Teie 15.12.2021 15:29:28
Meie 29.12.2021 nr 9-3.2/DP-17-020
Jõe tn 13 krundi detailplaneeringu koostamine
Olete esitanud lahenduse, mille koostamisel ei ole arvestatud Tartu linna üldplaneeringu ega linna varasemate märkustega.
Selgitame täiendavalt:
1. Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lg-le 3 tuleb planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
Esitatud lahenduses on mõjuala analüüsis tsiteeritud üldplaneeringut (ei ole asjakohane) ja kirjeldatud head ligipääsu, kuid puudub mõjuala analüüs, mille järeldustest peaks tulenema planeeritava lahenduse põhjendus, sealhulgas ehitusõigus. Analüüsi koostamisel tuleb arvestada olemasoleva linnaruumiga ning pakkuda lahendusi piirkonna arenguks, kirjeldada olemasolevaid ja kujundatavaid linnaruumilisi dominante (ansambel, ehitusjooned, kaugvaated, teljeliselt paiknevad mahud, väljapaistva arhitektuuriga ehitised, kvartalite nurgalahendused jms), anda kavandatava hoonestuse mahuline analüüs koos linnaruumiliste vaadetega, lähtudes kontaktvööndi hoonestuse eripärast. Mõjuala seoste joonisele kanda planeeritava maa-ala kontaktvööndis paiknevate koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute põhilahendused; lähiümbruse tänavavõrgustik koos juurdepääsudega planeeritavale maa-alale, liiklusskeem, kergliikluse põhilised liikumissuunad, ühistranspordipeatused; üldkasutatavad puhke- ja virgestusalad ning ülelinnaline rohevõrgustik; kontaktvööndi kruntide struktuuri, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte analüüs. Vaata ka varasemaid kirju.
2. Ehitusõiguse määramisel tuleb lisaks mõjuala analüüsile arvestada üldplaneeringus toodut, seejuures üldplaneeringukohast korruse kõrgust (büroo 3,2 m, kaubandus 3,5 - 4 m). Samuti Tartu Linnavalitsuse 14.01.2020. a protokollilises otsuses toodut: Jõe tn 13 krundi detailplaneeringu koostamisel lähtuda täisehituse määramisel piirkonna sarnase otstarbega kruntide hoonestuse keskmistest näitajatest -korruselisus , ehitisealune pind ja krundi pindala, planeeritud brutopinna ja krundi pindala suhe (FAR) peab olema 0,9. Ühtlasi tuleb arvestada planeeringu algatamise lähteseisukohtades ja linna varasemates kirjades toodut: Sätestada, et kavandatavas hoones peavad esimesel korrusel asuma äripinnad, parkimiskorrused võivad olla maa all või alates teisest korrusest (nt pole parkimisehitis sobilik). Hoonete suurim lubatud arv on üks.
Vaata lisaks ka varasemaid kirju.
3. Haljastuslahendus tuleb anda üldplaneeringukohane. Jõe tn 13 krundi pindalast vähemalt 10% tuleb kõrghaljastada. Haljastuse kavandamisel peab looma selle kasvuks sobilikud tingimused. Tagatud peab olema liigile omane valgustus- ja ruumivajadus. Kasvupinnase hulk ja istutusala suurus peavad olema piisavad istiku edasiseks kasvuks. Eelistada tuleb olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Krundi haljastuse osakaalu määramisel ei loeta haljastuse hulka kitsaid siile krundi piiril, kraavi servi, jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms alasid. Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda krundisisestele haljasaladele puhkeala rajamist.
Seletuskirjas anda krundi haljastuse (sh kõrghaljastuse) ja heakorrastamise kontseptsiooni ning vertikaalplaneerimise põhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuded, määratleda kõrghaljastuse piirkonnad ning nende minimaalne protsent krundi pindalast. Sätestada, et liigid, istikute arv, parameetrid ja asukohad, madalhaljastuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti mahus ning haljastus rajatakse koos ehitistega. Joonisel tuleb näidata planeeritud hajastuslahendus, seejuures krundil kõrghaljastatavad alad, mis arvestavad standardikohast ruumivajadust.
4. Liikluskorralduse peatükis on öeldud, et mõistlik on lubada väljasõitu planeeringualalt ainult paremale, kuid joonis erineb öeldust. Korrigeerida joonist vastavalt. Täiendada seletuskirja selgitustega, mida tähendab ristmiku läbilaske võime on piiril. Tuua selgelt välja, kui suur on tänane liikluskoormus ja kui palju see eeldatavalt muutub planeeringu realiseerimisel ning mida saab järeldada ja/või missuguseid meetmeid tuleb rakendada. Kui ristmik on ammendunud või ammendumas (mis olukord on?), siis kui suurt ehitusõigust või missugust liikluskorraldust, koormust saab kavandada? Planeeringu algatamise lähteseisukohtades on öeldud muu hulgas: Liikluskorralduse ja juurdepääsu lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist. Alale on lubatud rajada üks juurdepääsutee, mis tuleb lahendada kohakuti Aleksandri tänavaga, seejuurestuleb anda lahendus jalakäijatele ohutuks liikumiseks ja siduda see olemasolevate jalgteedega. Planeeringu koostamisel tuleb Turu tänav T25 tänavamaale anda planeeringulahendusest tulenev liikluskorralduslik lahendus.
Parkimislahenduse osas on öeldud, et kuna krundile mahub esialgse lahenduse järgi ca 22 parkimiskohta, siis ülejäänud kohad tuleb leida ümbruskaudsetel tänavatel vastavalt liikluseeskirjale. Parkimise lahendamine tänavatel ei ole lubatud, vaid tuleb lahendada Jõe tn 13 krundil üldplaneeringukohaselt. Uute hoonete rajamisel tagatakse parkimine üldjuhul kooskõlas Standardiga EVS 843, juhul kui linnavolikogu või linnavalitsus ei ole määranud teisiti. Standardis määratud parkimiskohtade normatiivi võib muuta, kui on koostatud liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuring koos erinevate liikumisviisidega juurdepääsetavuse võrdleva analüüsiga. Parklas luuakse ohutu ja mugav liikumisruum, sidudes parkla hoone sissepääsuga. Tähelepanu tuleb pöörata erivajadustega liiklejatele. Joonisele tuleb kanda liikluskorralduse põhimõtted (jalakäijate katkematu kulgemine (seejuures sidumine hoone sissepääsuga), autoliikluse, kergliikluse sõidurajad, sõidusuunad ja nende eraldatus) ja elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, haljasriba, parkimiskoht) kavandatavad laiused.
Vaata ka linna varasemaid kirju. Näiteks on linna 03.04.2018. a kirja esimene punkt: Esitatud lahenduses ei ole piisavalt analüüsitud liikluskorraldust - kui suur on tänane liikluskoormus antud asukohas, kui suurt koormust planeeritakse juurde, millised ümberkorraldused tuleb selleks teha, kas ja kuidas on võimalikud vasakpöörded Jõe tn 13 krundile ja krundilt. Lahendusega peab olema tagatud jalakäijate turvaline liiklemine ja mugavad ühendused olemasolevate jalgteedega. Palume liikluse osas täiendada planeeringut eksperthinnanguga ja veenvate selgitustega planeeritud liikluskorralduse ohutu realiseerimise võimalikkusest. Kavandada täiendavad meetmed liikluse ohutuks sujumiseks.
5. Seletuskirjas on sätestatud, et väljapoole Jõe tn 13 krunti kavandatavate muudatuste (ristmiku ümberkorraldamine, jalakäijate ala laiendamine) realiseerimine on Jõe tn 13 kinnistu igakordse omaniku kohustus, kuid joonisel toodud vastav leppemärk ei kata kogu planeeritut. Korrigeerida. Sätestada seletuskirjas, et planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine on planeeritud ehitusõiguse realiseerimise eeldus.
6. Planeeringus tuleb kasutada õiguspäraseid ja üheselt mõistetavaid termineid, nt parkimistorn pole asjakohane. Joonisel tuleb markeerida suurim lubatud ehitisealune pind ühe ruumikujuna, vajadusel ka hoone kõrguslik liigendamine.
7. Joonis ja seal kasutatavad leppemärgid peavad olema selged, koostajal tuleb üle vaadata, süveneda ja korrigeerida, mida selle planeeringuga kavandatakse linnaruumis muuta, üleliigset mitte planeerida. Jõe tn 13 krundi piirist väljaspool tuleb planeerida (värvida) vaid kavandatavad muudatused (mitte olemasolev). Kui maa-alune ja maapealne hoonestusala kattuvad, siis ei ole eraldi leppemärke vaja.
8. Seletuskiri peab olema joonistega kooskõlas ja asjakohane, selgitada ja põhjendada tuleb Jõe tn 13 krundi detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, mitte kirjutada tühje peatükke (nt 2.1, 2.11) ega vale või dubleerivat infot peatükki (nt 1.1, 1.4), välistada tuleb vastuolud peatükkides (nt 2.3 ja 2.4).
9. Jõe tn 13 krundi detailplaneering algatati Tartu Linavalitsuse 09.01.2018. a korraldusega nr 31. Tartu linn sõlmis 05.01.2018. a planeeringust huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise või koostamise üleandmise lepingu nr 21.3-5/0049 ja kokkuleppe nr 21.3-5/0050 avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohta. Kuna huvitatud isik on muutunud, tuleb planeeringu edasiseks menetlemiseks sõlmida vastavad üleandmise lepingud.
Rõhutame, et enne linnale planeeringu esitamist, peab autor olema veendunud ja vastutama, et töö vastab nõuetele ja on korrektselt vormistatud, et esitatavad lahendused on seletuskirjas põhjalikult läbi kaalutud, analüüsitud ja põhjendatud, miks just selliste lahendusteni on jõutud ning on selgelt välja toodud, mis planeeringu realiseerimisel planeeringualal ja selle mõjualal muutub võrreldes olemasoleva olukorraga, missugused on eeldatavad muudatused/mõjutused linnaruumis ning planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Palume süveneda nii eeltoodusse kui ka kirjale lisatud failides olevatesse kommentaaridesse.
Ootame eeltoodule vastavat korrektset üldplaneeringukohast põhjendatud lahendusega planeeringut, misjärel on võimalik esitatud lahendust kaaluda ja anda täiendavaid hinnanguid.
Saadetud kirja tekst
