1. Seletuskirjas ja joonisel tuleks selgemalt käsitleda planeeringualal olevaid peamisi ehitisi, Annemõisa tn 12 elamut ja krundil olevat maakeldrit. Mis on nende ehitamise ajalugu, praegune seisukord ja tulevik planeeringu elluviimisel? Joonise järgi viitab uute hoonete paiknemine nii elamu kui keldri lammutamisele, kuid seda pole seletuskirjas mainitud ega ka joonisel täpselt graafiliselt märgistatud. Kas tõesti nähakse ette äsja suure summa eest rekonstrueeritud hoone lammutamine ja mida täpselt tähendab „olemasoleva künka nö ümber tõstmine“ (lk 6)?
2. Planeeringuala on Annemõisa süda ja park. Tartu Annelinnale suure kohaajaloolise tähtsusega paik, sest see oli siinne esimene asustuskeskus ja Anne karjamõisalt sai linnaosa ka oma nime. Dendroloogilises hinnangus on mõisa ja pargi ajalugu tänuväärse põhjalikkusega käsitletud. Tänu sellele tööle on pargi haljastuse säilinud osaga planeeringus ka arvestatud, kuid hoonestuskava osas ajaloolise järjepidevusega mitte. Mõisaaegse hoonestuse paigutust ja mahte pole kirjeldatud, hilisemat, kuid Annelinna ehitamise eelset säilinud hoonet pole mahulise eeskujuna arvestatud. Ainus säilinud mõisaaegne ehitis, maakelder, on lammutamisele määratud. Planeeritud on ümbritseva Annelinna suurte kortermajadega sarnane hoonestus, mis sellisena rajades kaotab Anne mõisasüdame loetavuse ehitatud keskkonnas. Ka säiliv pargikujundus kaotab suure osa oma kohapealsest mõjust, sest hoonete maht ja kuju on ajaloolise ja olemasoleva mõisasüdame hoonestusega võrreldes palju suurem. Sellel paigal on tänu oma ajaloole ja säilinud eripärale mõisapargina palju suurem potentsiaal saada heaks ja eriliseks elukeskkonnaks. Selleks teen ettepanekud:
- Loobuda Tüve tänava sotsiaalmajade tüüpprojektina kasutamisest ja lähtuda uute hoonete kavandamisel hävinud peahoone ja olemasoleva elamu mahtudest ja üldkujust (viilkatus). Vajadusel korraldada arhitektuurivõistlus.
- Säilitada olemasolev hoone ja maakelder (kasutatav ka liumäena)
- Hoonestada hävinud peahoone asukoht mahuliselt ajaloolisele sarnase hoonega (kaks korrust, viilkatus võimaliku katusekorrusega); see asendaks keldri asukohale planeeritud hoonet. Ülejäänud kahele asukohale planeeritud hooned ei tohiks olla kõrgemad kui kolm korrust (+viilkatus võimaliku katusekorrusega)
3. Juhuks kui minu eelmisi ettepanekuid ei arvestata, siis minimaalne oleks piirata tüüpprojektiga rajatavad hooned kolme korrusega, et säiliks pargi kõrghaljastuse domineerimine alal. Ja sel juhul kindlasti mitte hoonestada tüüpprojektiga ajaloolise peahoone asukohta (nii palju kui kaartide ja planeeringujoonise võrdlemisel võimalik öelda on, siis praegu jääb see planeeritud hoonete alt välja, kuigi asub ilmselt osaliselt viirutatud ehitusalas (mänguväljaku planeeritud asukoha läheduses). Peahoone asukoht tuleks sel juhul märgistada ja panna juurde Anne mõisat tutvustav infotahvel.
Lugupidamisega
Andrus Rehemaa
Annelinna linnaosa elanik
Saabunud kiri: