Teie 31.08.2021 17:16:37
Meie 21.09.2021 nr 9-3.2/DP-19-022
Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneeringu korrigeerimise vajadus
Olete esitanud arvamusi ja küsimusi meie 31.08.2021. a saadetud kirja osas, anname järgnevalt selgitused:
1. Planeeringuala piiri muutmise osas annate teada: Kuna DP koostamise ajal oli/on töös maantee projekt, siis on planeeringu koostamise ajal vähemalt kaks korda Leetsi maaüksuse piirid muutunud. Töös on jooksvalt kohendatud Leetsi maaüksuse piire. Endised Leetsi maaüksuse osad, mis on juba võõrandatud (vähemalt kahel korral DP koostamise ajal), on jäetud välja, kuna sellel alal on töös maanteeprojekt, mis jooksvalt kogu aeg muutub. Planeeringus oleks väga keeruline näidata ehitamisel olevat teeprojekti kui planeeringuala sisse jäävat planeeritud lahendust. Kuigi tee-ehitus käib, käib samal ajal ka jooksvalt projekti muutmine. Nt on värskelt muudatud planeeringualale juurdepääsu mahasõitu, mis on kuvatud kirja lisas oleval joonisel. Me lihtsalt ei jõuaks kogu aeg planeeringut muuta, mõistlikum oleks näidata planeeringuala ainult Leetsi maaüksuse osas ja väljaspool seda illustreerivalt maantee projekti.
Selgitame: Esitatud lahenduses on Transpordiameti poolt projekteeritav ja ehitatav ala osaliselt planeeringuala sees (krunt 1), osaliselt väljas. Planeeringualast välja on osaliselt jäetud planeeringuga kavandatav ja planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt väljaehitatav ala (kõnnitee). Seega ei vasta esitatud planeeringuala täielikult Teie toodud selgitustele ega ole ka selgelt aru saada, mida selle planeeringuga kavandatakse või mis on eraldi projekteeritud/projekteeritav.
Planeeringuala piir kinnitati Tartu Linnavalitsuse 14.04.2020. a korralduse nr 408 lisana "Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem". Soovides planeeringuala piiri muuta, tuleb seda selgelt seletuskirjas põhjendada, seejärel ka planeeringu vastuvõtmise otsuses. Planeeringuala piiri muutmisel peavad planeeritavad muudatused (nt rajamist vajavad kõnniteed) jääma planeeringuala sisse. Lahenduses peab selgelt eristuma planeeringuga kavandatav ja olemasolev või projekteeritud (vt ka leppemärke).
2. Soovite teada: Miks on sobimatu sätestada, et krundile nr 12 planeeritud teele eraldi kõnniteed ette ei nähta, kuna kõnnitee rajamise nõue oleks majanduslikult ebaproportsionaalne? Tegemist on maalises keskkonnas asuva teega, mille vajadus on väga väikesele grupile inimestele ja kus liikluskoormus on praktiliselt olematu. Need harvad korrad, kui keegi seal soovib jala käia või rattaga sõita, saab seda väga edukalt teha sõiduteel või selle servas. Kõnnitee nõue krundil nr 12 on majanduslikult ja keskkonda arvestades põhjendamata.
Selgitame: Planeeringu seletuskirjas olete öelnud: Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis -, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Samas on vastuoluliselt jäetud nii puhkealale suunduv kui ka maantee-äärne kõnnitee poolikuks ja krundile 12 kõnniteed ei kavandata, kuna liikluskoormus on eeldatavalt väga madal ja kõnnitee rajamise nõue oleks majanduslikult ebaproportsionaalne. Kaalutlust ega analüüsi, kuidas valitud lahenduse ja väiteni jõutud on, toodud ei ole.
Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lg-le 3 tuleb planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Liikluskorralduse põhimõtete määramisel tuleb samuti valitud lahendusi põhjendada mõjuala analüüsist lähtuvalt. Planeeringu algatamise lähteseisukohtades on muu hulgas öeldud: Liikluskorralduse lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist.
Seega tuleb analüüsida olemasoleva ja planeeringu realiseerumisel lisanduva liikluskoormuse mahte, arvestades sealhulgas ka olemasolevate maaüksustega (Kruusa, Väike-Taraski, Taraski, Uue-Taraski jt), mille omanikud samuti planeeritud teed kasutavad.
Kõnnitee tuleb planeerida ja välja ehitada vähemalt kuni krundini 12 (pikendada maantee-äärset), krundil 7 planeerida tervikliku kõnnitee lõpetusena ja mitte välistada krundil 12. Kui analüüsist selgub, et krundile 12 ei ole eraldi kõnnitee rajamine täna vajalik, tuleb kirjeldada, millised liikluskorralduspõhimõtted (seejuures jalakäijaid, rattureid ja puudega inimesi arvestavad) seal kavandatakse ja sätestada, et kõnnitee rajatakse vajaduse ilmnemisel (ja võimaluste olemasolul). Seega pole põhjendus, et kõnnitee rajamise nõue on majanduslikult ebaproportsionaalne, piisav ega sobiv kõnnitee mitte kavandamiseks. Samuti ei tugine toodud põhjendus argumentidel ega analüüsil vms.
3. Viitate, et avaliku kasutuse leppemärk tähistab krundil nr 5 kulgevat matkarada. Seletuskirjas ptk 3.11 esimene lõik.
Selgitame, et kuna planeeringuga kavandatakse avalikku kasutusse mitte ainult krundil 5 kulgev matkarada, tuleb vastava leppemärgiga tähistada ka kõik ülejäänud avalikku kasutusse määratavad alad.
4. Ütlete, et ei ole kompetentne andma hinnangut, kas ja kuidas mõjutab planeeringu realiseerimine (sh maapinna tõstmine, rajatiste ja hoonete rajamine) ümbritsevat (sh Olmere, Kruusa, Väike-Taraski ekrunte) üleujutusohu seisukohast, sealhulgas sademevee käitlus ja selle mõju naaberkruntidele. Lisate, enne korrigeerimist oli koosolek, milles tuli ettepanek lisada paar lauset Alkraneli tööst, kuna ütlesid, et mingit lisatööd pole vaja tellida (oli lisatöö jutt, kuna mina pole pädev hinnangut andma). Sai lisatud paar lauset, aga küllap siis mitte oodatud laused. Millised need laused sellest tööst olema peavad, et oleks selgitatud-põhjendatud?
Selgitame: Alkraneli tööd saab kasutada vertikaalplaneerimise põhimõtete määramisel. Olete osaliselt seletuskirja vastavalt ka parandanud, kuigi palusime (31.08.2021. a kirjas) ka selles osas täiendavalt täpsustada: Planeeringus on öeldud, et arvestades ala üleujutusohuga, tuleb ehitiste ja rajatiste maapind tõsta üleujutusalast kõrgemale. Korrigeerida sõnastust, arvestades, et rajatised on ka ehitised ning selgitada, mida on mõeldud ehitiste maapinnana, täpsustada kõrgus. Tuua välja ka kinnise sademeveesüsteemi puhul vajalik maapinna kõrgus, mis 2018 Alkranel OÜ töös toodud üleujutusriskidega seotud põhimeetmetes on 1% tõenäosus + 0,5 m. Et oleks selge, millises ulatuses maapinda tõstetakse.
Eraldi tuleb käsitleda planeeringuga kaasnevat mõju ümbritsevale, millele vastuseid ei leia Alkraneli tööst. Planeeringus on vaja selgelt välja tuua, kas planeeritud ulatuslik maapinna tõstmine, kõvakatete, hoonete ja rajatiste (sh sademeveesüsteemide) rajamine suurendab üleujutusohtu naabruses või mitte ning selgitada, põhjendada järeldusi, vajadusel sätestada kaitsemeetmed. Esitatud lahendusest peab tulenema, et see on realiseeritav ega põhjusta kahju kolmandatele osapooltele. Naabritel peab olema kindlustunne, et detailplaneeringu realiseerimine ei suurenda nende üleujutusohtu ja see peab olema planeeringus selgelt loetav.
5. Väidate, et kuna Tartu linna uus üldplaneering pole kehtestatud, siis kehtib Tähtvere valla üldplaneering, millesse on sisu kantud kehtiva Leets DP järgi, seega miks ei või nii öelda? Või siis peaks ehk Leetsi DP seniks seisma panema, kuniks uus ÜP on kehtestatud, et ei peaks nii palju sõnastusi kogu aeg muutma, mis parasjagu on kehtiv strateegiline planeering ja selles olev sisu.
Selgitame: Detailplaneeringus tuleb käsitleda selle seotust strateegiliste dokumentidega. Üleliigne on nimetada (oletada), mille alusel strateegilisse dokumenti on sisu loodud, kuna seletuskiri peab olema võimalikult lühike ja selge. Soovides võtta aluseks vaid Tähtvere valla üldplaneering (mitte uus Tartu linna üldplaneering), tuleb detailaplaneering ka vastavalt koostada ning kavandada alale ärimaa puhke- ja turismikomleksi rajamiseks. Esitatud detailplaneeringus on ette nähtud ka krunt 5 elamu rajamiseks, mis ei vasta kehtivale Tähtvere valla üldplaneeringule, aga arvestab uue üldplaneeringu põhimõtteid. Seega tuleb detailplaneeringulahenduse vastavusest strateegilistele dokumentidele kirjeldada ka Tartu Linnavolikogu 01.04.2021. a otsusega nr 321 vastu võetud ja avalikustatud Tartu linna üldplaneeringut. NB! eelduste kohaselt kehtestatakse Tartu linna üldplaneering 07.10.2021. a.
6. Lisaks tuleb arvestada, et enne planeeringu vastuvõtmist võib olla vajadus planeeringut (sõnastusi ja lahendust) täiendavalt korrigeerida - tulenevalt koostööst ametkondade ja naabritega ning vajadusest garanteerida planeeringulahenduse juriidiliselt korrektne sõnastus selle elluviimiseks. Näiteks tuleb sätestada planeeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamise kohustus planeeringukohaste hoonete ehitamise eeldusena planeeritud kruntide igakordsete omanike kohustusena ning servituudiseadmise vajadus kruntidele 6 ja 9 kõikidele kruntidele vee ja kanalisatsiooni kasutamise tagamiseks.
Ühtlasi peab planeering olema võimalikult selgelt loetav ja keeleliselt korrektne, täpsed määruste/standardite pealkirjad, vastuvõtmiskuupäevad, normid tuleb jätta välja seal, kus nad on üleliigsed (näiteks mürasätted siseruumides), asendades vajadusega arvestada kehtivate nõuetega.
Palume küsimuste tekkimisel ühendust võtta, helistada või leppida kokku aeg osakonnas kohtumiseks.
Saadetud kirja tekst
