Saabunud kiri:
From: heiki@artes.ee
To: jarno.laur@raad.tartu.ee
Cc: indrek.ranniku@raad.tartu.ee
Date: 25.05.2017 18:12
Subject: Tartu linn keelab rattasõidu – Küüni ja Rüütli tänav, Raekoja plats, Emajõe kaldaala kesklinna ulatuses, Toomemägi, Riia tänava tõus
Tere!
Loen NewYorkis olles Tartu Postimehest:
Üks teravamatest planeeringu ettepanekutest, mille linnavalitsus ka
arvesse võttis, soovitas määrata alad ja tänavad, kus jalgrattur sõita
ei tohi. Olgu siis ohtlikkuse tõttu – näiteks kitsas Kabeli tänav – või
jalakäijate eelistamise tõttu – näiteks Küüni ja Rüütli tänav, Raekoja
plats, Emajõe kaldaala kesklinna ulatuses, Toomemägi, Riia tänava tõus.
Kui see on tõsi, siis ma olen ikka laushämmingus. Kui linnavalitsus
soovib üldplaneeringusse selliseid piiranguid sisse kirjutada või
päriselus teha sellise liikluskorralduse, siis te olete ikka väga valel
teel!!!
Jarno, kas see on tõsi mida Postimees kirjutab keelamise koha pealt?
Kui see on tõsi, siis oleme tagasi seal, mida aprillis väljendasime, et
jalgrattaosa on ÜPs nõrk ja selleks tuleks teha eraldi teemaplaneering.
Süüdistame Soopi Ermi kõrvale elamute ehitamises ja siis ütleme, et
heade mõtete linnas ei tohi kesklinnas jalgrattaga liikuda, kuna mõned
ametnikud ei soovi leida lahendust, kuidas suunata jalgratturite ja
jalakäijate voogu!!! Eesti oma spetsialiste väga ei kuulata. Andres
Sevtsuki, kui rahvusvaheliselt tunnustatud planeerimisteadlase, kes
räägib oma inimestega kattuvat juttu, esinemisel kuulatakse ja
noogutatakse ning veidi hiljem tehakse ikka kohaliku tarkusega otsuseid!
Tänavaruumi ei mahu asjad ära siis, kui ametniku jaoks on ainult
standard, kui standardi asemel ka ise mõelda ja lahendusi otsida, siis
mahuvad ka muud liiklejagrupid ära. Küüni ja Rüütli tänav, kus meie
lapsepõlve ajal sõitsid autod, lisaks jalakäijatele ning kohati olid ka
liinibussid on nüüd liiga väikesed? Missugune restoranipidaja nüüd tuli
Dubrovnikust, kus ta nägi mägise vanalinna kitsastel tänavatel, et
rattaliiklus oli keelatud ja tõi hea idee kodulinna kaasa? Elus esimest
korda kaalun ma üldplaneeringu kohtusse kaebamist, kui selline (minu
arvates) lollus sinna sisse läheb.
Ma olen elu aeg pakkunud kohalikule võimule oma teadmisi, olen
panustanud tohutult oma vaba aega Tartule. Kurb on lugeda sellistest
otsustest. Tagasi Eestis olen 2. juunist. Kohapeal tutvun ühe teemana
ka, kuidas NY-s autoliiklust vähendati ja kergliiklust eelistati.
Saabunud kiri: