringuga kehtestatakse hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus, mitte korruselisus. Korrigeerida.

- Kui hoonestusala kavandatakse krundipiirile ja võimalusega vastu teisel krundil paiknevat hoonet, on planeeringu koostamise käigus vajalik teha ja planeeringu koosseisus esitada Põhja pst 2 krundi omanikuga toimunud koostöö (välja selgitada arvestamist vajav, ette näha leevendavad meetmed jm).

- Arhitektuurinõuetes jätta soovitavateks välisviimistlusmaterjalideks betoon ja krohv. Kivi võiks olla lubatud vähesel määral, nii nagu puit, klaas ja metall.

3. Liikumisviiside analüüs ja juurdepääs planeeringualale.

Planeeringus esitatud liikumisviiside analüüs ei käsitle jalgsi ega jalgrattaga liikujaid, samuti ei ole käsitletud operatiivsõidukite ega ehitusaegse transpordi liikumisvõimalusi. Planeeringualani viiv Lääne tänava lõik ja Põhja puiestee T1 on üsna kitsad ning küsitav on, kuidas pääsevad suured ehitustehnika masinad seal liiklema. Kas nende jaoks on piisavalt ruumi Põhja pst 4 ja Põhja pst 8 ning Lääne tn 5 vahelise pöörde tegemiseks? Suurtel masinatel on samuti vajalik ümber pöörata, kus on selle jaoks ruum? Esitatud ei ole analüüsil põhinevaid järeldusi ja soovitusi. Analüüsitud ei ole üldplaneeringuga kavandatut, mille alusel on Põhja puiestee ette nähtud ühendada Muusemi teega ja määratud jaotusmagistraaliks. Planeeringus öeldakse, et Põhja puiesteele ennustatakse liikluskoormuse kasvu. Planeeringualal pargib hetkel ca 15 autot, planeeringuga kavandate piirkonda juurde 15 parkimiskohta, mis on antud hoonete vahelisele alale üsna suureks liikluskoormuse kasvuks. Analüüsis aga leiate, et 3,5 m laiune sissesõidu tee Põhja puiestee T1 tänavalt on sobiv ja liiklusekasv marginaalne. Kokkuvõttes ütlete, et kuna Põhja pst 2 korteriühistu oma krundilt sõidukitega läbipääsu ei luba, on Põhja puiestee suunas juurdepääs parim lahendus. See ei saa olla lahenduse sobivuse põhjenduseks, planeeringualale tuleb ohutu ja mugav juurdepääs tagada mööda avalikke tänavamaid. Kas liikluse kasv Põhja puiesteel, kõnniteede puudumine ja 3,5 m laiune väljasõit on liiklejate jaoks turvaline ja mugav lahendus?

Planeeringuga hetkel kavandatud kõnniteed ei moodusta ühtset võrgustikku nagu öeldakse seletuskirjas, samuti ei vasta standardile krundile kavandatud kõnniteede laiused.

4. Parkimine.

Sõidukite parkimine ei ole lahendatud vastavalt standardile (vt lähteseisukohad), samuti puudub analüüs ja selgitus esitatud lahenduse osas. Näiteks pikiparkimine tänava äärde ei vasta standardile, 0° parkimisnurga puhul peab parkimiskoha pikkus olema 6 m (linnatänavate standard 843-2016 tabel 9.7), lahendus piirab tänavamaa kasutust, sh kõnnitee rajamise võimalusi. Üksik parkimiskoht hoone ees - Põhja pst 2 krundi eest läbi sõita ei tohi, manööverdamine tekitab ohuolukordi. Lahenduse väljatöötamisel ei ole arvestatud olemasoleva kõrghaljastuse säilimise tagamisega

Parkimiskohtade arvu vähendamist saab kaalutlusotsusena kaaluda ainult kuni ligipääsetavuse uuringus toodud parkimisnormi protsendini, milleks on antud asukohas 75% (kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/uurimused/parkimiskohtade-vajaduse-maaramine-tartu-linnas).

Seletuskirjas ptk 5.4 on toodud välja parkimiskohtade arvutus vastavalt normile hoone brutopinna järgi. Selle kohaselt on EVS tulenev parkimiskohtade arv 25, mida kaalutlusotsuse alusel vastavalt uuringule võib kaaluda vähendamist 75%-ni, s.o 19 kohta.

Esitada tuleb jalgrataste parkimine vastavalt standardile. Jalgrataste pikaajaliseks ilmastikukindlaks ja turvaliseks hoiustamiseks tuleks luua spetsiaalselt selleks otstarbeks ettenähtud hästi ligipääsetavad ruumid ehitise koosseisus või sellest väljaspool rattamajana.

