KIVI 67A KRUNDI JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL
03.11.2011
OSAVÕTJAD: vt osavõtjate lehte
PÄEVAKORRAS: Kivi 67a krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamine.
Käsitleti Kivi tn 65 elamu esindajate Reet Kivisilla ja Remo Terali poolt kirjalikult laekunud küsimusi ja ettepanekuid.
OTSUSTATI:
- Planeeringu koosseisus esitada hüdrogeoloogiline uuring hindamaks planeeringuga kavandatava mõju naaberkruntide pinnaseveerežiimile.
- Planeeringu koostajal esitada planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüsile tuginev kavandatava lahenduse linnaehituslike ettepanekute tekstiline põhjendus.
- Planeeritavate hoonete absoluutkõrgused ei tohi ületada tänava äärsete hoone, Kivi tn 67 absoluutkõrgusi. Planeeritava Kivi 67a hoone ehitusalust pindala vähendada arvestades p 2 toodud analüüsi ja muudes protokolli punktides toodut, tagades Kivi 65a hoonega ühtse arhitektuurse terviku.
- Hoone (kaasa arvatud rõdud) kavandamisel tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest.
- Planeeritavate hoonete katusetüübiks määrata viilkatus ning hoone lubatud katusekaldeks määrata 35...45 kraadi.
- Välisviimistlusmaterjalidena lubada puitlaudise ja traditsioonilise lubikrohvi kasutamist. Akende ja uste kujundus peab sobima piirnevate ajalooliste akende ja ustega.
- Rõdud ja terrassid peavad jääma hoonestusala sisse.
- Planeeringuga sätestada, et rammitavate vaiade kasutamine ehitise püstitamisel on keelatud.
- Kaaluda täiendavalt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise võimalusi, eeskätt Kivi tn 65 ja Kivi tn 65a kruntide piiril.
- Planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja kruntidele juurdepääsude andmisel tuleb teha koostööd ja leida lahendus koostöös Kivi tn 55, Kivi tn 55a, Kivi tn 57 kruntide ja lähipiirkonna detailplaneeringuga kavandatavale. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästeteenistuse ja hooldeliikluse sõiduki ümberpööramise võimalus, eraldada vajalik maa-ala tänavamaa koosseisu.
- Arvestada lumeladustamisalade määramisega tänaval ja kruntidel.
- Eskiislahenduse korduvaks aruteluks esitada lahendust illustreeriv 3D joonis olemasolevatest ning kavandatavatest hoone mahtudest ja paiknemisest.
- Eskiislahenduse korduv arutel korraldatakse üheaegselt Kivi tn 55, Kivi tn 55a, Kivi tn 57 kruntide ja lähipiirkonna detailplaneeringu eskiislahenduse aruteluga.
Kivi tn 65 elanike ettepanekud ja vastused:
Kirjalikult esitatud ettepanekud loeti arutelul ette ja vastati jooksvalt. Arutelu ajal vastamata jäänud ning täiendavalt vastamist vajavatele küsimustele on seisukohad kujundatud arutelu järgselt.
Allolevalt on välja toodud kirjalikult esitatud ettepanek ja seejärel linna selgitus:
- Kogu arendustegevus käesolevatel kruntidel peab lähtuma ala miljööväärtuslikkusest. Kivi tn krundid on ajalooliselt esinenud pikkade siiludena, majad on asunud tänava ääres ühel joonel. Kivi 65a ja 67a kruntidel pole kunagi hoonestust paiknenud. Nimetatud krundid on olnud Kivi 65 ja Kivi 67 kruntide osad. Mille alusel detailplaneeringuga nendele kruntidele hoonestust kavandatakse? Vastus: Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa juhtfunktsioon väikeelamute maa. See tähendab, et olemasoleva hoonestuse vahele on lubatud kuni 3-korruselise korterelamu kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete mahtusid.
- Planeeringuala üldkirjelduses tekitatakse eksitav mulje, justkui paikneks planeeringuala 3-5 korruseliste hoonete vahel. Tegelikult on siinsele piirkonnale omased mõnekorterilised puitmajad. Aluseks tuleb võtta miljööväärtusliku ala kirjeldus, mitte miljööalasse mittepuutuvad hooned. Samuti on ekslikud lähiümbruse detailid, nagu nt katusetüübid. Katused on miljööalas enamuses viiltüüpi, mitte lamedad. Lamekatuse kasutamine antud miljööalas pole lubatav. Vastus: Planeeringu koosseisu esitada planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüsile tuginev kavandatava lahenduse linnaehituslike ettepanekute tekstiline põhjendus, mis annab vastused esitatud küsimustele. Arutelul otsustati planeeritavate hoonete katusetüübiks määrata viilkatus ning hoone lubatud katusekaldeks määrata 35...45 kraadi.
- Kivi 65 elamu harjakõrgus on absoluutkõrgusel 42 m, Kivi 67 majal 44,5 m. Detailplaneeringuga kavandatakse harjakõrgust 45,5 m. Tulenevalt sellest, et miljööväärtusliku ala moodustamise eesmärk on hoida ja säilitada ajaloolist hoonestust, iseloomulikku krundistruktuuri ja tänavatevõrku, on vajalik harjakõrguse ja hoonete mahu vähendamine kuni kahekorruseliste elamute rajamiseks. Planeeritav hoonestus tekitab miljööalale uue krundistruktuuri ning lisatänava, mida miljööalas ei saa sobilikuks pidada. Seetõttu peab olemasolev hoonestus jääma tänavapildis domineerivaks ja uus hoonestus tahaplaanile. Vastus: Arutelul otsustati , et planeeritavate hoonete absoluutkõrgused ei tohi ületada tänava äärsete hoonete absoluutkõrgusi. Planeeritava Kivi 67a hoone ehitusalust pindala vähendada arvestades protokollo p 2 toodud analüüsi ja muudes protokolli punktides toodut, tagades Kivi 65a hoonega ühtse arhitektuurse terviku.
- Detailplaneeringu eskiis ei vasta kõrgematele planeerimis- ja seadusandlikele dokumentidele. Tartu linna ehitusmäärus: § 38. Üldnõuded miljööväärtusega piirkondades (1) Ehitustegevuses miljööväärtusega hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, tänavate ja hoovide kattematerjal, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitus- ja viimistlusmaterjalid, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Kommentaar: Hoonete ehitusjoon, paigutus ja mastaap ei vasta antud määrusele. Väljavõtted Tartu linna üldplaneeringust: Soodustada kõigi elamualade kujunemist miljööväärtuslikeks aladeks, mis tagaks sotsiaalselt turvalise elukeskkonna. Kommentaar: Ala miljööväärtus saab kannatada tänu uute krundistruktuuride ja uue hoonestuse rajamisel. Planeeringute ja hoonestuskavade koostamisel ning ehitusprojektide kooskõlastamisel tuleb jälgida linnaosade iseloomuliku miljöö säilimist. Kommentaar: Kuidas tagatakse planeeringuga piirkonna miljöö säilimine? Lisaks esineb seletuskirjas järgmine lause: planeeringuala on väikeelamute maa, mille vahele on lubatud ka 3-korruselise korterelamu kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete mahtusid. Seletuskirja p 2.4 lõik 3 on kirjas, et tegemist on korruselamumaaga, eespool on mainitud väikeelamumaad. Miks kavandatakse korruselamumaad, kui väikeelamumaal on ka lubatud kuni 3-korruseliste hoonete rajamine? Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist väikeelamumaaga. Vastus: Detailplaneeringu eskiislahendus vastab kehtestatud aktidele ja nõuetele. Detailplaneeringu koostamise ajal tehakse koostööd ja planeeringu lahendus kooskõlastatakse Tartu linna kultuuriväärtuste teenistuse poolt. Tartu linna üldplaneeringu järgi on planeeritav maa-ala väikeelamute maa. Planeerimisseadusest tulenevalt määratakse krundi ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" määratakse planeeringus krundi kasutamise sihtotstarbeks kolme ja enama korteriga elamud (11220). Peale planeeringu kehtestamist määratakse katastriüksuse sihtotstarve vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" - elamumaa (001; E).
- Kuidas on määratud planeeringualal krundi täisehitusprotsent? Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule tuleb väikeelamumaal järgida olemasolevaid ehitusalaseid pindalasid ja mahtusid. Kas on välja arvutatud antud piirkonna keskmine krundi täisehitusprotsent? Hoonete põhjapindala, mahu ning krundi täisehitusprotsendi määramisel tuleb võtta aluseks miljööväärtusliku ala keskmine põhjapindala, täisehitusprotsent ja hoone maht. Kindlasti ei ole täisehitusprotsent siinses piirkonnas 20-25 %. Vastus: Planeering koostatakse vastavalt vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, mille kohaselt lähtutakse põhimõttest, et miljööväärtuslikel hoonestusaladel peab korteri kohta olema vähemalt 120-150 m2 krundi pinda korteri kohta. Arutelu ajal otsustati, et planeeringu koostaja esitab planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüsile tugineva kavandatava lahenduse linnaehituslike ettepanekute tekstilise põhjenduse.
- Kuna planeeringuala asub Jaama ja Puiestee tänavate miljööväärtuslikul alal tuleb välisviimistlusmaterjalina kasutada nn Tartu vooder tüüpi puitlaudist või traditsioonilist lubikrohvi. Kaasaegsete krohvilahenduste kasutamine ei võimalda sobitada uut hoonestust miljööala üldilmega. Samuti on ainukeseks sobivaks variandiks puidust aknad ja uksed. Akende ruutude jaotus ja profiilid peaksid järgima olemasoleva hoonestuse juures kasutatut. Katusematerjalina võib kasutada valtsplekki või katusekivi. Rullmaterjali kasutamine pole antud miljööalale sobilik. Rõdud ja terrassid ei ole lubatud, sest Kivi tn miljööväärtuslikus piirkonnas neid ei kasutata. Kasutada võib vintskappe.Katusekalde osas lubada ainult 35-45 kraadilise nurgaga viilkatust. Arvestades miljööväärtuslikus alas paiknemist, on lamekatuse rajamine kohatu. Välistamaks Tartu kaubamaja efekti, tuleb määratleda objektid, mis tohivad ulatuda üle katuseharja. Vastus: Arhitektuurinõuded täpsustatakse planeeringu edasise koostamise käigus. Välisviimistlusmaterjalidena lubada puitlaudise ja traditsioonilise lubikrohvi kasutamist. Akende ja uste kujundus peab sobima piirnevate ajalooliste akende ja ustega.
- Vahetult Kivi 65 krundi aia taha jäävad remmelgad pole märgitud likvideeritava haljastusena ega ole määratud ka olemasolevaks säilitatavaks kõrghaljastuseks. Kuna pajudele on siinse kõrge pinnasevee tasemega kasvukoht märksa sobilikum kasvamiseks kui kasele, mis praegugi vindub, tuleks Kivi 65 krundi piiri ääres kasvavad pajud säilitada ning kase säilitamine naaberkrundil ei ole nii suure tähtsusega. Pajude säilitamine kõrghaljastusena on oluline eeskätt Kivi 65 elamu privaatsuse parandamiseks. Samuti tuleks säilitada Kivi 71a krundil paiknev kõrghaljastus. Vastus: Planeeringu koostajal kaaluda täiendavalt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise võimalusi, eeskätt Kivi tn 65 ja Kivi tn 65a kruntide piiril.
- Jääb selgusetuks, kas planeeritavale teele on kavandatud tänavavalgustus. Planeeritava tupiktee ja tänava osas ei ühti planeeritu Kivi 55, 55a ja 57 detailplaneeringus kajastatuga. Viimases kavandatakse tänav ja tee avalikku kasutusse, õueala moodustamine pole kavas. Tee mahud, liiklusskeemid ja parkimine lahendada kooskõlas lähialade planeeringutega. Planeeringus on välja toodud, et ümberpööramiskoht säilub endises mahus. Kas see on piisavalt suur, et ümber pöörata saavad ka nt prügiautod ning päästeautod? Vastus: Planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja kruntidele juurdepääsude andmisel tuleb teha koostööd ja leida lahendus koostöös Kivi tn 55, Kivi tn 55a, Kivi tn 57 kruntide ja lähipiirkonna detailplaneeringuga kavandatavale. Planeeritavale tupikteele kavandatakse tänavavalgustus, tehnovõrgud lahendatakse planeeringu edasisel koostamisel. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästeteenistuse ja hooldeliikluse sõiduki ümberpööramise võimalus, eraldada vajalik maa-ala tänavamaa koosseisu.
- Kuidas on lahendatud lumevallitusala Kivi 65 krundi ja Kivi 55a krundi sissesõiduteedel? Kas planeeringuga nähakse ette lumevallituse moodustamine kergliiklusteele? Kuidas on ette nähtud lumevallitusala Kivi 67a krundi parklas ja teealal? Vastus: Lumeladustamise võimalusi käsitletakse planeeringu edasise koostamisel.
- Kas parklad tulevad kinnised? Arvestada tuleb, et kavandatava tee laiuse tõttu ei ole selle peatumine ega parkimine lubatud. Ka külalised võivad ainult planeeritavasse parklasse autod parkida. Kinnise parkla loomisel on see raskendatud ning seetõttu võivad halveneda olemasolevad parkimistingimused, mis niigi tänu lasteaia parkla puudumisele pole kiita. Vastus: Parkimiskohad on planeeritud vastavalt normatiividele, kavandatud on 3 lisakohta külaliste tarbeks. Täiendava vajaduse korral reguleeritakse liiklust vastavate märkidega.
- Kuna Kivi tänav paikneb Emajõe lammialal, mille pinnase pealmistes kihtides esinevad eeskätt turbalasundid, pole vaiade rammimise tehnoloogia kasutamine hästi vibreeriva pinnase tõttu ei ole sobilik, kuna ehitustegevuse käigus saavad kahjustada kõrvalasuvate parvedele ehitatud hoonete konstruktsioonid. Juba Kivi 55a krundil toimunud betooni purustustööde ajal tekkisid Kivi 65 maja siseseintesse praod, mõranes ka krundile kõige lähemal asuva korteri ahi. Vastus: Planeeringuga sätestada, et rammitavate vaiade kasutamine ehitise püstitamisel on keelatud.
- Drenaažisüsteemi rajamisel pinnasevee alandamiseks tuleb arvestada asjaoluga, et ennesõjaaegsed Kivi tn elamud on ehitatud suures osas rajatud parvedele. Pinnasevee kiirel alandamisel hakkavad parved õhu käes lagunema ning elamute vundament nõrgenema. Detailplaneeringu rakendumisel ei tohi kasutada sügavamat drenaaži kui Raatuse kooli staadionil, st rajada tuleb maapinnakihi lähedane drenaaž. Vastus: Planeeringu koosseisus esitada hüdrogeoloogiline uuring hindamaks planeeringuga kavandatavat mõju naaberkruntide pinnaseveerežiimile.
- Planeeringuala tuleb kavandada ühtlase kaldega loodava tupiktee suunas vältimaks olukorda, kus suurtel sajuperioodel jääb vesi kruntidele seisma. Sademevesi peab ühtlaselt saama voolata Kivi tn lõpust (Jaama tn poolt) kuni tupikteeni. Suurvee ajal on pinnasevee tase siin piirkonnas kõrge ning hoonete krundid moodustavad suuri tiigialasid. Vastus: Planeeringu edasisel koostamisel tuleb seletuskirjas anda vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete kirjeldus (sadetemedrenaaživee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva vee hulga suurenemise). Töö koostamisel tuleb arvestada hüdrogeoloogilise uuringu tulemustega.
- Lisada detailplaneeringu jooniste nimistusse ka 3D mõõtmeline joonis planeeritava hoonestusega parema ülevaate saamiseks hoonete mahtudest, paiknemisest ja proportsioonidest, võrreldes olemasoleva hoonestusega. Vastus: Eskiislahenduse korduvaks aruteluks esitada lahendust illustreeriv 3D joonis olemasolevatest ning kavandatavatest hoone mahtudest ja paiknemisest.
- Soovime Kivi 55, 55a, 57 kruntide ja lähipiirkonna detailplaneeringu ning Kivi 67a krundi ja lähiala detailplaneeringu ühise lisaarutelu toimumist. Antud Kivi tn piirkond vajab terviklikku planeerimise lahendust. Vastus: Detailplaneeringute uus ühine arutelu korraldatakse peale eskiislahenduste korrigeerimist.
Protokollis:
Jaanika Koppel
