Tere!
Kõigepealt vabandan, et ei jõudnud eilse päeva jooksul lubatud kirja saata.
All olen püüdnud lahti kirjutada teie poolt esitatud küsimused ja vajalikud toimingud, mille osas on vaja nö „näpuga järge ajada“. Kui on jäänud mõni küsimus vastamata või mõni juhis lahti kirjutamata, palun andke julgesti märku.
Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Akt tuleb esitada kvartalile järgneva kuu esimesel tööpäeval. Praegusel juhul siis 01.10. akt on aluseks arve esitamisel. Akt tuleb KOV kontaktisiku (see, kes on märgitud lepingus) poolt digiallkirjastada, krüpteerida ning seejärel saata minule. Mina allkirjastan selle ka omalt poolt ning saadan tagasi. Peale minupoolset kirja kuhu lisan ka enda allkirjaga akti, ootan arvet. Arvele koostamise kuupäev ei tohi kindlasti olla varasem kui minupoolne akti allkirjastamine. Arvle tuleb kindlasti märkida ka maksetähtaeg.
Akti sisu: aktile tuleb kirja panna juhtumiplaani nr ning kirjeldada lühidalt lapse olukord ning tehtud tegevused. Kindlasti tuleb fikseerida, millised dokumendid on lisatud STAR keskkonda. STAR-s peavad kindlasti olemas olema juhtumiplaan, tegevuskava, täidetud lapse abivajaduse tuvastamise töövahend ning ümarlaua protokoll (protokollis peavad olema fikseeritud kõik asjaolud, sh kõrvalekalded konkursile esitatud mudelist koos põhjendusega, kuid põhifookus protokollil on siiski laps ja erinevate osapoolte koostöö).
Protokollid tuleb teha iga lapse kohta eraldi ning vastav protokoll lisada STAR keskkonda lapse juhtumi lisadokumendina, kuid aktis tuleb kõikide laste tegevused kvartali kohta ühel aktil välja tuua.
Akti lisadokumendiks on ka seiretabel (lisa 5). serietabeli täitmise näidis on manuses. Serietabel tuleb täita vastavalt näidisele ning samuti krüpteerida ning koos aktiga minule saata. Serietabelit ei allkirjastata.
Juhtumiplaanile tuleb lisada Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu” lisas (lisa 1) toodud „lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hinnangu vorm. See on küll dubleeriv tegevus, kuna tegelikult sellel vormil nõutud info on STAR-s kättesaadav juhtumiplaani, tegevuskava ja tehtud toimingute all, kuid paraku ei ole võimalik isegi piloodi raames sellest üle astuda ning juhul kui lapsele on vaja rehabilitatsiooniteenuseid, tuleb seda vormi täita ning see lisadokumendina STAR keskkonda lisada (ka see dokument siis tuleb märkida lisadokumendina aktile).
Juhul kui lisate STAR keskkonda veel mingeid lisadokumente (Rajaleidjalt dokumendid, perearstilt mingid väljavõtted jms, mis on teie arvates vajalik STAR keskkonda lisada), võiks ka need aktis loetleda.
Kuidas jõuavad laste andmed minuni ning kuidas saavad lapsed SRT-le?
Peale seda kui piloteerimisse kaasatud laste juhtumiplaan ja tegevuskava ning kõik lisadokumendid on STAR keskkonnas olemas, tuleb teha igale juhtumile volitused – laste peaspetsialistidele (kes annavad ka SRT-le suunamisotsuse) peavad volitused olema „vaatamiseks ja muutmiseks“, minule ning piloteerimisse kaasatud analüütikule piisab „vaatamiseks“ volitusest. Täispikad nimed ja isikukoodid edastan teile eraldi kirjana (igale KOV-le eraldi). Peale positiivse suunamisotsuse saamist, saab laps juba edasi minna rehabilitatsiooniteenusele vastavalt üheskoos kokkulepitud tegevuskavale. Vastava suunamisotsuse paneb meie laste peaspetsialist ka STAR keskkonda üles.
