Riia 148 detilplaneeringu osas on hetkel Päästeaemeti ja Terviseameti mittekooskõlastamised ning isikutelt arvamused, et roheala peaks säilima. Allpool on minupoolne arvamus edasise tegutsemise osas teemade kaupa.
Saata Päästeametisse uuesti kooskõlastamisele planeeringulahendus. Oleme koostöös Päästeameti esindajaga planeeringulahendust täiendanud ptk 2.7 osas. Korrigeeritud seletuskiri on lisatud kirjale.
Saata Terviseametile uuesti kooskõlastamisele planeeringulahendus. Tegin omapoolse versiooni kirjast, mis on kaasa lisatud. Lisaks oleme täiendanud seletuskirja järgnevalt:
Välisvalgustuse peatükki täiendav lause: Projekteerimisel tagada, et ei tekitataks valgusreostust.
Keskkonnatingimuste peatükki järgnevad lõigud.
Krundi Pos 3 arhitektuurivõistluse korraldamisel pöörata tähelepanu ka hoonetega müra varjutamiseks õuealal – oluline on, et hooned varjutaksid Aardla tänava ja Aardla tänav T117 suunalt tulevat liiklus- ja tööstusmüra. Elamute projekteerimisel tuleb arvestada nii liiklusmüraga kui Aardla tn 113 katastriüksuselt tuleneva tööstusmüraga ning ehitusloa taotlemisel tõendada, et on tagatud nõuete kohane müra normtase. Kruntidele Pos 1 ja Pos 2 projekteerimisel tuleb tagada, et krundi Pos 3 piiril on tagatud II kategooria müra normtase. Planeeringuala asub väga kõrge radoonisisaldusega piirkonnas. Projekteerimisel tuleb välja selgitada täpne radoonisisaldus ning sellest lähtuvalt võtta kasutusele radooniohtu ja looduskiirgust minimeerivad meetmed
Roheala säilitamine. Looduslikuma roheala säilitamisest saame rääkida üldplaneeringu kohsases mahus. Praegu saan mina esitatud arvamuste kohaselt aru, et soovitakse suurema osa planeeringualast säilimist rohealana.
Detailplaneeringut koostades on seni säilitatud roheala mahus, mida nägi ette üldplaneering (millest lõigati maha ristmiku alla minev osa); üldplaneeringu kohaseid jooni on veidi muudetud. Lisaks on säilitatud Riia tänava äärne topeltpuuderida. Ala läbivad teed on tehtud algatamise korraldusest tulenevalt. Kunagi algtamise ajal oli Fi ja Kristalli bussipeatuste vahel tee, mida inimesed kasutasid. Ilmselt selle tee säilimise mõttest oligi sees läbiva kergtee nõue. Tänaseks on olukord oluliselt muutunud: bussipeatused on teistes kohtades, Riia tänava alt läbipääsud on teistes kohtades. See, et peab olema otsetee, see on jäänud minevikust. Ma ütleks, et otsest vajadust selleks pole. Nende otseteede ärajätmisel saame üldplaneeringus ette nähtud mahus jätta kasvama nö metsiku loodusala. See, et kasvama peaks jätma kogu praeguse kõrghaljstusega ala, see ei võimalda ÜP-d ellu viia; arenajad soovivad ellu viia üldplaneeringu kohast lahendust.
Juhul kui nüüd teha otsust arvamust tulnud isikute kirjade osas, palun kaasata ka meid, st nii planeerija kui maaomanikud selle otsuse tegemisse.
Allpool on ka tõmmised ortofotol + ka ÜP kohane piir.
Saabunud kiri: