Saabunud kiri: Pikk tn 58, Pärna tn 1, Pikk tn 60, 64 ja Uus tn 37 kruntide detailplaneering

Asja number: DP-07-069
Sari: 9-2 Esitatud planeeringud
Teema: Pikk tn 58, Pärna tn 1, Pikk tn 60, 64 ja Uus tn 37 kruntide detailplaneering
Registreeritud: 27.08.2019
Kellele saadetud: Aire Priks
Dokumendi liik: Planeeringu ettepanek
Edastamise viis: E-post

Saatja:
Organisatsioon: Terav Kera OÜ
Saatja kuupäev: 19.08.2019

Menetlemine:
Seisund: Lõpetatud
Vastutav töötaja: Aire Priks
Vastamise tähtaeg: 27.09.2019
Failid: PIKK 58,PÄRNA 1,PIKK 60,64 JA UUS 37 DP-SELETUSKIRI.pdf ( 517 kb )
PIKK 58,PÄRNA 1,PIKK 60,64 JA UUS 37 DP-SELETUSKIRI.docx ( 5527 kb )
PIKK 58,PÄRNA 1,PIKK 60,64 JA UUS 37-LINNAEHITUSLIKUD SEOSED.pdf ( 708 kb )
PIKK 58,PÄRNA 1,PIKK 60,64 JA UUS 37-PÕHIJOONIS.pdf ( 1243 kb )
PIKK 58,PÄRNA 1,PIKK 60,64 JA UUS 37-PÕHIJOONIS.dwg ( 627 kb )
Seotud dokumendid:
Hide details for Asja sisukordAsja sisukord
Show details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:
Hide details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:
Saadan parandatud failid.

Vastan pkt-dele järjest, et oleks lihtsam jälgida:
1. Liikluse osas tuleb näidata ka Pärna tn 4a krundile mõlemast suunast juurdepääsu võimalus suundadena. 
Pärna tn 4a naaberkrundi - Pärna tn 8 esisel alal muutub ka liikluskorraldus. Kui see ei muude nende tänast kasutuslahendust siis tuleb see ka seletuskirjaliselt välja tuua. Nt: Pärna tänava projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et Pärna tänava kolmerealiseks sõidurajaks ülemineku osas tuleb tagada  Pärna tn 4a, Pärna tn 8 ja Pärna tn 3 kinnistutele juurdepääs mõlemast suunast. Rääkisin veelkord üle Sulev Sannikuga ja lisasin seletuskirjale vastava lause (lk 12 algus) ning joonisele Pärna 4a krundile pääsuks lisatud üle kahe sõidusuuna näitav suund. 
2. Miks on muutunud kõrgused hooneosade osas mis on vastuvõtmise aegselt kokku lepitud:
Pika tänava äärne 6korruseline maht (enne 56.00/46.90, nüüd 56.00/47.70) nb! ka selle hoone osas on olnud vaidlus! Teha parandus! Joonisel parandus tehtud (abs. kõrgused ja hoone lõige), algsed kõrguse taastatud. Sain seda muudatust tehes aru, et vastav kokkuleppe linnaga on arendajal olemas.

toorainemahuti (enne 43,5 nüüd 43,75) samas ehitusõigus ütleb et ol.olev katus? Muutsin joonisel katuse 43,5 peale tagasi. 
Linnutiiva 5k maht (enne 52.90/46.80, nüüd 52.90/47.90)
Linnutiiva 4k maht (enne 49.70/43.60, nüüd 47.90/43.75)
Kui sellised nr on põhjendatud siis anda ka selgitus juurde miks selline muutus vajalik on, naabripuutumus on nende hoone osade osas väike. Linnutiiva 5K ja 4K räästaid tõstetud, et tagada paremini hoonete omavaheline kõrguseline seotus ning ühtlustada ka planeeritud hoonemahtude katusekaldeid. Täiendatud seletuskirja lk 9 lõpuosa.

3. Miks on muutunud maapealse hoonestusala suurus? enne 4605 nüüd 4610? Joonist parandatud, algne suurus taastatud. Kahjuks täpselt enam ei mäleta, millest selline muutus tuli, kuid oleks nagu meeles, et kuskil vahepealses mõttevahetuses oli, et 5-ga lõppevad suurused oleks parem ümardada 0-ga lõppevateks.

4. Seoste joonis tuleb korrigeerida vastavalt muutunud korruselisusele. Joonist korrigeeritud, nüüd vastab põhijoonisele.
5. lk 17  on kaevu skeem sattunud insolatsiooni ptk alla. Vaatasin saadetud faile ja pdf-i ning mul on kaevu joonis ikka lk 16. Kas äkki vaatate doc-faili ja teie programmis on pilt kuidagi ära liikunud?
NB! insolatiooni analüüs on koostatud av.väljapaneku ajal olnud lahenduse kohta., tänaseks on lahendus muutunud? ...
Kuigi insolatsioonianalüüs on koostatud varasema lahenduse järgi, siis muutunud on hoonete kõrguste osas kõrgemaks vaid mõned räästad, mis ei mõjuta naaberkinnistuid. Pigem on osade naaberhooneid puudutavate hoonemahtude kõrguseid alandatud.

Tervitades,
Jane Asper
maastikuarhitekt, ehitusinsener
Terav Kera OÜ
tel. 555 481 55