On tulnud küsimus, et kuidas saavad lapsed jätkata rehabilitatsiooniteenustega peale piloteerimise lõppu ning mis saab edaspidi rehabilitatsiooniplaanist? Rehabilitatsiooni osas on kaks võimalikku versiooni, mis lapses edasi saab:
a) Laps saab valdkondadeüleselt tuge õigeaegselt ning piisavas mahus ning peale piloteerimisperioodi lõppu (juhul kui ta on jõudnud saada kõik tegevuskavas paika pandud teenused), väljub ta rehabilitatsioonisüsteemist ning vajadusel saab jätkutuge ainult esmatasandil.
b) Laps jõuab piloteerimisperioodi jooksul saada kätte kõik tegevuskavas ettenähtud teenused, kuid vajab siiski edaspidist komplekteenust rehabilitatsioonisüsteemist, saab laps jätkata rehabilitatsiooniteenustega sama suunamisotsuse ja tegevuskava alusel tegevuskava ja suunamisotsuse kehtivuse lõpuni (suunamisotsus antakse kuni kaheks aastaks). Juhul kui tegevuskava ning suunamisotsus on antud nt üheks aastaks ning laps vajab peale seda veel rehabilitatsiooniteenuseid, tuleb esitada uus taotlus ning koostada rehabilitatsiooniplaan peale uue suunamisotsuse saamist (vastavalt kehtivale seadusandlusele). Sama kehtib ka nende laste puhul, kes ei jõua piloteerimisperioodi jooksul saada kõiki tegevuskavas ettenähtud teenuseid (nt siseneb pilooti hiljem)
- Kuna laps saab suunamisotsuse KOV suure abivajadusega lapsena, siis see osa siinkohal ei muutu ning peale piloteerimise lõppu ei ole vaja lapsevanema (ega KOV) poolt esitada taotlusi, st lähtume suunamisotsuse tähtajast ja peale tähtaja lõppu tuleb toimida vastavalt tol hetkel kehtivale seadusandlusele.
Lisaks on küsitud, kuidas toimida juhul kui tegevuskavas toimuvad muudatused (kuidas neid fikseerida ning kuidas nendest teada anda). Selle vastuse annan samuti järgmise nädala jooksul.
- Erinevalt rehabilitatsiooniplaani muutmisest, ei ole vaja piloodi raames SKA-le eraldi midagi esitada. Piisab sellest, kui fikseerite muudatused koos põhjendusega konkreetse lapse protokollis (tõenäoliselt on mõistlik seda teha vaheümarlaual) ning vastav muudatus tuleb teha siis ka tegevuskavas STAR keskkonnas.
Piloodis osaleva lapse „märgistamine“
STAR keskkonnas „piloodi lapse“ märgistamine: peale menetluse loomist ja menetluse liigi salvestamist on võimalik menetluse liiku „pliiatsist“ muuta. Lisage lihtsalt pealkirjale juurde sulgudesse „piloodi laps“, siis on ka meie laste peaspetsialistidel teada, et tegemist on piloodi lapsega.
Ajaraamidest
Meie esimene kogemuskohtumine (mitu KOV koos partneritega koos) toimub kahes osas (st me ei kohtu kõik korraga, vaid kahes grupis). Kohtumiste kuupäevad on I grupp - 26.11 ja II grupp - 28.11. Palun andke märku, milline kuupäev kellele sobib ning kui keegi teist soovib võõrustada ca 15-20 liikmelist seltskonda (komm kohvi kõrvale on minu poolt), samuti teada anda. Juhul kui vabatahtlikke ei leidu, toimub kohtumine Tallinnas SKA ruumides. II ja III kogemuskohtumiste ajad lepime I kohtumisel kokku.
Lapse abivajaduse tuvastamise töövahendiga võiks saada novembri seisuga kõik lepingus kokku lepitud lapsed hinnatud. Novembri jooksul küsime me teie käest ka tagasisidet töövahendi kohta. Tagasisidet võib ka varem muidugi anda (mida osad KOV-d on ka teinud).
Esimesed ümarlauad teie ja teie partneritega (täpse tegevuskava koostamiseks ning lapsele toe pakkumise planeerimiseks) võiksid ka saada tehtud novembri jooksul.
Lepinguga on sätestatud toetuse kasutamise perioodiks 31.09.2020, see omakorda tähendab, et selleks ajaks peaksid olema tehtud kõik lepinguga sätestatud tegevused, sh tagasiside andmine jms. Lähtudes sellest planeerige ka oma tegevusi. Erinevaid tagasisidesid ja analüüsi puudutavaid asju küsime me ka jooksvalt ning võimalikult varakult justnimelt selleks, et kõik piloodi lõputegevused ei kuhjuks septembrisse.
Manuses on siis: tööde üleandmise-vastuvõtmise akt word formaadis (lisa 1), seiretabel (lisa 5) ning eraldi seiretabeli täitmise näidis, tööajatabel koos juhisega (lisa 6), lapse abivajaduse tuvastamise töövahend koos juhisega peaks teil olemas juba olema.
Saabunud kiri: