Saadetud kiri: Hankija vastus riigihankes nr 227153 Turbotrans OÜ poolt 30.11.2020 esitatud vaidlustusele

2.3. Hankija taotleb VAKOlt VAKOle laienevast uurimisprintsiibist tulenevalt kaasata menetlusse tunnistajatena:
a) Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna korrashoiu projektijuhi Urmas Ilvese (kes on ühtlasi Maanteeameti kui tellija esindaja riigihangetes, mille kohta vaidlustaja väidab, et tema teostas need tööd alltöövõtjana). Urmas Ilves saab esitada kinnituse, et töö teostaja Maanteeameti hangete järgsetel objektidel oli Asfaldigrupp OÜ ning Turbotrans OÜ ei ole Maanteeameti poolt Asfaldigrupp OÜ alltöövõtjana kooskõlastatud ning lepinguliste tööde teostamisel osalenud.
b) Maanteeameti objektidel (mille kohta vaidlustaja väidab, et tema teostas need tööd alltöövõtjana) omanikujärelevalvet teostanud inseneri Rein Kaselehe, kes saab esitada kinnituse, et Turbotrans OÜ ei olnud ehitustööde teostamisel Asfaldigupp OÜ alltöövõtjaks.
c) vajadusel ja võimalusel Turbotrans OÜ töötajad, kes osalesid väidetavate tööde tegemisel (eelnevalt välja selgitades, kas neil olid töölepingud sõlmitud, kas nende kohta peeti tööaja arvestust Jõgeva maakonna objektidel, kas neile on tasutud palgad ning deklareeritud tööjõumaksud).

2.4. Hankija taotleb VAKOl võtta menetlusse käesoleva vastuse lisana esitatavad Maanteeameti poolt väljastatud ehitustööde päevikud, mis tõendavad, et objektidel, mida vaidlustaja näitab enda referentstöödena, ei ole vaidlustaja tööde teostamisel osalenud. Hankija palus Maanteeametil esitada kontrolli sisuliseks teostamiseks ülalviidatud lepingute teostamise käigus koostatud ehitustööde päevikud. Ehitustööde päevikud ei sisalda ühtegi märget Turbotrans OÜ osalemise kohta Jõgeva maakonna kruusateede remonttöödel 2019. ega 2020. aastal.

2.5. Hankija taotleb VAKOlt jätta asja läbivaatamisel arvesse võtmata ilmsete fabritseerimistunnustega vaidlustuse lisad L3 ja L5 ning nende tõendamiseks tekitatud „tõendid“ L4 ja L6 kuni L12. Kui VAKO leiab, et esitatud materjale saab käsitleda tõenditena, tuleb teostada nende dokumentide usaldusväärsuse kontroll.

2.6. Hankijale sobib asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Juhul, kui VAKO leiab, et asja läbivaatamiseks tuleb korraldada avalik istung (kutsuda tunnistajad jne), nõustub hankija asja läbivaatamisega täielikult või osalises mahus avalikul istungil (RHS §196 lg 2 kohaselt).

III Vaidlustuse sisu

Vaidlustaja leiab, et vaidlustatud hankija otsus on ebaõige, sest vaidlustaja ei ole esitanud hankijale valeandmeid enda vastavuse kohta hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste kohta ning vaidlustaja on teostanud hankepassis osundatud referentstööd.

IV Hankija selgitused

4.1. Hankija on esitanud põhjalikud kaalutlused vaidlustaja Turbotrans OÜ kvalifitseerimata jätmise ja kõrvaldamise kohta hankemenetlusest 18.11.2020 otsuses. Alljärgnevalt ei korda hankija kõiki neid üle. VAKO palub vaidlustuse teates esitada vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Kuna hankija 18.11.2020 otsuses viidatakse Maanteeameti kirjadele ja Maanteeameti objektide ehitustööde päevikutele, esitame need käesoleva vastuse lisades.

4.2. Vaidlustaja väidab, et ta teostas Maanteeameti hangete järgsed tööd Jõgeva maakonna kruusateede remontimisel.

Hankija on jätkuvalt veendumusel, et vaidlustaja esitas hankepassis valeandmed ning ta esitas valeinformatsiooni ka VAKOle.

Hankija ei pea vaidlustajat Jõgeva maakonna kruusateede tegelikuks remonttööde teostajaks isegi vaatamata vaidlustaja poolt produtseeritud pikale nimekirja paberitest, millega vaidlustaja püüab näidata, et ta oli tööde teostaja (nt VAKOle esitatud lepingud ja teostatud tööde aktid). Võrreldes eelmise vaidlustusega (vaidlustusasjas number 227-20/227153) on vaidlustaja poolt esitatud paberite arv kasvanud. Hankija hinnangul on ka lisandunud paberite puhul tegemist fiktiivsete dokumentidega, mis on koostatud sama juhatuse liikmega seotud ettevõtete poolt. Hankija mõistab vaidlustaja juhatuse liikme ponnistusi, kuivõrd tema seni riigihangetel osalenud teine ettevõte Asfaldigrupp OÜ lükatakse riigihangetel hankijate poolt järjekindlalt tagasi põhjusel, et Asfaldigrupp OÜ on rikkunud kõiki viimasel ajal sõlmitud lepinguid (nii Tartu Linnavalitsusega kui ka Maanteeametiga sõlmitud lepinguid). Seetõttu on vaidlustaja juhatuse liikmel võimalus osaleda järgmistel riigihangetel vaid teise juriidilise isiku (vaidlustaja) kaudu. Vaidlustaja on olnud seni aga logistika valdkonnas tegev ning ei oma teede ehituse referentslepinguid. Vajadus sundis neid tekitama.

Hankija on esitanud vaidlustatud otsuses põhjendused, miks vaidlustaja ei olnud ega saanud olla Jõgeva maakonna kruusateede tegelik remontija. Hankija on teostanud sisulise kontrolli, pöördudes teabepäringutega otse tegeliku tööde tellija poole ning saanud ammendavad vastused.

Maanteeamet kinnitas sõnaselgelt nii 26.10.2020 kirjas nr 19-9/20/49387-2 kui ka 04.11.2020 kirjas nr 19-9/20/51276-2, et Turbotrans OÜ ei ole 2019. ja 2020. aastal Jõgeva maakonna kruusateede remontimise lepingute täitmisel osalenud. Samuti pole teda näinud objektil omanikujärelevalve teostaja.

4.3. Juhul, kui VAKO peaks asuma seisukohale, et tulenevalt vaidlustaja poolt esitatud tema juhatuse liikmega seotud teise ettevõttega sõlmitud „tõenditest“ tulenevalt võib lugeda tõendatuks referentstööde teostamise, muutub sisutühjaks riigihangete seaduse § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud regulatsioon. Luuakse praktika, mille kohaselt tulevikus kõik ettevõtjad, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid, teevad mõne teise endaga seotud olemasoleva ettevõttega (või näiteks ostes selleks mõne varem loodud ettevõtte) omavahelised lepingud nõutud mahus referentstööde näitamiseks. Veenvate tõendite tekitamiseks saab esitada tagantjärele ka käibedeklaratsioonide parandused ning koostada, välja trükkida ja käsitsi kirjutatud sobiva kuupäevaga allkirjastada usaldusväärsena näiva paki akte ja protokolle.

4.4. Imekspandav on vaidlustusest lugeda, kuidas vaidlustaja ise tunnistab, et ta on ebausaldusväärne isik. Vaidlustaja juhatuse liige, olles ühtlasi ka Maanteeameti lepinguliste tööde peatöövõtja Asfaldigrupp OÜ juhatuse liige, on vaidlustusest nähtuvalt teadlikult valetanud Maanteeametile ja rikkunud Maanteeametiga sõlmitud lepinguid, kui ta jättis esitamata info tegelike alltöövõtjate kohta.
Pakkumust esitades ja nt lepingut „Jõgeva maakonna kruusateede remont 2020 nr 1-10/19/2893-1“ sõlmides oli ta kursis järgmiste nõuetega: „HD II-1 hankelepingu projekt, P 4.4.4. Töövõtjal on kohustus esitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse.
Lepingu lisa 3 - Lepingu eritingimused:
1.7. Töövõtja kohustub omama Töö tegemisel, kaasa arvatud alltöövõtjaid kasutades olenevalt töö iseloomust, vastava töö tegemiseks nõutavat tegevusluba või registreeringut või majandustegevuse teadet.
1.8. Töövõtja kohustub kooskõlastama Tellija ja Inseneriga alltöövõtjate kaasamise ja muutmise enne tööde algust eelnevalt ja tööde ajal.“

Vaidlustaja juhatuse liige, kes sõlmis ka Asfaldigrupp OÜ juhatuse liikmena Maanteeametiga lepingud, oli teadlik alltöövõtjate kooskõlastamise nõuetest. Asjaolu, et ühe alltöövõtja (Rajameister OÜ) on Asfaldigrupp OÜ Maanteeametile kooskõlastamiseks esitanud ning teda ka enda poolt koostatud ehitustööde päevikutes näidanud, tõendab, et Asfaldigrupp OÜ juhatuse liige oli kursis alltöövõtjatele kehtestatud regulatsiooniga. Samuti tõendab see, et Turbotrans OÜ tegelikult ei osalenud tööde teostamisel (muidu oleks ta esitatud kooskõlastamiseks ning teda oleks kajastatud ehitustööde päevikutes). Turbotrans OÜle referentstööde tekitamise vajadus tekkis alles 2020. a sügisel, peale seda, kui Tartu Linnavalitsus sai riigihangete vaidlustuskomisjonist positiivse lahendi seoses Asfaldigrupp OÜ kõrvaldamisega hankemenetlusest seoses tema varasemate lepingute pideva ja olulise rikkumisega. Sellest hetkest tekkis Asfaldigrupp OÜ juhatuse liikmel vajadus tekitada uus riigihangetel osalev juriidiline isik. Kuna see vajadus on niivõrd oluline, on vaidlustaja juhatuse liige nõus vabatahtlikult end kõigis Asfaldigrupp OÜ rikkumistes süüdi tunnistama (nt Maanteeameti hangete lepingurikkumised). Kuna Asfaldigrupp OÜ kaudu enam hangetel ei osaleta, pole kokkuvõttes vahet, palju sel isikul rikkumisi kokku koguneb. Hankija jaoks paraku on aga äärmiselt oluline leida avaliku raha eest finantseeritavaid lepinguid täitma usaldusväärsed isikud.

4.5. Vaidlustaja poolt VAKOle esitatud dokumentide koopiad ei veena hankijat selles, et vaidlustaja sisuliselt töid teostas. Dokumentidega tutvumise järgselt võib aimata, et need on tehtud tagantjärele. Näitena osundab hankija vaidlustuse lisadele nr 9 (ehitustööde vastuvõtuakt 2019) ja nr 10 (ehitustööde vastuvõtuakt 2020). Kuigi töid näidatakse erinevate aastate kohta, on mõlemas punkt 2 identses sõnastuses: „Puudused on seisuga 19.12.2019 kõrvaldatud“. Kuigi dokumendid peaks olema koostatud pea aastase ajavahega, on nende väljatrüki kvaliteet (paberite sarnased määrdumised printerist tingituna) identsed. See tõendab taaskord, et dokumendid on kõik koostatud, välja trükitud ning allkirjastatud 2020. aasta sügisel. Järelikult on tegemist dokumentide võltsimisega.

4.6. Vaidlustaja poolt vaidlustuse lisades esitatud käibedeklaratsioonid näitavad samuti ilmekalt, et Turbotrans OÜle on käive tekitatud hetkest (oktoober 2020), kui selgus, et Asfaldigrupp OÜ ei saa enam hangetel varasemate lepingurikkumiste tõttu osaleda. Vaid kahe kuu kohta deklaratsioonide (2020 september ja 2020 oktoober) väljavõtete esitamisega tunnistab vaidlustaja ise üles, et varem vaidlustajal käivet ei olnud (et ta ei teinud Maanteeametile Jõgeva maakonnas kruusateede remonttöid). 2019. a näiliku lepingu alusel tehtud tööd on deklareeritud 2020. aasta oktoobri käibeks, kuigi vaidlustuse lisas 9 väidetakse, et „tööd“ teostati ajavahemikus 20.06.2019 kuni 10.09.2019. Järelikult tulnuks „2019. aasta töödest“ tulenev käive 220 000 deklareerida hilisemalt 2019. aasta oktoobrikuus esitatavas septembri käibedeklaratsioonis (mitte 24. novembril 2020 esitatud 2020. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioonis, kus märgiti arve nr 141 kuupäevaks 01.10.2020).

Hankija hinnangul ei ole eluliselt usutav, et niivõrd suuri summasid (mis moodustasid lõviosa Turbotrans OÜ käibest) ei pannud juhatuse liige lihtsalt tähele või siis unustas õigeaegselt deklareerida. Paistab, et ununenud 2019. aasta suured käibed meenusid Turbotrans OÜ juhatuse liikmele Silver Reiljanile alles siis, kui oli vaja VAKOle näilike lepingute „tegelikkuse“ tõendamiseks käibedeklaratsioone esitada. Vaidlustuse lisast nr 14 (2020. a oktoobri käibedeklaratsioon) nähtub, et see esitati 24. novembril 2020 a. Mõni päev varem, 18. novembril 2020 oli hankija Turbotrans OÜle teatavaks teinud tema kvalifitseerimata jätmise ja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse, mida Turbotrans OÜl oli aega vaidlustada 10 päeva jooksul. Turbotrans OÜ esitas vaidlustuse 30. novembril 2020, lisades sellele tõendina lisa nr 14 (mõni päev varem, so 24. novembril 2020. Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni, millega üritab tõendada 2019. aasta tööde teostamist Asfaldigrupp OÜle). Loogiliselt järeldub, et tegemist on taaskord hankija otsuse edukamaks vaidlustamiseks vahetult enne vaidlustuse esitamist tekitatud „tõendiga“ näiliku ehituslepingu tõendamiseks. Eelnevas vaidlustuses (nr 227-20/227153) esitas hankija VAKOle vastates järgmise lause: „Hankija pädevuses ei ole õiguskaitseorganite töö tegemine ning tuvastamine, kas seotud isikute omavaheline leping on tehtud tagantjärele või mitte, kas tasud on üle kantud, kas käibedeklaratsioonid on EMTAle esitatud ning maksud tasutud jne.“ Eeldatavasti sai vaidlustaja sellest hankija lausest inspiratsiooni käibedeklaratsioonide tekitamiseks.

4.7. Hankija seadis riigihankel kvalifitseerimistingimusena kahe varasema referentslepingu olemasolu põhjusel, et leida kesklinnas Raekoja platsiga piirneva Kaarsilla juurest algava tänava renoveerimisele piisavalt võimekas kogemustega töövõtja. Raatuse tänava puhul ei ole tegemist mõne äärelinna kruusakattega tänavaga, kus tööde oskuslik, kvaliteetne ja õigeaegne teostamine ei ole niivõrd olulise tähtsusega. Objekti olulisusest tulenevalt peab hankija vajalikuks ka sisulist kontrollimenetluse läbiviimist kvalifikatsiooninõuete täitmise osas. Hankija ei saa piirduda vaid pakkuja või referentstöö tellija paljasõnaliste kinnitustega, et tööd teostas Turbotrans OÜ. Eriti olukorras, kus hankijale teadaolevalt (arvestades Tartu väiksust) ei ole Turbotrans OÜ teede ehituse ettevõte, kel pole isegi vastavat nõutud MTR-i registreeringut ning kus tööde tegelik tellija Maanteeamet kinnitab, et nende objektidel pole selline ettevõte töid teostanud.

4.8. Hankija kordab alljärgnevalt veelkord üle ka vaidlustuses nr 227-20/227153 VAKOle esitatud seisukohad:
4.8.1. Riigi teedel saab teeremonti tellida vaid selleks pädev riigiasutus, s.o Maanteeamet. Maanteeamet hankekohuslasena korraldab riigihankeid ja töid saab teostada vaid isik, kellega sõlmitakse hankeleping. Hanke võitja saab kaasata muid isikuid tööde teostamisele vaid Maanteeameti nõusolekul. Tööde teostamine toimub pideva range järelevalve tingimustes. Maanteeamet on kinnitanud sõnaselgelt nii 26.10.2020 kirjas nr 19-9/20/49387-2 kui ka 04.11.2020 kirjas nr 19-9/20/51276-2 (Maanteeameti kirjade koopiad on esitatud VAKOle vaidlustuse nr 227-20/227153 raames), et Turbotrans OÜ ei ole 2019. ja 2020. aastal Jõgeva maakonna kruusateede remontimise lepingute täitmisel osalenud. Seega on Vaidlustaja esitanud pakkumuses valeandmeid seonduvalt referentstööde teostamisega ja kuulub hankemenetlusest kõrvaldamisele. Vaidlustusmenetluse käigus esitatud seotud isikute vahel sõlmitud leping ei tõenda, et lepingus märgitud töö Vaidlustaja poolt reaalselt tehti. Konkreetsel juhul on tegemist olukorraga, kus tööde teostamise tegelik tellija Maanteeamet kinnitab, et Turbotrans OÜ ei teinud ega ka saanud ehitustöid nende objektil teha. Hankijal ei ole põhjust kahtluse alla seada riigiasutuse kinnitusi.“
4.8.2. Vaidlustaja Turbotrans OÜ ei saanud olla 2019. ega 2020. aastatel teede ehitaja, kuna tal puudus vastav pädevus (teetööde luba). Turbotrans OÜ on tee-ehitajana majandustegevuse registris registreeritud alles 2020.aasta septembris (lisas esitatud registreeringu väljavõte).
4.8.3. Maanteeameti hangetel peavad pakkujad esitama kvaliteedi tagamise plaanis ülevaate kavandatavate alltöövõtjate kohta. Alltöövõtjaid saab kaasata ka lepingu täitmisesse hiljem, kuid see toimub vaid kirjaliku kooskõlastuse andmise kaudu.
Maanteeameti lepingutes on suhted alltöövõtjatega üsna täpselt määratud:
- Lepingu eritingimustest:
p 1.7. omama Töö tegemisel, kaasa arvatud alltöövõtjaid kasutades olenevalt töö iseloomust, vastava töö tegemiseks nõutavat tegevusluba või registreeringut või majandustegevuse teadet.
p 1.8. kooskõlastama Tellija ja Inseneriga alltöövõtjate kaasamise ja muutmise enne tööde algust eelnevalt ja tööde ajal.
- Lepingust:
p 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti.
p 4.4.4. esitada hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta.

4.9. Hankija kavatseb esitada kuriteoteate Politsei- ja Piirivalveametile seoses kahtlustusega teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisega Turbotrans OÜ ja Asfaldigrupp OÜ juhatuse liikme Silver Reiljani poolt. Karistusseadustiku § 345 lg 1 kohaselt on sellise teo eest ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastase vangistus.

4.10. Vastuseks vaidlustaja osundusele hankija otsuse sisemiste vastuolude kohta vastab hankija, et otsused vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise ja valeandmete esitamise tõttu kõrvaldamise kohta on tehtud üheaegselt, üks otsus ei olnud jõustunud teise tegemise ajaks. Hankija jättis vaidlustaja kvalifitseerimata põhjusel, et vaidlustaja poolt hankepassis esitatud lepinguid ei ole vaidlustaja teostatud. Kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli teostamine ei saa olla mitte ainult formaalne, vaid peab olema ka sisuline (VAKO, 18.08.2017, 123-17/187924). Hankija ei saa piirduda vaid pakkuja poolt esitatud kinnitusega ja lugeda kinnitustele tuginedes tõendatuks pakkuja poolt esitatud varasemate lepingute täitmist. Eriti sellisel juhul, kui pakkuja juhatuse liige kinnitab, et pakkuja tegi töö teisele tema juhitavale ettevõttele.

Sisulise kontrolli tulemusel sai hankija teada tööde tegelikult tellijalt Maanteeametilt, et vaidlustaja ei ole tegelikkuses Jõgeva maakonna kruusateid 2019. ega 2020. aastal remontinud (Maanteeamet ja omanikujärelevalve teenuse osutaja ei ole vaidlustajat nendel Maanteeameti objektidel töid tegemas näinud). Hankijal on tõenditena olemas Maanteeameti töötajate kinnitused ning ehitustööde päevikud (lisad). Hankija ei saa kvalifitseerida pakkujat, kes ei suuda tõendada esitatud referentstööde tegelikku teostamist (ka vaidlustuse lisades vaidlustaja poolt VAKOle esitatud „tõendid“ ei veena hankijat, esitatud paberid ei tõenda kuidagi tööde reaalset teostamist).

Samuti oli hankijal õigus RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldada vaidlustaja hankemenetlusest, sest ta esitas valeandmeid hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. RHS § 104 lg 7 sätestab järgmist: kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta.

Kui pakkuja ei täida hankija poolt seatud kvalifitseerimislävendeid, puudub hankijal kaalutlusruum, kas pakkuja kvalifitseerida või mitte. Selline pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata, kuna vastasel juhul oleks tegemist riigihankeõiguse üldpõhimõtete (võrdne kohtlemine, läbipaistvus) vastu eksimisega. Kui hankija tuvastab, et pakkuja on esitanud valeandmeid, on tegemist hankija diskretsiooniga, kas pakkuja kõrvaldada hankemenetlusest või mitte. Kaaluda tuleb muuhulgas, kas pakkuja esitas valeandmed teadlikult või kogemata jms asjaolusid. Antud juhul on vaidlustaja sihikindlalt ja teadlikult tekitanud endale näilikud referentsid ja fabritseeritud tõendid. Kui hankija loeks sellistele tõenditele tuginedes referentsid tõendatuks ja kvalifitseeriks vaidlustaja, siis moonutab selline tegevus konkurentsi ja isikute võrdset kohtlemist ning on lubamatu. Seetõttu peab hankija oluliseks pakkuja kõrvaldamist hankemenetlusest.
Hankija peab oluliseks mõlema otsuse tegemist muuhulgas ka põhjusel, et VAKOl tekiks võimalus käsitleda mõlemat kooseisu.