Teie 04.07.2022 08:34:42
Meie 26.08.2022 nr 9-3.2/DP-17-013
Aruküla tee 34 krundi osa detailplaneeringu korrigeerimise vajadus
Olete esitanud planeeringu eskiislahenduse, mis ei vasta Tartu linna üldplaneeringule, mõjuala seostele, detailplaneeringu algatamise korralduses toodud lähteseisukohtadele ega meie varasemates kirjades toodud suunistele. Samuti ei arvesta planeeringu koostaja kahte kõrvuti ala planeerides ruumilise terviklahenduse koostamise vajadusega (ehitusjoon, tänava ristlõige) ega selge ühtse süsteemiga (leppemärgid, terminid, selgitused). Planeeringus on palju segadust ja vastuolu nii seletuskirjas kui joonistel. Palume töö enne linnale esitamist ise üle lugeda ja kontrollida, et kõik oleks korrektne ja vastaks ettenähtud tingimustele.
Lisame märkustega planeeringufailid, millega palume lahenduse korrigeerimisel arvestada.
Lisaks kordame meie 30.11.2017. a ja 20.04.2020. a kirjades toodut:
1. Krundi ehitusõiguse määramisel palume seletuskirjas ja joonisel andmeid mitte dubleerida. Hoonete kõrgus anda absoluutkõrgusega. Maapinna kõrgused anda iga krundi osas eraldi. Põhijoonisele palume markeerida suurima lubatud ehitisealuse pinna.
2.Vertikaalplaneerimine tuleb siduda ümbritsevaga, arvestades olemasolevat olukorda, kehtivaid planeeringuid ja projekte (nt on joonisel likvideeritav kraav, mis ei ole nimetatuga seotud jm).
3. Planeeringu kehtestamise korral lisatakse õigusaktile planeeringu failid, st planeering kehtestatakse digitaalselt. Kuna seletuskiri ja joonised jäävad eraldi failidena, palume seletuskirja sisukorda teha viide, et digitaalselt esitatud joonised on esitatud eraldi failidena.
4. Planeeringust huvitatud isik on Fausto Grupp OÜ.
5. Planeeringu alusplaanina kasutatud Geomeister OÜ geodeetiline alusplaan nr 17-G-733 on mõõdistatud vanas, BK77 kõrgussüsteemis. Kõrgused tuleb ümber arvutada täna kehtivasse EH2000 kõrgussüsteemi. Viide ümberarvutusele peab olema nii seletuskirjas kui ka asendiplaanil. Seletuskirjas ja joonistel peab geoaluse viites olema ka töö tegija, koostamise aeg, töö number.
Samuti juhime tähelepanu järgmisele:
Jalgrataste parkimiskohtade arv tuleb näha ette vastavalt EVS standardi nõudele 1/40 m² kohta, mida on ka seletuskirja tabelis kasutatud, mitte 0,5 kohta korteri kohta. Kohtade koguarvust vähemalt üks koht korteri kohta peab olema hea ligipääsetavusega ilmastiku- ja varguskindel hoiustamiskoht.
Auto parkimiskohtade arvestusel sätestada, et 1,5 kohta korteri kohta on maksimaalne võimalik parkimiskohtade arv, mis täpsustub projekteerimisetapis, kui selguvad korterite suurused. 1-2-toaliste korterite puhul näeb standard ette 1,3 kohta korteri kohta.
Arvestades piirkonna iseloomu, on tänavamaa ristlõike ja lahenduse planeerimisel põhjendatud standardi järgi 6 m laiuse sõidutee planeerimine. Üldplaneeringukohaselt on teel ka jalgrattatee tugivõrk, kus tuleb kavandada eraldiseisev jalgrattatee, seega tuleb esitatud joonisel näidata ka jalgrattale vajalik ruum. Lisada ka märkus, et planeeritud liikluskorralduse põhimõtted (sh tänavaelementide parameetrid ja paigutus) täpsustatakse projekteerimisel.
Planeerida kõnniteed jätkuvana üle väljasõitude ning planeeringu tekstis sätestada, et projekteerimise faasis tuleb kõnniteed projekteerida ilma äärekivideta jätkuva tasapinna ja pinnakattega üle kortermajade parklate väljasõitude. Katkeb sõidutee katend ja muutub sõidutee tasapind.
Planeeringu seletuskirjas sätestada vajadus projekteerimisetapis kavandataval sõiduteel läbivalt kasutada füüsilisi liikluse rahustamise meetmeid.
Selgitada, kas Pos 1 lõunanurgas näidatud "servituudi seadmise vajadusega ala" on mõeldud varem kavandatud alajaamale.
Seletuskirjas tuleb sätestada rajatiste väljaehitamise seosed ja kohustused.
Kaugused bussipeatustest ja olemasolevast jalakäijatele ja jalgratta kasutajatele mõeldud teest (asuvad Aruküla teel) ja rattarendikohtadest on antud linnulennult, kuid planeeritav ala asub ca 10 m madalamal, mis igapäevasel kasutamisel on nendele liiklejarühmadele, eriti vaegliikujale tülikas. Käsitleda eelnevat seoste peatükis ja arvestada lahendamisel. Vormistada ja esitada korrektne seoste joonis.
Planeeringus likvideeritavaks märgitud kraav on kehtiva Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringu kohaselt tõkkedrenaaž ja servituudi vajadusega ala. DP ettevalmistustööde projektis (Ühinenud Arhitektid OÜ ja Keskkonnaprojekt OÜ) on välja toodud, et tõkkedrenaaži vajadus kuni Emajõeni on ka pärast DPala väljaehitamist. Selgitada ja põhjendada kraavi likvideerimist ning kuidas on lahendatud surveliste pinnavete liikumine piirkonnas, täpsustada kraavi või drenaaži vajalikkust, lähtudes hürdogeoloogilisest olukorrast piirkonnas ja arvestades kehtiva detailplaneeringu lahendusega. Kaasata ekspert.
Küsimuste korral oleme valmis planeeringu koostajale täiendavalt selgitama.