Teie 10.04.2017 03:00:00 nr 6-2/17/1508-5
Meie 29.06.2017 nr 9-3.2/UP-14-003
Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringule
Keskkonnaamet on Tartu linna üldplaneeringu avalikustamise ajal teinud üldplaneeringu ja selle KSH täiendamiseks oma ettepanekud. Linn vastab ettepanekutele järgmiselt:
1. Projekti iWater esialgseid tulemusi ja soovitusi on kajastatud üldplaneeringu seletuskirja ptk 8.9. Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks pärast selle kehtestamist välja töötada ja juurutada kruntidel seonduvalt ehitustegevusega krundi roheväärtus (KRV). Roheväärtuse meetodi eesmärk on leevendada ehitamise mõjusid, säilitades ja rajades piisavalt haljastust ning parandades allesjääva taimestiku kvaliteeti. Üldplaneeringuga soovitatakse KRV meetodi alusel krundile määrata planeeringute ja projektide koostamisel roheväärtuse sihttase. Planeerijal/projekteerijal tuleb erinevate roheliste elementide kombineerimisel saavutada sihttase, arvestades iga elemendi kaalutud punktisummat olenevalt selle ökoloogilisest tähtsusest, toimivusest, maastikust ja hooldusest. Roheväärtus arvutatakse haljasala punktisumma ja krundi suhtena. Linn on projekti raames praegusel ajal läbi viimas hanget Tartu linna KRV metoodika väljatöötamiseks.
2. Endine Meltsiveski tiigi maa-ala on Meltsiveski veehaarde poolt tugevalt dreenitav ala ja seetõttu oluliseks põhjavee kvaliteedi mõjutajaks (potentsiaalseks reostusallikaks). Üldplaneeringu seletuskirja ptk 13.1 sisaldab teile esitatud versioonis, et 2010. aastal koostatud töös „Endise Meltsiveski tiigi maa-ala ja Raadi järve loodeosas oleva sufosiooniaugu looduskaitse alla võtmise põhjendus ja piirangute otstarbekuse ekspertiis” ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast lähtuvalt tuleb reostusriskide maandamiseks võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla endise Meltsiveski tiigi maa-ala koos Meltsiveski pargiga. Linn on teie kirjast ajendatuna veelkordselt analüüsinud kõiki asjaolusid ning leidnud, et otstarbekas on Meltsiveski pargiala kaitsetingimused sätestada otseselt üldplaneeringus, mitte seada üldplaneeringuga eesmärki võtta ala kohaliku kaitse alla. Seetõttu teeb linn üldplaneeringusse järgmised parandused:
Peatükki "Ruumiline areng asumites" täiendatakse ja lisatakse järgmised lõigud:
Asumitele UKV5, UKV15, UKV4: Meltsiveski veehaarde I sanitaarkaitsevööndis (vaata joonis nr 9) laiusega 50 meetrit rakendatakse veeseaduses sätestatud majandustegevuse piiranguid.
asumitele UKV5, UKV15, UKV4, KR4, KR7, KR4, R9, R10, Ü7, Ü1, Ü6 Meltsiveski veehaare sanitaarkaitseala ulatus 200 meetrit äärmistest puurkaevudest (vaata joonis nr 9). Järgida tuleb looduskaitseseaduse § 37 ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi.
asumitele UKV5, UKV15, UKV3, UKV4, KR4, KR7, KR4, KR6, KR3, KR2, R6, R4, R5, R9, R7, R10, R8, Ü7, Ü1, Ü2, Ü6, Ü4 Meltsiveski veehaarde II sanitaarkaitsevööndis (vaata joonis nr 9) on keelatud rajada kalmistuid, imbkaeve, naftaproduktide hoidlaid ja väetisehoidlaid, prügimägesid jm objekte, mis võivad põhjustada põhjavee bakterioloogilist ja keemilist reostust.
asumitele UKV5, UKV15, UKV3, UKV6, UKV10, UKV4, KR4, KR7, KR4, KR6, KR8, KR3, KR2, KR1, R1, R6, R7, R4, R5, R9, R10, R8, Ü7, Ü1, Ü2, Ü6, Ü4 Meltsiveski veehaarde III sanitaarkaitsevööndis (vaata joonis nr 9) ei tohi paikneda keemilist reostust põhjustavaid objekte. Meltsiveski veehaarde arvutatud II ja III sanitaarkaitsevööndis ei ole lubatud rajada maasoojussüsteeme.
asumitele UKV5, UKV15, UKV4, KR4, KR7, KR4, KR3, KR2, KR1, R1, R6, R7, R4, R5, R9, R10, R8, Ü7, Ü1, Ü6 Meltsiveski veehaarde infiltratsiooni kaitsealal (vaata joonis nr 9) tuleb vältida maakasutuse liigset tihendamist. Oluline on haljastatud pinna osakaal, et jätkuks infiltratsioon ja oleks tagatud infiltreeruva vee kvaliteet. Eesmärgiga viia infiltratsiooni kaitsealal maksimaalseks sademetest pärinevate lämmastikühendite sidumine enne põhjavette infiltreerumist, seatakse üldplaneeringuga nõue, kus krundi olemasoleva püsihoonestuse ja kõvakattega alade pindala ei tohi summaarselt suurendada. Ehitusalune pind praeguses mahus tuleb säilitada, v.a juhtudel, kus projekteerimistingimused on määratud, detailplaneering algatatud, väljastatud ehitusluba või kehtestatud detailplaneering enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist.
Infiltratsiooni alal on lubatud immutada pinnasesse katustelt pärinevat puhast vett. Parklate potentsiaalselt reostunud sademevesi tuleb enne immutamist puhastada.
asumitele S1 miljööala, kesklinna piirkond, UKV5, UKV15, UKV4, Ü7, Ü1, Ü2, Ü6, Ü4 Meltsiveski veehaarde väljavoolu kaitsealal (vaata joonis nr 9) tuleb kõigi viiest meetrist sügavamate kaevetööde, puurimiste ja vundamentide rajamise projektide teostamisel koostada hüdrogeoloogiline ekspertiis.
asumitele UKV1, Meltsiveski pargialal, mis on näidatud joonisel nr 9 (kinnistutel Sauna tänav 5T (79513:008:0031), Ujula tänav 1T (79514:008:0019), Sauna tn 5 (79514:008:0018) ja Narva mnt 78 (79514:008:0027), Narva mnt 80 (79514:008:0028) tagamaks Meltsiveski veehaarde jätkusuutlik kasutamine tulevikus rakendatakse looduskaitseseaduse § 31 piiranguvööndile kehtestatud piiranguid. Ehitistest on alale lubatud kõnniteede rajamine.
Meltisveski pargiala kajastatakse iseseisva leppemärgiga joonisel 9 (lisatud).
Saadetud kirja tekst
