Saabunud kiri:
Austatud linnapea, abilinnapea ja linnaametnikud
Olen käinud Teile üsna mitmel korral tutvustamas esmalt ideed Lubja kvartali garaažibokside kujundamisest mikromajade piirkonnaks ning hiljem väljendanud juba selgemat huvi mõned krundid kehtiva detailplaneeringu alt välja arvata eesmärgiga ehitada sinna elamis-või büroopinna funktsiooniga mikromajad. Eesmärgiks on olnud kujundada piirkonnast põnev ning mitmekesine, natukene teistsugune linnakeskkond kui me võib-olla harjunud oleme, mis oleks õigustatud Tartu loovat keskkonda arvestades.
Olen garaaži kinnistutele uue võimaluse välja pakkujana kulutanud aega, veenmisoskust ja ka materiaalseid vahendeid selleks, et nii naabrid kui ka linnaametnikud saaksid aru võimalusest, mis lahendab ühe väikse getostuva piirkonna probleeme. Olen viimastel päevadel linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna ametnikega suheldes saanud siiski aru, ettepanekut ei toeta kõik. Tunnen end seetõttu üsna ebakindlalt ja mis seal salata, ehk ka veidi segaduses olevana. Seetõttu kirjutan, adresseerides mõned teemad, mis väärivad lahti kirjutamist.
Avaldan kõigepealt siiralt tunnustust linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale, nad on teinud tubli töö, teavitades võimalusest detailplaneeringu alt krundid välja arvata kõiki 35 garaažiboksi omanikku. Praeguse seisuga on minul olevate andmete kohaselt planeeringu alt välja arvamise poolt (mis võimaldab lihtsustatud menetluse korras kruntidele ehitada väikeehitisi) 18 krundiomanikku, kehtiva dp kehtima jäämisest on huvitatud 9 krundiomanikku ning 8 krundiomanikku pole osakonnale arvamust avaldanud. Graafiliselt näeks pilt välja järgmine, kus rohelised on huvitatud dp alt välja arvamisest, sinised ei ole sellest huvitatud ning kollased pole arvamust avaldanud.
Arvan, et mõistan nende krundiomanike muret, kes ei soovi detailplaneeringu alt välja arvamist. Ilmselt muretsevad nad oma krundi senise kasutusõiguse pärast, olgu selleks siis auto, paadi või asjade hoiustamine või hobikorras metallitöökoja pidamine. Ma ei tea küll nende täpseid argumente, aga eeldatavalt on üks muretsemise põhjus näiteks lärm, mida eelmainitud tegevused tekitada võivad ning sellest tuleneva konflikti kartus naabritega. Elutegevust häiriva müra tekitamine pole korrektne tegelikult ka praegu, sest garaažid asuvad elamupiirkonna vahel, mille lähipiirkonda planeeritakse veel ka uusi kortermaju. Iseenesest mõistetavalt ei tohiks keegi keelata omanikke viimast kruntidel läbi seal detailplaneeringuga ette nähtud tegevusi, muuhulgas bokside kasutamist garaažidena. Samas pole ma kindel, kas need krundiomanikud, kes dp alt välja arvamise ettepanekule ei ütlesid, tegelikult aru saavad, millele nad vastu on. Detailplaneeringu alt välja astumine ei tooks ju kaasa kohustusi, vaid tekitaks võimalusi juurde. See on aga intuitiivselt arusaamatu.
Usun, et mõistan ka linnaametnike kimbatust, sest mikromajade ehitamine piirkonda loob pretsedendi, mille kõik aspektid pole praeguseks veel sugugi selged. Samuti saan aru soovist kõikide osapoolte ettepanekutega arvestada ning töötada välja lahendus, mis oleks ka juriidiliselt kõikide huve kaitsev. Kinnitan, et teiste krundiomanike võimaluste piiramine pole ka minu huvi.
Olen paljude inimestega rääkinud ja pean tunnistama, et ma ei saa tegelikult neist paljude murest aru. Saan aru hirmust muutuste ees, kuid kui oleksime säärasel hirmul lasknud üle pea kasvada, ei oleks meil praegu ilmselt Aparaaditehast. Aga ilmselt on inimeste kartused osad põhjustatud aspektidest, mida mina ei oska tajuda või näha, ning tean, et ma pole ainus, seetõttu arvan, et antud teemal pole toimunud piisavalt palju sisulist osapooli kaasavat diskussiooni. Seetõttu teen ettepaneku korraldada linnaruumi korrastamise võimaluste arutamiseks Lubja mikrorajoonis ning ühisosa otsimiseks linna eestvedamisel krundiomanikega ühine arutelu. On täiesti võimalik, et kvartalisse planeeritavad tegevused ei ole vastuolus seal praegu toimuvate tegevustega. Võib-olla ei pea kõiki krunte tervikuna detailplaneeringu alt välja arvama? Võib-olla saab detailplaneeringut kehtetuks tunnistada osaliselt, säilitades detailplaneeringuga määratud servituudialad ja ligipääsud? Võib-olla on võimalik välja töötada kõiki osapooli rahuldav juriidiline raamistik? Äkki on võimalikud kokkulepped, mis võimaldavad arengut mis ei oleks samas liiga kiire ja võimaldaks inimestel muutustega harjuda?
Isiklikult näen kruntidele uute kasutuse andmises läbi hetkel kehtiva detailplaneeringu alt välja arvamise eeskätt võimalikku arengu mootorit, mis võiks aidata piirkonda osalt juba kohale jõudnud lagunemisest päästa. See võimalus on muuhulgas sätestatud ka Tartu linna üldplaneeringus - garaažilinnakutele tuleb uus hingamine leida. See võiks aidata kaasa reaalsete investeeringute tekkimisele (nn mikroarendusele) krundi omanike poolt, võimaldaks huvilistel sisselangenud katustega krunte osta ja tihendaks linna (noorte inimestega) seestpoolt, viiks maa hinna tõusule ning looks väga suure tõenäosusega kvartalis parema keskkonna. Kohalike elanike osakaalu suurenemine võiks viia ka loomuliku naabrivalve tekkimiseni. Mikroelamute ehitamine on muidugi ka suurem globaalne trend. Seega oleks meil võimalus luua piirkonnast maailma mastaabis eesrindlik juhtumiuuring . Olgu see siis ajutise kasutusega või jääv.
Lisan kirja lõppu ka kunstnike Marja-Liisa Platsi ja Andres Keili poolt kujundatud plakati, mis on ühe garaažiboksi uksele kinnitatud ning maalib kunstnike pilgu läbi ühe võimaliku põneva tulevikustsenaariumi.
“Whether you think you can, or you think you can't – you're right.”
Henry Ford