Meil naabritega läheb veidi aega vaja. Me nii kiiresti omavahel ei jõua arutada. Saadan teistele edasi ja kui kõi on eestis teeme 23 oktoober omad ettepanekud kui ei ole teie opakutav vastuvõetav.
Tõnisson KVK
Sulev Puusaar
5082397
From: Mart Hiob [mailto:mart@artes.ee]
Sent: Tuesday, October 8, 2019 1:28 PM
To: Liis.Randmets@raad.tartu.ee; urmas.ahven@raad.tartu.ee
Cc: Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee; info@hogberg.ee; bronxwood3@gmail.com; 'Sulev Puusaar' <sulev.puusaar@tonisson.ee>
Subject: Re: Planeeringulahenduse arutelu kokkuvõte
Tere!
Edastame Jõe tn 13 krundi detailplaneeringu kompromisslahenduse, mis arvestab meie meelest mõistlikult mõlema osapoole seisukohti. Ühelt poolt soovib Jõe tn 13 krundi omanik realiseerida talle üldplaneeringuga ja detailplaneeringu algatamise otsusega antud võimalust krundile ehitada kuni 7-korruseline ärihoone ning teiselt poolt soovib üle tänava naaberkrundi omanik tagada oma krundi võimalike negatiivsete mõjude minimeerimine.
Meie ettepanek on krundile kavandada kuni 6-korruseline hoone, mille kõrgeim korrus on tagasiastega vähemalt poole korruse ulatuses Jõe tänava poolt. Saadan vastava planeeringujoonise.
Kompromisslahendust on tutvustatud ka üle tänava naaberkrundi omanikule, kelle ühte tingimust, Jõe tn 13 kavandatava hoone kõrguse ja Aleksandri tn 53 kauguse suhet 1:2, antud lahendus rahuldab. Aleksandri tn 53 krundi omanik on siiski väljendanud, et sooviks veelgi kavandatava hoone mahtu vähendada, mida me ei pea õigeks.
Kompromisslahendus rahuldab ka teise planeeringu arutelul osalenud üle Jõe tänava naabri soovi kavandada krundile rohkem autode parkimiskohti kavandatava hoone ruutmeetri kohta. Nimelt oleks kompromisslahendusega hoonesse lubatud kuni 3300 m2 suletud brutopinda. Parkimisnormatiivi järgi on asutusele ette nähtud üks parkimiskoht iga 60 m2 suletud brutopinna kohta ehk kokku 55 parkimiskohta. Kui esimesele korrusele tuleks toitlustusasutus, oleks sel ehk 600 m2 ulatuses normatiivselt vajalik arvestada üks parkimiskoht iga 120 m2 suletud brutopinna kohta. Sel juhul oleks Jõe tn 13 krundi parkimiskohtade normatiivne arv 50. Planeeringuga kavandatakse aga krundile 48 parkimiskohta kahel maa-alusel korrusel ja 11 parkimiskohta hoone ette maa peale. Seega on parkimiskohtade arv suurem, kui normatiivselt nõutud.
Jõe tn 13 krundile kavandatava hoone kõrgus tuleneb üldplaneeringust, kus on kaalutud piirkonda sobivat hoonestusmahtu ning on määratud kuni 7-korruselise ärihoone ehitamise võimalus. Võrdlus üle tänava paiknevate elamukruntidega ei ole asjakohane, sest planeeritav Jõe tn 13 krunt asub liiklussõlmes ja seda ei saa lugeda Karlovale iseloomulikuks kvartaliks, kus kehtiks 2-korruseliste puitmajade püstitamise eelistus. Selline hinnang on langetatud juba üldplaneeringu koostamisel läbi üldplaneeringu lahenduse. Võime selle hinnangu vajadusel lisada detailplaneeringusse. Detailplaneeringus ei ole meil vaja uuesti tõestada, et üldplaneeringus lubatu on õige.
Madalama mahu määramine Jõe tn 13 krundile saab tuleneda objektiivsetest asjaoludest, mille kriteeriumid on antud detailplaneeringu algatamise korralduses, mille esimene punkt ütleb „kaaluda võimalusi määrata krundile ehitusõigus kuni 7-korruselise hoone rajamiseks“.
Algatamise korralduse punktis 4 on öeldud, mis võib piirata algselt lubatud suurima ehitusõiguse ehk 7-korruselise hoone kavandamist. Nendeks on:
1. ohutu liikluskorralduse kavandamine (milleks on liiklusekspert teostanud eraldi liiklusanalüüsi),
2. etteantud sihtotstarve ärihoone (st 7-korruselist elamut või ühiskondlikku hoonet ei ole lubatud kavandada),
3. piisava ruumi määramine kõrghaljastusele (p 4.6),
4. juurdepääsutee asukoht Aleksandri tänava pikendusel (p 4.7),
5. linnatänavate standardi kohase parkimise lahendamine omal krundil (p 4.7) ja
6. hoone maa-alustel korrustel (ja vajadusel maapealsetel alates teisest korrusest ehk p 4.4).
Kõigile detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud nõudmistele vastas ka avalikul arutelul esitletud planeeringulahendus, kuid kompromisslahendus arvestab lisaks üle tänava naaberkruntide omanike arvamustega.
Meie hinnangul ei ole objektiivset põhjust, miks linnavalitsus peaks esitatava planeeringulahenduse tagasi lükkama, sest tegemist on üldplaneeringu elluviimisega.
Palun tagasisidet, et saame ka detailplaneeringu teised materjalid uuendatud joonisega kooskõlla viia ning esitada linnavalitsusele kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks.