Saadetud kiri: Aardla tn 23 krundi detailplaneeringu korrigeerimise vajadus

1. Seletuskirjas on öeldud, et lubatud on olemasolevate hoonete täielik või osaline lammutamine, olemasolevate hoonete juurdeehituse tegemine ja uute hoonete ehitamine vastavalt planeeringuga määratud ehitusõigusele. Põhijoonisel on märgitud hoone H2 olemasoleva säiliva hoonena.

Olenemata sellest, kas hoone säilitatakse olemasolevana või mitte, tuleb kõigile ehitistele määrata ehitusõiguse näitajad, olgu need siis arvestades olemasolevaid näitajaid vm. Kuna jooniselt on võimalik välja lugeda, et ka hoonete kõrgused on erinevad, tuleb ehitusõiguse tabelis välja tuua hoonete kaupa antavad absoluutkõrgused.

2. Kavandatud haljassaared on oma suuruselt sobilikud pigem madalakasvulistele põõsastele. Planeeringu lahendusega tuleb tagada ja anda tingimused, et saarekestele oleks võimalik sinna planeeritud puid istutada ja et neil oleks seal hea kasvada.

Seletuskirja lisada standardist tulenevate nõuete tagamine - nt kuni 3 m haljasriba korral tuleb kasvupinnase mahtu suurendada kõvakatte alla rajatava tugipinnasega; vastavalt valitud puuliigile tuleb valida sobilikud istutustingimused jm.

3. Planeeritud hoone H3 ja parkimiskohtade vahele on planeeritud 1,5 m laiune jalakäijate ja jalgratturite liikumistee. Arvestades kavandatud liiklusmahtu ja parkimiskultuuri on kavandatud jalgtee laius ebapiisav. Selgitada täiendavalt, kas antud kõnnitee on planeeritud samal tasandil parklaga või on tõstetud? Anda jalgtee kavandamise põhimõtted.

4. Planeeringuga tuleb määrata avalik kasutus ja servituudi seadmise vajadus ka Aardla tn 23 krundil asuvale Aardla tänava äärsele kõnniteele.

5. Arvestada Aardla tänava lahenduses ohuprobleemide likvideerimise projektlahendust. Joonisel on näha rohelisega kergliiklustee kontuurid ja foorilahendus, aga ka planeeritud kergliiklustee pruuni värviga. Sinna, kuhu projektiga on kavandatud tänavavalgustusmast, on planeeringus planeeritud puu ning teisele poole juurdepääsuteed on perspektiivse kergliiklustee asukohta planeeritud puu. Kergliiklejate seisukohast on see halb lahendus ning nähtavuse parandamiseks on projektis ülekäik hoonest eemale toodud. Samuti on planeeritud ja tee projektiga ette nähtud ülekäigurada konfliktis. Korrigeerida.

6. Seletuskirjas sätestada, et kui soovitakse võimaldada krundilt vasakpöörde sooritamist, tuleb realiseerida liikluslahendus Aardla tänaval vastavalt Toner-Projekt OÜ tööle, projekteerimise faasis koostada liiklusohutuse auditeerimine, et uurida kaasnevaid ohtusid ning leida leevendavad meetmed.

7. Planeeringu joonisel tuleb kajastada avalikul tänavamaal kavandatavad muudatused ja muudatuste ulatus, vastav ala peab jääma planeeringu ala sisse. Seletuskirjas tuleb samuti kavandatavaid mahte kirjeldada (sissesõit krundile, ülekäigurada, haljastus ja Aardla tänava äärne kõnnitee).

8. Tehnovõrgud. Täiendada seletuskirjas kaugkütte osa, sätestada, et küttesüsteemi rekonstrueerimisel ja/või olemasoleva gaasikatla amortiseerumisel tuleb kütteviis kavandada kooskõlas üldplaneeringu ja kaugküttepiirkonna tingimustega. Lisada seletuskirja tabelisse nr 4 ka kaugkütte kaitsevööndi laius.

Gaasivarustuse peatükis tuleb lahti kirjutada gaasi edasise tarbimise võimalused arvestades kaugküttepiirkonna regulatsiooni. Aardla tn 25a krundile on kavandatud gaasitorustik, kajastada vastavas peatükis, kas maaomanik on nõus (hetkel on seletuskirjas nii, et Aardla tn 23a krundiomanik peab ise ehitama torustiku oma maale).

Kõrgepinge maakaabli kaitsevöönd on 1 m teljest. Esitada ka võrguettevõtete nõusolekud lahendustele.

9. Detailplaneeringu eesmärk on alale toimiva terviklahenduse väljatöötamine, mistõttu tuleb üle vaadata planeeringu elluviimise tingimused ja ehitusetapid.

Kõik hooneid teenindavad parkimiskohad tuleb välja ehitada koos hoonetega, samuti peab olema realiseeritud planeeritud haljastus. Ehitusaegne materjalide ladustamine tuleb lahendada haljasala rikkumata.

Ehituse ajaks on võimalik servituudiga tagatud juurdepääs Aardla tn 23 kvartalile Võru tänava suunalt läbi Võru tn 79a ja vajadusel Võru tn 79b kruntide kaudu kasutusele võtta vaid kooskõlastatutult maaomanikega.

Tuua välja avalikul tänavamaal kavandatud muudatused ja sätestada väljaehitamise kohustus krundi igakordse omaniku poolt (maht ja ulatus) jm.

10. Joonised:

- Hoonete ehitisealune pind on joonistel väiksem kui ehitusõigusetabelis lubatud maksimaalne. Näidata joonisel maksimaalne lubatud ehitusmaht. Joonise legendides kasutada sõnastust 'hoone suurim lubatud ehitisealune pindala ja ehitise võimalik paiknemine'. Kasutada ehitusõiguse tabelis seadusekohast sõnastust 'ehitisealune pind'.

- Näidata põhijoonisel prügikonteinerite asukohad ja lumeladustamise alad.

- Planeeringualas paikneb geodeetiline märk nr 10187. Planeeringu joonistele lisada geodeetilise märgi kaitsevöönd (R=3 m) ning tingmärkide alla selgitus märgi kohta koos kaitsevööndiga. Ruumiandmete seaduse § 26 alusel on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi omaniku (antud juhul Tartu linna) loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi.

- Ehitusjoon anda krundipiirist krundipiirini, mitte üle piiride. Samuti võiks kaaluda ehitusjoone värvi muutmist, sest punane värv kaob joonisel lillade ja roosade hulka ära ning ei ole eristatav. Tärkandmete tabelisse lisada kohustuslik ehitusjoon.

- Lisada mõõtketid tänavaäärsele kõnniteele ja parkimiskohtadele, samuti parklas olevatele kõikidele sissepääsudele.

- Lisada põhi- ja tehnojoonisele märkus, et planeeringuala piir on nihutatud krundipiiridest väljapoole joonise loetavuse parandamiseks. CAD mudelis panna planeeringualapiir krundipiirile.

- Planeeringu 3D illustratsioonil näidata Aardla tn 23e ja Aardla tn 23h planeeritud hoonemahud.

- Lisada situatsiooniskeemile tänavate nimed. Seoste joonisel jääb selgusetuks, miks on ainult osadel hoonetel näidatud planeeritud korruselisus. Hoonete korruselisus/kõrgus võiks olla arusaadav, sest toob välja planeeritavate hoonete sobivuse antud keskkonda.