Hoonet teenindav parkimisvajadus tuleb tagada krundil, kusjuures vähemalt üks hoone akendega külg peab olema sõidukite vaba (ka tänav, parkla). Parklad peavad olema liigendatud ja/või eraldatud haljastusega. Parklates liiklemine peab olema ohutu ja arusaadav. Parkimiselahenduse väljatöötamisel tuleb leida krundisisene mugav ja ohutu lahendus.

5. Haljastus.

Vastavalt Loovmaastik OÜ koostatud haljastuse hinnangule on olemasoleva kõrghaljastuse seisukord hea ja enamikel puittaimedel vigastusi, kahjustusi ega kuivamistunnuseid ei esine. III väärtusklassi puud soovitatakse võimalusel säilitada. Sellegi poolest nähakse ette olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimine, kaalutlus ja põhjendus puudub. Leida ökonoomne ja säästev lahendus.

Vastavalt üldplaneeringule tuleb rohevõrgu toimimiseks krundist vähemalt 40% haljastada, millest kõrghaljastuse osakaal vähemalt 25%. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada. Korterelamu krundile tuleb kavandada laste mänguväljak, võimalik on ka mitme krundi peale ühise mänguväljaku kavandamine. Et tagada elamisväärne keskkond, tuleb mängu- ja puhkealad kavandada päikselisemasse õueala osasse, parkimine ja prügimajandus tänavapoolsesse ja/või varjulisemasse külge.

Prügikonteinerite ala (soovitav jäätmemaja vm kaasaegne lahendus) tuleb planeerida ohutu ja mugav, nt rajada sissepääsule lähemale, nii et prügiauto ei peaks kinnistul tagurdama, sest praegusel lahendusel ümberpööramise võimalus puudub.

6. Esitada tehnovõrkude lahendus.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktist 4 esitada hoonete teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh sademevesi) ja rajatiste asukohad kuni olemasoleva tehnovõrgu liitumispunktini. Samuti näidata olemasolevate/mittesäilivate tehnovõrkude ümbertõstmine või likvideerimine vajadusel ka planeeringualast väljapoole jääval alal. Sademevee osas käsitleda selle kohapeal käitlemise võimalusi. Muutuste korral anda vertikaalplaneerimise põhjendused. Planeeringus kajastada ka taastuvenergiaga seonduvat ning võimaldada päikeseenergia kasutust. Lisaks planeerida elektriautode laadimistaristu ja välisvalgustus.

JOONISED:

1. Vormistada kõik joonised ühtses stiilis (kasutada kõikidel joonistel ühesugust kirjanurka ja samas stiilis legendi jms). Olemasoleva olukorra joonisel, põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel näidata värvilisena ainult planeeringuala sisene lahendus, v.a tehnovõrkude puhul, mille ühenduskohad asuvad väljaspool planeeringuala.
2. Joonis 1. Situatsiooniskeem. Selle joonise võib kokku panna seoste joonisega, tuletõrje veevõtukohad esitada seoste joonisel.
3. Joonis 2. Olemasolev olukord. Täiendada aluskaarti Lääne tn 5 hoone juures oleva kõnnitee ja haljastusega. Märkida joonisele planeeringuala; kruntide aadressid; planeeritavale maa-alale jäävate tänavate nimed loetavas kirjas; olemasolevad tehnovõrgud, olemasolevate hoonete kõrgused, ehitisealused pinnad jms. Veenduda, et joonisel kasutatud tingmärgid on näidatud ka legendis.
4. Joonis 3. Linnaehituslike seoste joonise koostamisel võtta abistavaks materjaliks Tartu linna juhend 'Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded' p 3.6.6, mis on leitav kodulehelt. Esitada loetav ÜP maakasutuse väljavõtte.
5. Joonis 4. Põhijoonisel näidata värviliselt ainult planeeritav lahendus. Aluskaart muuta halliks, ka ol.ol tehnovõrgud. Uuendada krundipiiride infot ja kuvada kõik ol.ol krundipiirid sama värviga. Vaadata üle, et kõik joonisel esitatud tingmärgid oleksid esitatud ka legendis. Planeeritud hoone nimetada ümber seaduses kasutatud sõnastusega 'suurim lubatud ehitisealune pind'.
6. Joonis 5. Maakasutus ja kitsendused. Väga halva kvaliteediga aluskaart, millelt ei ole midagi aru saada, maakasutusest ei räägita. Mis on sellise joonise eesmärk?
7. Esitada planeeringu vastuvõtmise ajaks planeeringu ruumiline illustratsioon, mis täiendab esitatud planeeringulahendust ja visualiseerib planeeritud ehitusmahtude sobivust antud keskkonda, ning vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavate nõuete määrusele CAD fail, tärkandmed ja lisa 1.