Nordlin Ehitus OÜ | Teie 31.07.2020 Meie 05.08.2020 nr 4-7.2/RH-18-024 |
b) PJK maanduslatil olev ühendus, mis välisel vaatlusel võiks osutuda kõne all olevaks juhtmeks, on ilma üheselt võetavate tähistusteta (tegelikult ilma igasuguste tähistusteta) ja Tartu LV ei saa veenduda, et see on õige juhe.
c) Kahtlusi tekitab ka asjaolu, et teostusdokumentatsioonis on joonisel EL-5-36_potensiaal „Potensiaaliühtlustuse skeem“ viidatud, et peamaanduslati ja PJK vaheline ühendus peab olema teostatud (tegemist teostusdokumentatsiooniga) juhtmega MK95. Kontrollimisel (04.08.2020) selgus, et kasutatud on juhet H07V2-K 1x50 Eca (MKEM90 1x50) kuigi peaks olema H07Z1-K 1x95 ja CPR nõuete kohaselt Cca (vt. Foto 3 ja Foto 4)
d) Peamaanduslatt on foto 2 kohaselt tähistamata, samuti ei oma tähistust maanduskontuurilt tulevad maandusjuhid.
e) Teostusjoonise kohaselt peavad mõlemal RD maandusjuhil olema lahtivõetavad ühendused ja maandusjuhtide ühendus RD maandusjuhi ning peamaanduslati vahel peaks olema teostatud juhtmega MK95 (vt. joonis EL-5-36_potensiaal „Potensiaaliühtlustuse skeem“).
f) Ühendus „peamaanduslatt – kaabliredelid“ peaks olema teostatud juhtmega MK16, aga Foto 5 kohaselt on välisläbimõõtu arvestades tegemist MK6 juhtmega. Teostusjoonisel toodud (vt. joonis EL-5-36_potensiaal „Potensiaaliühtlustuse skeem“) teisi potensiaaliühtlustuse ühendusi ei ole teostatud, seega ei vasta teostusjoonis tegelikkusele ja jääb arusaamatuks, millise dokumendi järgi teostati maanduspaigaldise ja potentsiaaliühtlustuse kontrollmõõtmised? Visuaalse vaatluse tulemusel on alust kahelda, et ka PJK poolselt maanduslatilt väljuvad potensiaaliühtlustuse juhid ei ole projektikohase ristlõikega ja on samuti tähistamata. Potensiaaliühtlustuse juhe on kaabliredeli külge kinnitatud isepuuriva plekikruviga, teravik redelil olevate kaablite poole.
g) Lisaks märkus Teie foto 2 kohta, millel on näha maas vedelev ehituspraht, mis on samuti siiani koristamata.
e) Teine lisamärkus Teie foto nr 2 kohta: põrandast väljuvad RD läbiviigud on kaitsmata (korrosioonitõrje lint või termoplast). Arvestades nende juhtide horisontaalset paigutust põrandal võib eeldada, et ruumis liikuvad isikud võivad aja jooksul kahjustada nende juhtide tsingikihti ja maandusjuhid võivad korrodeeruda.
8. Neljandaks, vastavalt Teie kirja punktile nr 7 väidate, et häda- ja turvavalgustus on kooskõlas põhiprojektiga. Faktiliselt see ei vasta tõele järgnevatel asjaoludel:
a) Põhiprojekti seletuskiri p.1.12 viitab standarditele EVS-EN 1838:2013 ja EVS-NE 50172:2005. Vastavalt EVS-NE 50172:2005 osa 4.1 d, peab turvavalgustus sisse lülituma kindlasti normaalvalgustuse toitepinge täieliku kadumise korral, aga samuti ka lokaalse rikke, näiteks lõpp- vooluringi rikke korral. Projekti seletuskiri viitab küll ainult standarditele ja turvavalgustuse rakendumisele valgustuse põhitoite kadumise korral. Samas on kilbiskeemides kirjeldatud turvavalgustuse rakendumine. Teostusjoonistelt on turvavalgustuse lülitused kilbiskeemides puudu ja samuti ei tööta turvavalgustus vastavalt põhiprojekti lahendusele, vaid rakendub ainult korruse jaotuskeskuse (JK) põhitoite kadumise korral, mis ei taga hoones viibivate isikute ohutust valgustusahelate põhitoite kadumise korral.
b) Näiteks põhiprojekti ja teostusjoonise kohaselt peaks ruumis 072 olema 2 turvavalgustit, tegelikkuses ruumi 072 ei eksisteeri, mistõttu pole olemas ka 2 turvavalgustit, mis aga vastupidi turvavalgustuse teostusjoonisel on olemas. Täpsustamist tahab ka ruumi 072 puudumisel JK-Vent 0.2 asukoht. Puudusi on ka garderoobi varuväljapääsu turvavalgustuse osa ja tehniliste keldrite valgustuse osas ning mujal.
9. Viiendaks väidate, et piksekaitse on välja ehitatud vastavalt tööprojektile, väärib äramärkimist, et viitate tööprojektile, mitte põhiprojektile. Nimetatud asjaolu kõrvale jättes, tuvastas tellija järgmised küsitavused teostavuses:
a) 03.08.2020 ülevaatuse kohaselt ei saa nõustuda väitega, et piksekaitse on välja ehitatud vastavalt tööprojektile. Põhiprojekt ja tööprojekt osutusid kontrollimisel 100% identseteks. Teostusjoonisel on töö- ja põhiprojektiga võrreldes allaviike vähem, peaks olema 25 tk, teostusjoonisel 22 tk ja tegelikkuses 17 tk. Seega ei vasta tegelikkus tööprojektile ja teostusjoonis tegelikkusele.
b) Piksekaitse allaviikude seinakinnitused ei ole piisavalt tugevad, et allaviigud püsiksid kindlalt seina küljes. Arvestades objekti kasutusala, ei ole tüübel ilmselt sobiv kinnituslahendus.
c) Piksevarraste asukohad, arv ja kasutatud materjal ei vasta esitatud teostusjoonisele.
10. Kuuendaks märgime et Nordlin on jätnud tähelepanuta kõik 30.07 esitatud kirja lisa 2 märkused, mida on lihtsalt ignoreeritud ja nendele ei ole vaevutud isegi vastama.
11. Kokkuvõttes soovib tellija veelkord rõhutada, et töövõtja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused täitmata ja Tartu LV tellib vaegtööde teostamise ja puuduste kõrvaldamise kolmandalt isikult kuna kooliaasta on kohe algamas.
Lugupidamisega Märt Mõttus 736 1165 Mart.Mottus@raad.tartu.ee |