Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Istungi protokolli kantav otsus |
Teema: | Informatsioon Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamisest |
Reg. number: | LV-IP-0090 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 29.03.2015 |
Koostaja: | Jaanika Koppel |
Ettekandja: | Urmas Ahven |
Failid: | Liikuvuskava_etapid.pps ( 3628 kb ) Joonis 1 Maakasutus.pdf ( 1633 kb ) Joonis 2 Hoonestustingimused.pdf ( 1170 kb ) Joonis 3 Liiklus.pdf ( 62534 kb ) Joonis 4 Asumite areng.pdf ( 956 kb ) Joonis 5 Avalik ruum.pdf ( 987 kb ) Vanemuise 4.pdf ( 306 kb ) Joesadama hoonestus.pdf ( 639 kb ) Keskpark.pdf ( 63 kb ) Tartu_kesklinna_YP_seletuskiri_2015.docx ( 4253 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
Tartu |
29. märts 2015. a. nr LV-IP-0090 |
Informatsioon Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamisest |
KUULATI: | Urmas Ahvena ettekannet |
OTSUSTATI: |
1. Võtta Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise osas informatsioon teadmiseks.
2. Edastada informatsioon linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. |
Juhataja: | |
Protokollija |
Tartu kesklinna üldplaneeringu eskiislahendus kiideti heaks Tartu Linnavolikogu 27.06.2013 otsusega nr 500. Avalik väljapanek toimus 12.07─26.08.2013. Eskiislahenduse avalikud arutelud toimusid 26.08.13 ja 04.09.13.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelude ajal esitasid asjast huvitatud isikud planeeringulahenduse kohta omapoolseid ettepanekuid. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond analüüsis Tartu kesklinna üldplaneeringu osas laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning kujundas linna seisukohad, mida arutati Tartu Linnavalitsuse 04.01.2014 istungil ja 12.02.2014 Tartu Linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolekul.
Eskiislahenduse arutelu järgselt on koostatud täismahus planeeringu põhilahendus, kus leiavad käsitlemist kõik planeerimisseadusega üldplaneeringule seatud ülesanded v.a. tehnovõrkude asukohad, kuna neid on otstarbekas lahendada Tartu linna üldplaneeringus. Planeeringu vastuvõtmise eelselt tuleb planeering kooskõlastada asjaomaste ametiasutustega ja avalikustamisele suunatakse planeering, milles sisaldub kooskõlastatud KSH aruanne.
Planeeringuala pindalaga ligi 180 hektarit on jaotatud ruumilisteks analüüsiüksusteks Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumitena kirjeldades nende linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms. Planeeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 20 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias „Tartu 2030“ ja Tartu kesklinna strateegias.
Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest (lisatud) ning planeeringu juurde kuuluvad lisad - "Tartu kesklinna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused" (koostaja Artes Terrae OÜ) ja Tartu kesklinna arengustrateegia, Tartu kesklinna liikuvuskava (koostaja liiklusbüroo Stratum), Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (koostaja Hendrikson & Co), mis kuulusid arvestamisele planeeringu koostamisel.
Planeeringulahendusega on antud Tartu kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ja eesmärgid (üldised funktsioonid piirkondade kaupa, hoonestamise tihendamise või uushoonestuse vajadus, puhkealade arengusuunad jms), sh liiklusruumi arendamise põhimõtted.
Liikumisruumi kasutamise põhimõttena soodustatakse kesklinnas autole alternatiivsete liikumisvõimaluste loomist ja liikumisviiside kasutatavust - see tähendab ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamist ning pargi ja kõnni süsteemi käivitamist. Jalgratturitele luuakse kesklinnas paremad liikumisvõimalused elamupiirkondadesse ja akadeemilistesse linnakutesse. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseis parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine on keelatud. Kesklinn muutub senisest olulisemalt jalakäija- ja jalgratturikesksemaks.
Uued kergliiklussillad rajatakse Põik tn sihis, mis on mõeldud Ülejõe asumi paremaks sidumiseks Sadama asumiga ning Kaarsilla ja Vabaduse silla vahele Vanalinna ja Ülejõe asumite paremaks sidumiseks.
Planeeringuga on määratud rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused, puhke- ja virgestusalad ning Emajõe kasutamise- ja ehitustingimused. Ettepanekud on tehtud linnakujunduse osas avalikus linnaruumis (tänavad, pargid, jõekaldad jne) ja kaitsealadele ning muule linna- ja liikumiskeskkonnale. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidus sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid.
Tartu kergliiklusteede arendamise komisjoni 16.03.2015 koosolekul tutvustas Andres-Teet Merisalu ettepanekut kergliiklussilla rajamiseks ajaloolise Holmi silla asukohta.
Ettepaneku kohaselt tuleks endise Holmi tänava ja Uueturu tänava sihi vahele uut Holmi kergliiklussilda vaadelda ühe keskse osana Tartu linna edelast kirdesse (Vanemuise ja Uueturu tn trassil) läbivast perspektiivsest jalgrattateest. See ühendaks südalinnaga ja omavahel ühelt poolt TÜ Maarjamõisa linnaku ning Tammelinna elamurajooni ning teiselt poolt Ülejõe piirkonna: TÜ üliõpilaselamud, ERMi peahoone ja perspektiivsed uuselamupiirkonnad. Ühtlasi tähendaks Holmi silla taasrajamine ka Holmi kvartali äratamise ideed ja tänava ala reserveerimist Holmi tänava taastamise võimaluse jaoks jalakäijatele ja kergliiklejatele.
Komisjon toetas ettepanekut ja palus sellega võimalusel kesklinna üldplaneeringus arvestada.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond leiab, et planeeringu ajalise perspektiivi jooksul ei ole Holmi silla rajamine realistlik. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ruum on tihedas kasutuses avalike ürituste ja ettevõtmiste toimumiskohana ning promenaadiala ei ole mõistlik poolitada. Emajõe ületusvõimaluste parandamiseks on kesklinna üldplaneeringu raames kavandatud kergliiklussildade rajamine Põik tn sihis, Vabadussilla ja Kaarsilla vahele, lisaks paranevad ületusvõimalused Kaarsilla ja Võidu silla rekonstrueerimise ning Ropka, Marja ja Tähtvere silla rajamisega. Holmi tänava sihis uue silla rajamise eelduseks on ka tänavavõrgustiku olemasolu mõlemal jõe kaldal, st esmalt tuleks silla asukoha määramiseks planeerida jõe vasakkalda tänavatevõrk.
Linnamajanduskomisjon tegi oma 11.03.2015 koosolekul linnavalitsusele ettepaneku kaaluda Vanemuise tänava ühesuunaliseks muutmise võimalusi ja rõhutas planeeringu realiseerimise võimalikult konkreetse kava olulisust ning teema läbimõeldud kommunikeerimise vajadust.
Osakond on seisukohal, et Vanemuise tänava liikluse iseloomu tuleb muuta kardinaalselt kergliiklejatesõbralikumaks seoses raudteest eritasandilisena lahendatava kergliiklusühenduse rajamisega kesklinna ja Maarjamõisa vahele.
Praeguse parkimise- ja autoliikluse keskses tänavaruumis peab leidma sobiva mahu jalakäijatele ja jalgratturitele. Et tänav on juurdepääsuks paljudele haridus- teadus- ja kultuuriasutustele, on lisaks auto liikluse problemaatikale muudatuste sisseviimine seotud ka autode parkimise lahenduse ülevaatamise vajadusega.
Vanemuise tänavale jalakäijatele ja jalgratturitele suurema liiklusruumi kavandamisel tuleb kesklinnast väljuval suunal ette näha kergliiklusrada tänava kogu pikkuses ja teisel pool teed võimaldada lühiajaline parkimine.
Seletuskiri: Tartu_kesklinna_YP_seletuskiri_2015.docx
Joonised:Joonis 1 Maakasutus.pdfJoonis 2 Hoonestustingimused.pdfJoonis 3 Liiklus.pdfJoonis 4 Asumite areng.pdfJoonis 5 Avalik ruum.pdf
Liikuvuskava_etapid.pps
Visualiseeringud: Vanemuise 4.pdfJoesadama hoonestus.pdfKeskpark.pdf
Koostas: Jaanika Koppel
LPMKO planeerija