1. OÜ Nordlin Ehitus (edaspidi töövõtja või Nordlin) ja Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna (edaspidi tellija) vahel sõlmiti 26.07.2018 Tartu Variku Kooli koolihoone rekonstrueerimistööde teostamiseks töövõtuleping nr ET 18/70 (edaspidi leping). Pooled allkirjastasid 18.02.2020 ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise lõppakti (edaspidi lõppakt).
2. Töövõtja on 5.11.2020 kirjas (edaspidi nimetatud kiri) käsitlenud järgmisi küsimusi:
2.1 Tellija poolt 24-tunniste tähtaegade määramine töövõtja väidetavalt laitmatute ja täielikult dokumenteeritud ehitustöödele dokumentide esitamiseks.
2.2. Töövõtja mitte nõustumine tellijale tekkinud täiendavate kulude hüvitamiseks.
2.3. Lõppaktis sisalduvate puuduste ja vaegtööde teostamine.
2.4. Hädavalgustuse ümberlülitamine lahenduse teostamine.
2.5. Automaatikapaigaldis puuduste lahendamine.
2.6. Heliisolatsiooni puuduste lahendamine.
2.7. Geomõõdistuse ehitusjärgne dokumentatsioon.
I Tähtaegsete dokumentide ja tõendite esitamine
3. Tellija esitas 02.11.2020 kirjaga 24-tunnise tähtaja mitmete dokumentide, tõendite vms esitamiseks tuginedes töövõtja enese väidetele, kus töövõtja on eelnevalt korduvalt ja mitmetes kirjades väitnud, et kõik ehitustööd on teostatud vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja normidele ning need on dokumenteeritud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele.
4. Sellest lähtuvalt töövõtja väide, et seesugune tähtaegade määramine peaks nõudma töövõtjalt mahukate kirjade läbi töötamist, nendele vastamist või tehniliste nõudmiste teostamist, ei ole tõsiseltvõetav. Kui töövõtja väide korrektselt teostatud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud ehitustöödest vastaks tõele, siis n-ö keskmine vastavas valdkonnas tegutsev mõistlik ettevõtja suudaks vastavad dokumendid või tõendid esitada kirjas esitatud tähtaja jooksul.
5. Tellija ei nõustu töövõtja kirja punktis 5 esitatud väitega, et teostusdokumentatsiooni peaks esitama tellijale peale erinevate puuduste likvideerimist "hea tahte märgina". Pooled peavad juhinduma vastava valdkonna õigusaktidest: Majandus-ja taristuministri määrus nr 3 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded", mille kohaselt on vajalik ehitamine täies ulatuses dokumenteerida, kui on nõutud ehitusluba.
Puudulik ehitustööde kvaliteet
6. Tellija ei nõustu samuti kirja punktis 6 esitatud väitega, et töövõtja poolt saavutatud tulemuse mittesobivus ei ole tingitud mitte ebakvaliteetsest ehitustööst, vaid puudustest projekti- või hankedokumentatsioonis. Nimetatud väide on sisutühi ja tõendamata. Ehitustööde kvaliteedis esines hulgaliselt puudusi kasutusloa saamise hetkel (koostati mahukas vaegtööde nimekiri). Ehitustööde mittenõuetekohasust ja ebakvaliteetsust on ka faktiliselt kinnitanud paljud valdkonna spetsialistid ja eksperdid, kes on teostatud ehitustööde osas viinud läbi mitmeid ekspertiise. Ka töövõtja enese käitumine kinnitab puudulikku ehitustööde kvaliteeti kuna töövõtja on jooksvalt käesoleva aasta jooksul (ehk aasta aega peale objekti lõpptähtaega) teinud erinevaid parandus- ja ehitustöid, mida ei oleks tulnud teostada kui vastaks tõele töövõtja väide, et tööd oli korrektselt teostatud.
7. Tellijale jääb arusaamatuks kirja punktis 8 esitatud seisukoht, mille kohaselt töövõtja ei nõustu tellija tõlgendusega, mistahes kolmandate isikute poolt teostatud tööde maksumuse ulatuses Nordlini garantiiaegselt tagatiselt kinnipidamiste tegemiseks. Töövõtja on ise oma kirja punktis 15 selgitanud, et pärast lõppakti allkirjastamist kohaldub võimalike puuduste tuvastamisele ja nende kõrvaldamisele lepingu peatükk 6 st. lähtuvalt eelnevast on töövõtja ise kinnitanud tellija seisukohta, et peale lõppakti allkirjastamist kohalduvad omavahelises suhtluses 6 peatüki sätted sh. garantiiperioodi first demand tagatise kohaldamise sätted. Kuid lisaks eeltoodud regulatsioonile kehtib veel ka võlaõigusseadus, millele tellija tugineb kuna pooled võiksid kohustuste täitmisel lähtuda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
9. Tuletame veelkord meelde, et lepingu esemeks oli muuhulgas (lepingu p 1.1.1.) ehitustööde teostamine kuni ehitise täieliku valmimiseni, mis võimaldab ehitist pärast tellijale üleandmist sihipäraselt kasutada. Aasta jooksul on Variku Koolis esile kerkinud hulgaliselt kasutaja tegevust takistavaid asjaolusid (puudulikult teostatud ehitustöid), mille tulemusena ei ole võimalik mingit osa ehitisest sihipäraselt kasutada. Näiteks ehitati Variku Koolis muuhulgas välja kanalisatsiooni süsteem, alates novembrikuust 2019 esinesid kanalisatsioonisüsteemis häired (korduvad ummistused). Tellija teavitas sellest koheselt ka töövõtjat, kuid töövõtja ei likvideerinud vaatamata korduvatele teadetele puudustega tööd ega taganud süsteemi toimimist ning tellija oli sunnitud ise vea tuvastama ja ummistused likvideerima kuna töövõtja ei asunud ebakvaliteetset tööd ümber tegema.
10. Väljaehitatud süsteemi ei olnud võimalik sihipäraselt kasutada, samuti ei olnud võimalik kasutamist takistavat ebakvaliteetse töö likvideerimist oodata üle poole aasta, et garantiiülevaatuse korral see kasutamist takistav, puudulikult teostatud töö fikseerida ja oodata töö kordategemist.
11. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Eeltoodud näite puhul oli töövõtja kohustuseks ehitada välja kanalisatsioonisüsteem, mis toimiks. Kuna ehitustöö kvaliteet oli puudulik ehk töövõtja ei teostanud ehitustööd meetodiga, mis tagaks süsteemi sihipärase tõrgeteta kasutamise, oli kohustus täidetud mittekohaselt (välja oli ehitatud süsteemi osa, mis ei toiminud).
12. Tellijal on õigus juhindudes VÕS 101 lg 1 nõuda kohustuse täitmist ehk nõuda kvaliteetset ehitustööd, mis tagaks süsteemi kasutamise võimaluse. Tellija ei pea kasutamist takistava puudus(t)e puhul ootama aastas ühte korda, et puudus(i) töövõtjale esitleda. Vastupidi, tellijal on kohustus viivitamatult kasutamist takistavast puudusest töövõtjat teavitada ja anda mõistlik tähtaeg puuduse likvideerimiseks.
13. Lisaks õigusakti regulatsioonile on poolte vahel sõlmitud lepingus reguleeritud täpsemalt garantii küsimusi (lepingu punkt 6), millele töövõtja oma vastuses on viidanud. Tellija selgitab, et lepingu punkti 6 mõte ei ole kokku koguda avariilisi töid üks kord aastas, sest sel juhul ei saaks mingit koolimaja osa mingil perioodil kasutada, eelneva näite puhul kui kanalisatsioon ei tööta, on välistatud ühe korruse kasutamine. Samuti kuulub turvavalgustuse ümberlülitamise küsimus valdkonda, mida tuleb kiiresti lahendada, tegemist on avariitööga, et viia miinimumini ohu realiseerumisel tervisele tekkida võiva kahju oht. Tuletame meelde, et lepingu objektiks on lapsi täis koolimaja.
14. VÕS § 76 lg 2 alusel tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Töövõtjal tuleb nimetatu alusel likvideerida kasutamist takistav puudus esimesel võimalusel, mitte asuda vaidlusesse ja viidata üks kord aastas toimuvale garantii ülevaatusele. Viimane teguviis on selgelt pahatahtlik. Juhindudes lepingu punktist 6.5.1. tuleb garantiiülevaatuste käigus ilmnenud puudused ehitustöös ja puuduste kõrvaldamiseks tellija poolt antav mõistlik tähtaeg fikseerida vastavasisulises aktis. Garantiiülevaatuse akt, kus on fikseeritud ülevaatuse käigus ilmnenud puudused on koostatud ja töövõtjale edastatud. Nimetatud punkti regulatsioon ei välista, et tellija ei või esitada töövõtjale nõuet ebakvaliteetse töö korda tegemiseks või avariilise olukorra likvideerimiseks. Näiteks novembris 2019 ilmnenud puudulikult töötava kanalisatsiooni puuduse likvideerimine ei saa oodata septembris 2020 toimuva garantiiülevaatuseni, see ei ole mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet järgiv ega ka lepingu punkti 6. regulatsiooni eesmärk.
15. Kuid isegi juhul, kui jaatada töövõtja tõlgendust, et peale ühe korra aastas ei või tellija nõuda puudustega töö kordategemist kui puudus on selline, mis takistab asja kasutamist, ei või töövõtja, juhindudes VÕS § 645 lg 3 tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Kanalisatsiooni näite puhul töövõtja teadis, et ta oli kasutanud kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel ebasobilikku meetodit: paigaldanud torustiku tihendamisel ebasobiva täitematerjali ja/või kasutanud selle paigaldamiseks ebasobiva massiga mehhanismi ning jätnud töö teostamise järgselt torustikud kaamerauuringuga üle kontrollimata ehk tegemist oli töövõtja poolse tahtliku ebakvaliteetse töö teostamisega, mis välistab võimaluse tugineda lepingu punktile 6.5.
16. Rõhutame, et tellija on käesoleva ajani olnud kannatlik ja heatahtlik, püüdes igati töövõtjat aidata, põhistades esitatud nõudmisi viidates konkreetsetele faktidele ja tõenditele, mida aga ei saa öelda töövõtja kohta. Töövõtja esitab tellijale jätkuvalt sisutühje väiteid, mis ei tugine tegelikele asjaoludele ega tõenditele, samuti jätab töövõtja pahatahtlikult arvesse võtmata nii ekspertide poolt viidatut kui ka tellija poolt dokumentaalselt (fotod ebakvaliteetsest või mittekohasest tööst) esitatut.
II Töövõtja poolt kulude hüvitamine tellijale
17. Tellija ei nõustu töövõtja kirja punktides 9-13 esitatud väidetega ja jääb oma 02.11.2020 töövõtjale esitatud kirjas esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt on töövõtja kohustatud hüvitama tellijale kõik elektripaigaldise tehnilise kirjeldusega vastavusse viimisega seotud täiendavad kulud.
18. Punktis 12 annab töövõtja teada, et temale jääb selgusetuks, mis teostus- või mõõdistusdokumente tellija temalt nõuab. Tuletame meelde, et kuna selleks vastavat pädevust omav isik on hoone täieliku kontrollmõõdistamise käigus tuvastanud mitmed puudujäägid tugevvoolupaigaldises (missugune dokument on ka töövõtjale esitatud) ning töövõtja on meile oma 19.10.2020 kirja punktis nr 7 väitnud, et ka need puudused on likvideeritud, siis peale nende tööde teostamist on vajalik vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele kontrolltoimingute läbiviimine, mis kinnitaksid tööde korrektsust ja nõuetekohasust. Nimetatud asjaolusid saab kinnitada ainult vastavat pädevust omav isik, väljastatud auditi, ekspertarvamuse või muu analoogse dokumendi esitamise näol. Täna tellijal sellekohane info puudub ja ta kaalub sellekohast vastavat pädevust omava isiku poolt väljastatud dokumendi tellimist, kui töövõtja seda esimesel võimalikul juhul ei esita.
19. Elektripaigaldise ekspertiisid on teostanud OÜst Martko Lähte Raimo Koovit ja OÜ Risaku. Kuna töövõtjale jäi väidetavalt OÜ Martko Lähte Teatis (aruanne) ebaselgeks ja töövõtja soovis detailset puuduste lahtikirjutamist ja mõõtetulemusi, telliti täiendav mõõdistus ja vormistati elektripaigaldise kontrollmõõdistamise aruanne. Mõõdistused teostas OÜ Risaku ja aruanne vormistati Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt tunnustatud mõõtelabori poolt (EAK Katselabor reg nr L216). Seega töövõtja poolt soovitud vastavat pädevust omav elektripaigaldise ekpertiiside teostaja on teostanud ekspertiisi ja on välja selgitatud kas Variku Koolis on elektripaigaldis ehitatud välja nõuetekohaselt või on paigaldise osas puudusi- see oli ekspertiisi tegemise eesmärk ja see on saavutatud. Seega tänasel päeval ei oma enam tähtsust, mis on konkreetse ekspertiisi teostanud ettevõtte nimi.
20. Töövõtja paljasõnalised, konkretiseerimata ja tõendamata väited nagu väljuks OÜ Risaku poolt tuvastatu lõppaktis kirjeldatust või ei ole üldse seotud poolte vahel sõlmitud hankelepinguga, jätab tellija tähelepanuta.
21. Tellija on esitanud töövõtjale muuhulgas elektripaigaldise ekspertiisidega seotud arved, mis on isegi osas, mida töövõtja tunnistab, tänaseni tasumata.
22. Töövõtja käitumine on selgelt pahatahtlik, sest ekspertiiside teostamise tagamine ja nende eest tasumine oli töövõtja enese poolt antud selge lubadus. Tuletame töövõtjale meelde, et tellija oli esialgselt ekspertiiside teostamise vastu, viidates ajalisele survele ja kooliaasta algusele. Töövõtja kinnitas tellijale korduvalt, et tagab ekspertiiside järgselt koheselt ekspertiisis viidatud puuuduste likvideerimise ja ekspertiisi arvete tasumise. Kahjuks on selgunud, et ka need töövõtja lubadused on olnud sisutühjad, töövõtja keskendub tellijaga õigusvaidluste pidamisele, mitte kohustuste täitmisele. Tellija juhib töövõtja tähelepanu, et ekspertiisid on tellitud töövõtja soovil, arved on muutunud sissenõutavaks ja tellijal on õigus VÕS § 113 alusel esitada arvete osas viivise nõuded.
III Lõppaktis sisalduvate puuduste ja vaegtööde teostamine
23. Tellija nõustub töövõtjaga, et eksperdid kaasati selleks, et tuvastada sõltumatu oma valdkonna spetsialisti poolt asjaolud, missugused puudused esinesid vastuvõtmise ajal ja iga tuvastatud puudus kuulus viivitamatult ja vastuvaidlematult likvideerimisele töövõtja poolt. Küll aga ei tähenda see seda, et puuduste nimekiri on lõplik, sest vastavalt meievahelisele lepingule kuuluvad likvideerimisele ka garantiiajal ilmnenud probleemid/puudused.
24. Tänaseni ei ole likvideeritud lõppaktis kirjeldatud kõiki vaegtöid või puuduseid. Näiteks ei ole utiliseeritud söökla ja söögisaali aluses tehnilises keldris paiknev vana rasvapüüdur (Lisa 1 punkt 51). Ei ole esitatud lõplikku korrektset täitedokumentatsiooni (Üleandmiseakt punkt 7.4) või ei ole paigaldatud päikesepaneelide inverterite arvesteid (05.11.2020 kirja Lisa 1 väidab automaatika teostaja, et peatöövõtja neid talle ei tarninud, kuigi oleks pidanud) või näiteks esialgsest elektripaigaldise puuduste nimekirjast (lisa 2) on teostamata osa töid.
25. Lisaks ei saa nõustuda töövõtja väitega, et selleks, et garantiiajal ilmnenud puuduseid oleks kohustus töövõtjal likvideerida, peab eelnema 1 kord aastas 30 päeva ette teatamisega teavitus tellija poolt. Avariilise või muu selgelt kasutajat häirivat või ohtu põhjustava puuduse peab töövõtja likvideerima esimesel võimalikul juhul. Vt ka eelpool viidatud õiguslikud alused.
IV Hädavalgustuse ümberlülitamise lahenduse teostamine
26. Häda- ja turvavalgustus ei ole välja ehitatud vastavalt projektis viidatud standardi kohaselt. Nimetatu osas vaidlust ei esine.
27. Tellija ei nõustu töövõtja eelnevates selleteemalistes ja ka viimases kirjas esitatud punktides 18 kuni 21 esitatud väidetega. Tellija on esitanud argumenteeritud selgitused 20.10.2020 esitatud vastuskirjas ja täpsemad asjaolud on detailselt kirjeldatud 06.08.2020 kirja punktis 8a. Ühtegi uut selgitust või asjakohast põhjendust töövõtja pole täiendavalt esitanud, mis kinnitaks projektikohase lahenduse välja ehitamata jätmist.
28. Töövõtja kohustus oli välja ehitada projektikohane lahendus. Ekspert on tuvastanud puudused teostatud töös. Tellija andis töövõtjale täiendava tähtaja hädavalgustuse ümberlülitamisega seotud tööde teostamiseks ehk soovinud tulemust, kus hädavalgustuse ümberlülitumine toimib. Töövõtja on keeldunud nimetatud töid teostamast ja hädavalgustuse ümberlülitamise probleemi lahendamast. Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist (VÕS 114 lg 4). Kuna tegemist on koolimajaga, kus on koos palju lapsi, tuleb tellijal tagada maksimaalsed meetmed, et ohu realiseerimisel toimiks hädavalgustuse ümberlülitus tõrgeteta. Kahjuks on töövõtja , selle asemel, et tööd korrektselt teostada ja saavutada toimiv projektikohane lõpplahendus, asunud tellijaga pidama sisutühja kirjavahetust, suunates kogu energia, mitte lahenduse leidmisele, vaid vaidluse pidamisele.
29. Kuna töövõtja sisuliselt vaidleb jätkuvalt lepingukohaste tööde teostamisele vastu siis tellija on tellinud nimetatud tööd kolmandalt isikult ja need on tänaseks teostatud. Nimetatud tööde eest, mille teostamine oli töövõtja lepingujärgne kohustus, esitatakse arve töövõtjale juhindudes VÕS 114 lg 4. (vt lisa nr 3)
V Automaatikapaigaldise puuduste lahendamine
30. Töövõtja on esitanud kirja lisana ülevaate automaatika puudustest ja nende likvideerimise käigust. Kirjas jõutakse järeldusele, et kõik puudused on kõrvaldatud. Nimetatu ei vasta tõele kuna käesoleva kirja lisas 1 on välja toodud mõned punktid, mis ei ole töövõtja poolt tänaseni täidetud. Näiteks ei ole tagatud ventilatsiooniseadmete ajaprogrammide muutmise funktsionaalsus või pole päikesepaneelide elektritootmise arvesti lugemit kaugjälgimissüsteemis või VT 304.1 ei seisku ATS alarmi peale. Mõningate märkuste kohta on töövõtja tunnistanud, et need on jätkuvalt tegemata ja töid teostatakse.
31. Lisaks jääb tellijale selgusetuks, miks on vajalik läbi viia punktis 23 töövõtja poolt välja pakutud protseduurid. Kirja punktis 14 on töövõtja väitnud, et puuduste tuvastamiseks kasutatigi osapoolte vahel eksperte. Nimetatud ekspert on vastavad puudused hoone automaatikapaigaldises tuvastanud ja sellest tulenevalt kuuluvad need töövõtja poolt viivitamatult kõrvaldamisele. Nende üle arutlemine ei ole enam asjakohane ja näib asendustegevusena aja viitmiseks ning rikub selgelt poolte vahel kokkulepitut. Seesugune käitumine ei ole ratsionaalne ega heasoovlik töövõtja poolt, vaatamata asjaolule, et kirjades heasoovlikust ja vastutulelikkust kinnitatakse.
VI Geomõõdistuse ehitusjärgne dokumentatsioon
32. Tellija juhtis oma eelmise kirjaga veelkord tähelepanu asjaolule, et ehitusjärgne teostusjoonis on tänaseni esitamata ja töövõtja pole teinud ühtegi sellekohast pingutust, et see puudus likvideerida. Tellija on vastava teostusjoonise dokumentatsiooni puudumist töövõtja juhatuse liikmele Mairo Mäemetsale vähemalt 3 korda e-kirja teel meelde tuletanud ja sellekohase kirja esitanud (e-kirjad vastavalt 28.11.2019, 31.03.2020, 07.04.2020) ja ka suuliselt korduvalt üle toonitanud, sellest hoolimata oli see 2020 aasta lõpuks Tartu linna geoarhiivi esitamata.
33. Tellijat paneb imestama töövõtja reageering tellija vastavate tööde tellimiseks nüüd üle aasta hiljem mille kohaselt oleks tellija käitunud kuidagi jõuliselt või ebaadekvaatselt. Töövõtja on senini järjepidevalt teavituskirjadele mitte reageerides näidanud üles tahet seda puudust mitte likvideerida, mistõttu oli ainuõige tellija poolt see töö tellida vastavat pädevust omavalt ettevõttelt.
VII Kahju nõue
Töövõtja on oma tegevusetusega tekitanud tellijale kahju.
34. Punktis 32 käsitletud töövõtja kohustuse mittetäitmisest tingitult tellis tellija geoaluse töövõtja enese algselt alltöövõtu geodeedi ettevõttest, kellele töövõtja on keeldunud tööde eest tasumast. Nimetatud tööd on tänaseks teostatud ja tellija on töövõtjale nende eest tasunud ning tellija nõuab töövõtjalt Variku kooli ehitusjärgse mõõdistuse eest tasumist (lisa 4, arve 601K00633-1). Vajadusel edastame töövõtjale ka Maainsener OÜ alusarve. Samuti ei ole töövõtja vastu vaielnud nimetatud kohustuse täitmata jätmisele (Nordlini kiri 05.11.20 punkt 30 "Nordlin ei vaidle käesolevaga vastu Nordlini kohustusele vastav teostusjoonis esitada.").
35. Kuna töövõtja vaatamata korduvatele kirjalikele ja suulistele meeldetuletustele ei likvideerinud tugevvoolupaigaldise puudusi (hädavalgustuse ümberehitamine), oli tellija sunnitud tööde teostamise tellima kolmandalt isikult ja nõuab sellega seoses tekkinud kahju töövõtjalt. Ehk tellija nõuab Variku kooli elektritööde (hädavalgustuse ümberehitamine), arve nr. 601K00634-1, summas 3700,80 eurot tasumist. Vajadusel esitame töövõtjale Koduelekter OÜ, alusarve nr 21006.
36. Samuti nõuab tellija töövõtjalt tekitatud kahju hüvitamist seoses erinevate ekspertiiside tellimisega, mida töövõtja on palunud tellijal tellida, lubades ekspertiiside teostamise kulu ise kanda. Ka need töövõtja kohustused, mis töövõtjale endale võttis, on tänaseni täitmata. Tuletame veelkord meelde, et ekspertiiside teostamise soov oli töövõtjal.
Tellija nõuab töövõtjalt alljärgnevate ekspertiiside teostamisega tekkinud kulu.
1. Arve nr 601K05741-0, elektripaigaldise ekspertiis (OÜ Martko Lähte ja Risaku OÜ) - maksetähtaeg 07.10.2020, summas 1920 + käibemaks.
2. Arve nr 601K00636-1, automaatikapaigaldise ekspertiis (teostaja: Vamos Automaatika OÜ), summas 1350 + käibemaks eurot. Vajadusel esitame alusarve. (Lisa 5).
VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Saadetud kirja tekst
