Tere
Edastan Tartu Liiklejate Koja märkused ja ettepanekud Tartu üldplaneeringu 2030+ eskiisile.
Kõike head
Ilmar Part
Tartu Liiklejata Koda
Tel: 5030915
Kergliiklus 6.3
1. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas “Autoliikluse vähendamise eesmärgil seatakse üldplaneeringu üheks peamiseks eesmärgiks nii kõnniteede kui ühise kasutusega kergliiklusteede rajamine.” asendada “Autoliikluse vähendamise eesmärgil seatakse üldplaneeringu üheks peamiseks eesmärgiks nii kõnniteede kui ka kvaliteetsete jalgrattateede ja marsruutide rajamine ja tähistamine.” Põhjendus: ühise kasutusega kergliiklustee on ainult üks võimalus, kuidas jalgrattaliiklust linnas korraldada ja sobib pigem maanteede äärde ja linna serva, kus on jalakäijaid vähe. Kesklinnas ja tiheda asustusega linna piirkondades, kus on palju nii jalgsi liikumist kui ka jalgaratta liiklust oodata on pigem vaja just jalakäijaid ja jalgrattureid füüsiliselt eraldada ja jalgrattaliiklus ja autoliiklus ühte tasapinda viia. Praegune sõnastus annab ekslikult mõista, et ühise kasutusega kergliiklustee on linnas norm.
2. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas: “jalakäijate ja jalgratturite liikumisrajad võivad olla eraldatud” asendada sõnastusega “jalakäijate ja jalgratturite liikumisrajad on reeglina eraldatud väljaarvatud kohtades, kus on oodata hõre jalakäijate või jalgratturite liiklus või tänavakoridori laius ei luba eraldatud lahendust”
3. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas: “kvartalisisestel tänavatel võib kasutada jagatud tänavaruumi põhimõtet, kus jalakäijad ja jalgratturid liiguvad autoga ühisel teeosal, kui on täidetud järgmised nõuded: tänaval puudub läbisõiduvõimalus, tänav on tupik- või lingtänav; tänaval puudub sõidukite parkimise võimalus. Sõidukite parkimine on lahendatud tänavaga külgnevatel kinnistutel; tänaval on rakendatud liiklust rahustavaid meetmeid” asendada sõnastusega “kvartalisisestel tänavatel võib kasutada jagatud tänavaruumi põhimõtet, kus jalakäijad liiguvad autoga ühisel teeosal, kui on täidetud järgmised nõuded: tänaval puudub läbisõiduvõimalus, tänav on tupik- või lingtänav; tänaval puudub sõidukite parkimise võimalus. Sõidukite parkimine on lahendatud tänavaga külgnevatel kinnistutel; tänaval on rakendatud liiklust rahustavaid meetmeid”. Põhjendus: jalgratas on liiklusseaduse järgi sõiduk ja jalgratturid seega liiguvad niigi kõikidel linnatänavatel ühisel teeosal koos autode ja muude sõidukitega. Ei ole vaja eraldi välja tuua, et teatud tänavatel liiguvad jalgratturid koos autodega ühisel teeosal.
4. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas: “kõnniteede rajamisel ja renoveerimisel tuleb võtta arvesse erivajadustega ning puuetega inimeste vajadusi. Erivajadusega inimeste liikumist aitavad parandada madaldatud äärekivi, reljeefsed tänavapinnad jms” asendada sõnastusega “kõnniteede rajamisel ja renoveerimisel tuleb võtta arvesse erivajadustega ning puuetega inimeste vajadusi, lapsevankriga liikuvate inimeste vajadusi ja alla 13 aastaste lapsjalgratturite vajadusi. Erivajadusega inimeste liikumist aitavad parandada madaldatud äärekivi, reljeefsed tänavapinnad jms. Jalgrattaga liikuvate laste liikumisvõimalusi ja ohutust aitavad parandada kõnniteede piisav laius ja ristmikel piisav nähtavus. Lapsevankriga liikuvate inimeste liikumisvajadusi aitab parandada piisav kõnniteede laius arvestades ka kaksikute kärudega”
5. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas: “jalgrattaliiklus võib elamualade kulgeda autoliiklusega ühisel teeosal. Võimalusel tuleks jalgrattaliiklus siiski tavaliiklusest eraldada” asendada sõnastusega “jalgrattaliiklus võib elamualade kulgeda jalakäijatega ühisel teeosal juhul kui tegemist ei ole jalgrattaliikluse magistraalse suunaga. Võimalusel tuleks jalgrattaliiklus siiski jalakäijate liiklusest eraldada”. Põhjendus: elamualadel, kus autoliiklust on pigem vähe ja reeglina on see rahustatud on kõige mugavam ja turvalisem jalgratturitel liigelda sõiduteel, kus ei saa nii kergesti tekkida konflikte jalgratturite ja aeglaselt liikuvate jalakäijate vahel. Mõiste tavaliiklus on ebaselge - ka jalgrattaliiklus on tavaliiklus.
6. Ettepanek muuta sõnastust: “koolide juurde peab pääsema ohutult jalgsi ja jalgratastega. Samuti tuleb rajada kõikide haridusasutuste juurde katusega ning piirdeseintega jalgrattahoiukohad, mis võimaldavad jalgrattaid turvaliselt hoida” asendada sõnastusega “koolide ja teiste haridusasutuste ja laste ja noorte vabaajaveetmise tõmbekeskuste (noortekeskused, spordihooned, pargid, staadionid, mänguväljakud jne) juurde peab pääsema ohutult jalgsi ja jalgratastega. Samuti tuleb rajada kõikide haridusasutuste juurde katusega ning piirdeseintega jalgrattahoiukohad, mis võimaldavad jalgrattaid turvaliselt hoida”. Põhjendus: miks piirduda ainult koolidega, kui lapsed ja noored liiguvad tihedalt igapäevaselt jalgsi ja jalgrattaga paljude teiste punktide vahel.
7. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas: “kõigi üldplaneeringuga määratud jalgrattateede koridori laius on 6 meetrit. Juhul kui jalgrattateede koridor kulgeb olemasolevate krundipiiride vahel või olemasoleva tänava koridoris, on teekoridor määratud krundipiiridega” asendada sõnastusega “kõigi üldplaneeringuga määratud kergliiklusteede koridori laius on 6 meetrit. Juhul kui kergliiklustee koridor kulgeb olemasolevate krundipiiride vahel või olemasoleva tänava koridoris, on teekoridor määratud krundipiiridega”. Põhjendus: üldplaneeringus ei ole määratud ühtegi jalgrattateed, ainult kergliiklusteed - meile ei ole täpselt arusaadav, mida siin on silmas peetud.
8. Ettepanek muuta sõnastust seletuskirjas: “kavandatavate autosildade rajamisel tuleb ette näha jalgrattarajad mõlemale silla poolele eraldades jalgrattatee autoliiklusest ja jalakäijatest. Samuti tuleb lahendada jalgrattateede ühendus sillaga viisil, mis tagab võimalikult kiire ja turvalise liikumise silla ning jalgrattateede vahel” Põhjendus: meile jääb arusaamatuks miks on just sildadel vaja lahendada jalgrattaliiklus jalgrattaradadega. Miks on nõuded sildadel teistsugused kui nendega ühenduses olevatel linnatänavatel? Näiteks ei ole Sõpruse sillal märgitud jalgrattarajad kindlasti parim lahendus sest talvel lükatakse need lund täis ja mootorsõidukite liikumiskiirused sillal on suuremad kui 50 kmh, mis nõuaks suuremat eraldatust kui jalgrattarajad suudavad pakkuda.
9. Ettepanek lisada seletuskirja: “ Rahustatud liiklusega (alla 50 kmh) ühesuunalistel või sissesõidukeeluga tänavatel lubatakse jalgrattaliiklust mõlemas sõidusuunas”. Põhjendus: Rahustatud liiklusega tänavatel kus on piisav laius auto ja jalgratta üksteisest möödumiseks ei ole reeglina põhjendatud jalgrattaliikluse keelamine mõlemas suunas. Kui soovime jalgrattaliiklust edendada ja kasvatada, siis on kasuks iga liikluskorralduse muudatus, mis muudab jalgrattaga liiklemise senisest mugavamaks või kiiremaks (ilma et see tooks kaasa olulist liiklusriski vähemkaitstud liiklejale).
10. Ettepanek lisada seletuskirja: “Foorjuhitud ristmikel tuleb reeglina kavandada jalgratturitele lisa stoppjooned ja jalgrattarajad” Põhjendus: see muudab jalgratturite vasakpöörded turvalisemaks ja vähendab jalgratturite ooteaegu ristmikel, mis on umbe jooksnud. Samal ajal ei halvenda see oluliselt ristmike läbilaskvust ja on suhteliselt odav meede.
11. Ettepanek lisada üldplaneeringusse jalgrattateede skeem, mis määratleb jalgrattateede hierarhia/tüübid (magistraalsed marsruudid/ jaotusmarsruudid/ juurdepääsud, jne). See on meie hinnangul vajalik selleks, et linna tänavaruumi oleks võimalik kavandada ühtse loogika järgi ja vastavalt kokkulepitud parameetritele. Näiteks võiks tuua Vanemuise täava, mis ilmselt hakkab olema jalgrattaliikluse jaoks magistraal, aga mootorsõidukite jaoks väiksema tähtsusega tänav. Kui see magistraalsus ei ole üldplaneeringus fikseeritud, siis võib tekkida küsimus kuidas näiteks ristmikke lahendada olukorras, kus üldplaneering näitab ainult seda, et Vanemuise tänav ei ole mootorsõidukite jaoks magistraaltänav ja, et see on osa jalgrattateede võrgust. Samas võib esineda ka vastupidiseid olukordi, kus tänav on mootorsõidukite jaoks magistraalne aga jalgrattaliikluse jaoks mitte. Nii nagu mootordsõidukite liikluse jaoks on oluline üldplaneeringus tänavavõrgu hierarhia määratleda on see sama tähtis ka jalgrattaliikluse jaoks.
Saabunud kiri: