Saadetud kirja tekst Põhja 4 KÜ | | Teie 28.11.2023 17:36:33 Meie 27.12.2023 nr 9-3.2/DP-21-025 |
1. Ühe probleemina toote välja parkimiskorralduse. Leiate, et piirkond on ülerahvastatud ja parkimiskohti vähe, juurde ei ole vaja tekitada lisaprobleeme uue hoone rajamisega. Alates 2000. aastast kasutavad Põhja pst 2a krunti kõrval olevate korterelamute elanikud parklana. Uue hoone ehitamisel, saaksid elanikud kasutada ainult majaesist sõiduteed, mis omakorda takistab juurdepääsu avariisõidukitele.
Vastus:
Antud juhul on tegemist eraomandis oleva krundiga ning ala kasutamisele võtmine parklana saab toimuda vaid kinnistu omanikuga vastava kokkuleppe sõlmimisel, s.o osapoolte koostöös. Senimaani on toimunud parkimine Põhja pst 2a krundil isetekkelisena ja ilma omaniku nõusolekuta. Põhja pst 2a krundil tasuta parkimise jätkumine ilma omanikuga kooskõlastamata ei ole õigustatud ootus.
Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused, liikluskorralduse põhimõtted jm. Planeeringulahendus võimaldab elluviimisel planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel. Detailplaneeringu ülesanne ei ole laiema ala teede ja tänavate lahenduse andmine, vaid detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja - rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.
Piirkonna parkimiseprobleemid ei ole ühe krundi detailplaneeringuga lahendatavad küsimused, need võivad vastavalt vajadusele ajas täpsustuda ja muutuda, nt künniste, ülekäigukohtade jms meetmete ning liiklusmärkide asukohatäpset paiknemist detailplaneeringuga ei kehtestata, need lahendatakse projekteerimisel. Detailplaneeringuga ei ole lubatud kavandada parkimist tänavale, sätestatud on, et parkimine peab olema lahendatud krundisiseselt. Tänavate parkimiskorraldust saab kavandada väljaspool detailplaneeringut vajaduspõhiselt. Kui tänaval on probleeme parkimisega, saab parkimise keelualasid alati jooksvalt juurde lisada või suurendada parkimisjärelevalve kontrolli piirkonnas.
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et piirkonnas on loodud täiendavad võimalused parkimiseks, sõidukite parkimise probleemi lahendamiseks saavad piirkonna elanikud kasutada lähimat avalikku parklat Tüve tn 10 krundil, mis asub Lääne tn 5 krundist ca 230 m pikkuse jalutuskäigu kaugusel.
2. Teise probleemina toote välja selle, et uue hoone liitumisel tehnovõrkudega võib olemasolevates trassides tekkida takistusi gaasi, vee, soojuse jm edastamisel, veesurve vähenemise.
Vastus:
Seda, kas olemasolevad tehnovõrgu ühendused on piisavad, hindab vastava tehnovõrgu valdaja, mitte linn. Tehnovõrkude ühendused on planeeringus kavandatud koostöös tehnovõrkude valdajaga ja rajatakse vastavalt tehnovõrgu valdaja tingimustele. Tehnovõrkude valdajad (AS Tartu Veevärk ja Gren Tartu AS) on planeeringu lahenduse kooskõlastanud. Gaasitorustiku ühendust hoonele kavandatud ei ole.
3. Kolmanda probleemina toote välja haljasala, mida sügiseti lehtedest aitate puhastada ja millel asuvat pesukuivatuse kohta teie maja elanikud kasutavad. Ütlete, et Põhja pst 4 maja akende alla pole vaja lisa mänguväljakut, sest see tekitaks erinevaid probleeme majade vahelisel alal nagu vargused, kaklused, ebameeldiv suhtumine majaelanike vastu ning mänguväljakut hakatakse kasutama mitteotstarbeliselt.
Vastus:
Põhja pst 4b krunt, millel olevale haljasalale viitate, on linna omandis. Põhja pst 2a krundile korterelamu rajamine ei takista antud haljasala kasutamist, planeeringuga ei nähta ette muudatusi antud haljasalal. Haljasala ja seal kasvav kõrghaljastus on kortermajade vaheliseks puhvriks.
Põhja pst 2a krundile rajatav mänguväljak ei asu Põhja pst 4 korterelamu akende all. Mänguväljaku rajamine on oluline elanike sotsiaalsete vajaduste täitmiseks. Korrastatud ruum ja kokkulepitud reeglid tagavad turvalise elukeskkonna, mis mõjub ümbritsevale keskkonnale kindlasti positiivselt.
See, kuidas majade vahel asuvat mänguväljakut kasutama hakatakse ja kuidas üksteisega läbi saadakse, ei ole detailplaneeringus käsitletav teema. Avaliku korra reeglid kehtivad kõigile. Oma kodu ümbruse eest hoolitsemine on iga elaniku enda kohustus.
4. Samuti ütlete, et olete kategooriliselt vastu majade ümber hiljuti asfalteeritud teede kasutamisele, sest ehitussõidukid lõhkusid need ära.
Vastus:
Detailplaneeringu koostamisel on analüüsitud korterelamu rajamise tulemusena lisanduvat liiklust, sh juurdepääsusid avariisõidukitele ja ehitusaegse transpordi liikumist. Analüüsi ja koostöö tulemusena on planeeringus toodud välja, et juurdepääsuks kasutatakse avalikke linnale kuulvaid teid, sh on Põhja pst 2 lubanud oma maja esist teed ehitustranspordi liikumiseks kasutada. Ehitusaegse transpordi liikumiseks ei ole kavandatud kasutada Lääne tn 3 ega Põhja pst 4 kruntidel asuvaid eraomanduses olevaid teid.
5. Teete ettepaneku, et linn võiks kaaluda endise 'Saluudi' kaupluse maa-ala rentimist või müüki kohustusega välja ehitada uus kaubanduskeskus koos toitlustuskohaga, sest seda piirkond vajaks.
Vastus:
Antud küsimus ei ole lahendatav Põhja pst 2a krundi detailplaneeringu menetluses. Kinnistu, kus asub endine kauplus Saluut, on eraomandis. Linnal ei ole õigust antud alale seada rendi või müügi kohustust, see on kinnistu omanikul.
Tartu linna üldplaneeringuga on nimetatud krunt määratud ärimaaks, mis tähendab, et linn on oma strateegilistes arengudokumentides äritegevuse jätkumise ette näinud.
6. Oma kirjas kinnitate, et olete uue hoone püstitamise vastu. Palute uuesti läbi vaadata Põhja pst 2a krundi ärimaa sihtotstarbe muutmine korterelamumaaks, sest alates 2000. aastast ei toimu kinnistul mingitki äritegevust, kinnistu uus omanik on tundmatu isik, kes ei ole võtnud kätte ala ega hoone korrastamist. Kokkuvõttes teete ettepaneku, mitte püstitada Põhja pst 2a krundile kortermaja, vaid piirkonna elutingimuste parendamiseks välja ehitada linna omandisse kuuluv parkla 50-le sõidukile, mida saaksid hakata kasutama Põhja pst 4, Lääne tn 5, Lääne tn 3 ja Lääne tn 5 elanikud.
Vastus:
Linnaruum ja seda käsitlevad strateegilised dokumendid on pidevas muutuses ning ka maaomanikud vahetuvad. 2021. aastal kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Põhja pst 2a krundi kasutamise juhtotstarve korterelamumaa. Üldplaneeringus on arhitektuuri üksuse erisusena välja toodud, et Põhja pst 2a krundile on lubatud uue hoone ehitamine või olemasoleva laiendamine, hoone mahud määratakse detailplaneeringuga.
Kahekümne aasta jooksul on antud kinnistul olnud erinevaid omanikke. Nii kaua kasutuseta seisnud hoone on amortiseerunud. Abemark OÜ, kes on hetkel kinnistu omanik, on avaldanud soovi rajada alale korterelamu, soov on kooskõlas üldplaneeringuga.
Nagu ka eelpool välja tõime, siis piirkonnas on olemas avalik parkla, mis on mõeldud ümberkaudsetele elanikele kasutamiseks. Tulevikus soovib linna Tüve tn 10 krundile rajada ka parkimismaja, et tingimused veelgi paraneksid.
Tartu linn on võtnud eesmärgiks vähendada autostumist ja soodustada säästlike ning keskkonnasõbralike liikumisviiside kasutamist. Sellele aitab kaasa linna tihendamine ja elukohtade loomine teenuste lähedusse. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Põhja pst 2a krundi kasutamise juhtotstarve korterelamumaa, mistõttu on krundi omanikul õigustatud ootus oma krunti vastavalt sellele kasutusele võtta.
Läbi detailplaneeringu koostamise ja naabritega koostöö on võimalik leida lahendus, mis sobitub ümbruskonda ja rikastab seda. Detailplaneeringu lahendus on esitatud teile kui lähipiirkonna elanikele arvamuse avaldamiseks, et te saaksite konkreetset planeeringu lahendust hinnata ja saaksime koostöös leida piirkonda sobivaima lahenduse. Esitatud ettepanekud korterelamut mitte rajada ja kavandada ala hoopis parkimisplatsiks, ei ole põhjendatud ega konstruktiivsed.
Linn on seisukohal, et planeeringus on esitatud lahendused, mis on põhjalikult läbi kaalutud, analüüsitud ja põhjendatud. Uus hoone soovitakse rajada olemasoleva kortermaja pikendusena ja liigendatult, sobides olemasolevate Jaamamõisa hoonete rütmi. Hinnatud on kõrghaljastust, nähakse ette säilitada väärtuslikud puud, sh suurendatakse krundi haljastusosakaalu võrreldes olemasoleva olukorraga. Liiklust ja parkimist on analüüsitud, mille tulemusena leiti, et lisanduv liiklus on marginaalne ning parkimiskohti võiks vähendada vastavalt linna teenuste kättesaadavuse uuringule ehk 11 parkimiskohta. Arvestuslikult saab krundile rajada kuni 10 korterit, millega kaasnev liiklus on liiklusuuringu põhjal marginaalne. Tagamaks 15-minuti ja säästliku linna ning sõbraliku elukeskkonnaga linna tingimusi ning vältimaks magalate teket, on oluline, et suurtel elamualadel võimaldatakse elanikele toetavaid funktsioone. Seetõttu on detailplaneeringuga tehtud ettepanek krundile lubada 20% ulatuses toetava otstarbe rakendamine, milleks on piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete funktsiooni lubamine. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.
Planeeringu menetluse järgmine etapp on lahenduse vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine, mille eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu lahenduse osas. Mida konstruktiivsemalt ettepanekuid esitatakse ja arvamusi avaldatakse, seda paremini saab need planeeringu koostamise käigus läbi kaaluda ja lahenduse koostamise käigus arvesse võtta.
Planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks. Hoiame teid ka edaspidi kursis planeeringu menetlusega ja teavitame avalikust väljapanekust.
Lugupidamisega Janne Schasmin 736 1261 Janne.Schasmin@tartu.ee | |
