2022. a eelarves kavandatuga liigutakse edasi Tartu linna arengustrateegiast „Tartu 2030“ tuleneva visiooni ning arengukavas 2018−2025 sätestatud eesmärkide poole, mis hoiavad silme ees sihti – parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele. Samad strateegilised eesmärgid on seatud ka Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus Tartu linna juhtimiseks aastatel 2021−2025:
- Tartu eesmärk on olla tegusate, ettevõtlike, loovate ja õnnelike inimeste linn;
- Tartu on hooliv, salliv ja rahvusvaheliselt avatud ülikoolilinn;
- Linna teenuste arendamisel arvestatakse kõikide inimestega, sõltumata nende vanusest, soost, päritolust, lisavajadustest, usulisest tõekspidamisest või orientatsioonist;
- Tartu on üleriigilise tähtsusega ja rahvusvahelise mõjuulatusega keskus, mis rakendab Tartu Ülikoolis ja teistes kõrgkoolides ning teadus- ja kultuuriasutustes loodavat intellektuaalset potentsiaali;
- Tartu on eestlust hoidev, turvaline, euroopalik ning ainulaadse kultuuripärandiga väärikas linn. Tartu arvestab kliimamuutuste mõjuga ja hoiab elurikkust.
2022. aasta eelarve põhieesmärgid:
- Elukeskkonna parandamine: jalg- ja jalgrattateede rajamine, teedevõrgu arendamine ja korrashoiu tagamine, keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport, haljasalade ja parkide väärtustamine ja arendamine, tartlaste keskkonnateadlikkuse tõstmine, Tartu kui ainult rohelist elektrit tarbiv linn;
- Keskkonnakaitse: kliimamuutustega toimetulek ja elurikkuse kaitsmine. Tartu on hea energiaga targalt arenev kogukond ja roheline teerajaja. Linna eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus vastavalt linna energia- ja kliimakavas sätestatule;
- Hea hariduse kättesaadavuse tagamine: koolide renoveerimise kava elluviimine (Karlova kooli Salme 1a hoone rekonstrueerimine, Kroonuaia kooli uue hoone (Ploomi 1) ehitus), Ristikheina lasteaia renoveerimine, mitme lasteaia rühmaruumide remont ja territooriumi korrastamine, nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine, õppijaid toetava tugisüsteemi arendamine, õppijate arengu mitmekesistamine ja haridusasutuste eesti keelsele õppele ülemineku ettevalmistamine;
- Kultuuri ja spordi väärtustamine: linnavalitsus töötab selle heaks, et Tartust saaks aastal 2024 kõige nähtavam ja põnevama programmiga Euroopa kultuuripealinn, ettevalmistused südalinna kultuurikeskuse rajamiseks;
- Tartu kui hooliva linna eesmärkide täitmine: tagada igale tartlasele tema vajadusest lähtuvad kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused, edendada Tartu tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arenduskeskuseks ka väljaspool linna piire, kujundada tervist väärtustav eluhoiak, ennetada sotsiaalprobleeme, tagada abivajajatele nende elukvaliteeti parandavate teenuste kättesaadavus ning soodustada kodanikualgatust;
- Teadmistepõhise ettevõtluse arendamine: koostöö ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolidega, Tartu Teaduspargi ja äriinkubaatorite ning - kiirendite toetamine;
- Vastutustundlik eelarvepoliitika.
2022. a eelarve maht on 211 635 855 eurot, mis on 1,5% vähem kui 2021. a esialgses eelarves (214 995 437 ). 2021. a täpsustatud eelarve maht on 229 056 557 eurot. Tulubaasist 86% moodustavad põhitegevuse tulud, 4% investeerimistegevuse tulud, 7% finantseerimistegevuse tulud (laen) ning 3% likviidsete varade kasutuselevõtt. Eelarve kulude mahust 79% on kavandatud põhitegevuseks, 16% investeeringuteks ning 5% finantseerimistegevuseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus sätestab nõude, mille kohaselt peab omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus üldreeglina olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne. Eelarve projekti kohaselt kujuneb 2022. a põhitegevuse tulemiks 13 892 008 eurot.
2022. a on planeeritud kaasata laenuvahendeid 15 982 500 eurot, millest 10 710 373 eurot kulub olemasolevate finantskohustuste refinantseerimiseks ning 5 272 127 eurot uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustiste teenindamiseks on kavandatud 727 967 eurot.
Linna laenukohustised moodustavad 2022. a lõpuks 97,5 miljonit eurot ehk 54% põhitegevuse tuludest. Sellega ollakse KOFS-is sätestatud lubatud netovõlakoormuse piirides. Kui tavapäraselt on lubatud maksimaalne netovõlakoormus 60% põhitegevuse tuludest, siis koroonakriisiga võitlemiseks on see aastani 2024 suurendatud 80%-ni. Edasi hakkab lubatud määr alanema ning aastaks 2028 on maksimaalseks netovõlakoormuseks taas 60% põhitegevuse tuludest. 60% piirangut arvestades oleks linna vaba laenupuhver 10,8 miljonit eurot ning lühiajaliselt 80%-le tõstetud piirangut arvestades 47 miljonit.
Tulud
Linna 2022. a põhitegevuse tulude üldmahuks kavandatakse 181 302 597 eurot, mis on käesoleva aasta täpsustatud eelarvega võrreldes 6,6% suurem. Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2017. a otsuse kohaselt oli keskvalitsusel kavas tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 ümber KOV tulubaasi, jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandusfondi (üldotstarbelise toetuse) kaudu ja indekseerides seejuures tasandusfondi lisatavate vahendite kasvu. 2019. a tõsteti KOV tulubaasi (jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu) sotsiaaltoetuse- ja teenuse osutamise toetus ning jäätmehoolduse toetus summas 4,7 miljonit eurot. Ülejäänud toetuste tulubaasi üleandmisi rohkem tehtud ei ole ning praegu teadaolevalt ei ole ette näha muudatusi ka 2022. a tulubaasis.
Linna suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille eelarve on 105 000 000 eurot. Tulumaksu kasvuks võrreldes 2021. a eelarvega (91 080 000 eurot) on kavandatud 15%, kuid kuna prognoosi kohaselt laekub 2021. a tulumaksu tegelikkuses ligi 99 miljonit eurot, on tulumaksu kasv 2021. a tegeliku laekumise baasilt 6%. Riigieelarve seaduse kohaselt jääb 2022. a kohalikele omavalitsustele edasiantava füüsilise isiku tulumaksu määraks endiselt 11,96%. Linna eelarvesse kavandatakse riiklikest maksudest ka maamaksu laekumist 1 942 000 eurot (alates 2020. aastast on maksumäär 2,5% maa maksustamishinnast) ning kohalike maksude (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) laekumist 1 435 000 eurot. Linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist kavandatav tulu on 20 120 594 eurot, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 52 090 523 eurot ning muid tulusid on planeeritud 714 480 eurot.
Investeerimistegevuse tuludena on planeeritud 8 475 414 eurot, millest põhivara müük moodustab 2 210 000 eurot (maa müük 1 600 000 eurot − müügivalmis on kinnistud Jänese 38, Jänese 24, Roosi 81, Lääne 12 ning Ropka tööstuspargis Kaupmehe 7 ja Meistri 1) ning linnale mittevajalike eluruumide müük 610 000 eurot. Põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist on kavandatud 6 264 414 eurot, millest suuremad summad on ette nähtud Ristikheina lasteaia ja Kroonuaia kooli ehituseks, Annelinna, Jaamamõisa, Ränilinna ja Veeriku linnaosade tänavavalgustuse korrastamiseks, Tartu−Rahinge kergliiklustee ehituseks ja loomade varjupaiga renoveerimiseks. Võrreldes käesoleva aastaga vähenevad toetused 9 930 745 eurot, sest 2020. a riigi lisaeelarves nähti ette 70 miljonit eurot, et toetada kohalikke omavalitsusi uute investeeringute tegemisel, et elavdada majandust ning tulla kiiremini välja eriolukorrast tingitud majanduslangusest. Tartu linnale eraldati sellest 3 890 000 eurot, ning see toetus kandus üle 2021.a eelarvesse, lisaks tuli 2021. a tuludesse üle ka Annelinna jalgpallihalli rajamise toetus 1 600 000 eurot. Perioodi 2014−2020 toetuste kasutamine on lõppenud ning perioodi 2021−2027 toetuste kasutusele võtmist alles valmistatakse ette.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 167 320 589 eurot. Kulud vähenevad võrreldes 2021. a täpsustatud eelarvega 0,3%. Põhitegevuse kulude osatähtsus on 79% eelarvest. Põhitegevuse kuludest moodustavad üle poole, 90,1 mln eurot ehk 53,8% tööjõukulud, 54,6 mln eurot ehk 32,6% majandamiskulud ja 21,6 mln eurot ehk 12,9% toetused.
Kõige suuremad on hariduse valdkonna kulud, moodustades 56% põhitegevuse kuludest. Majanduse ja sotsiaalse kaitse kulude osatähtsus on 10%, kultuurikulude osatähtsus 8%. 2022. aastaks on kavandatud tööjõukulude kasv kõigis valdkondades.
Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 33 604 893 eurot. Investeeringud moodustavad linnaeelarve kuludest 16%. Järgmisel aastal on suuremad investeeringud kavandatud nii linna teede ja tänavate korrastamiseks kui ka haridus ning kultuuriasutuste projekteerimiseks ja renoveerimisteks:
- Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitus (Riia ring koos lähiümbrusega) koostöös Transpordiametiga;
- Ülikooli tänav (Riia–Vallikraavi);
- Veski tänav (Kuperjanovi–Näituse);
- Loomade varjupaiga taristu renoveerimine;
- Jätkub Annelinna, Jaamamõisa, Ränilinna ja Veeriku linnaosa tänavavalgustuse korrastamine;
- Rekonstrueeritakse Ristikheina lasteaed (Ropka 25);
- Kroonuaia kooli jaoks rekonstrueeritakse endine lasteaia hoone (Ploomi 1);
- Linnamuuseumi hoone (Narva mnt 23) rekonstruktsiooni ja uue ekspositsiooni projekteerimine.
Üldvalitsemise valdkonnas on peamine suund arendada linna avalikke teenuseid ja täiustada kriisijuhtimise protsesse. Tegevus on kooskõlas Tartu linna arengukavas aastateks 2018–2025 sätestatud arengueesmärkide realiseerimiseks kavandatud tegevusega: uute digivõimaluste rakendamisega, mis tagaks nii linlaste parema teenindamise kui ka linnaametnike rahulolu (paberivaba asjaajamine, kaugtöö juurutamine jms). Jätkatakse linna valdkondade digiteerimise programmi eri elualadel, et lihtsustada kodaniku ja ettevõtete suhtlemist linnaga.
Kinnisvara haldamiseks arendatakse Yavica kinnisvaramoodulit, mis toimib Axapta versioonil Microsoft Dynamics 365. Yavica kinnisvaramooduli juurutamine eeldab ka finantsarvestuses Microsoft Dynamics AX 2012 versiooni asemel Microsoft Dynamics 365-le üleminekut.
Hariduse valdkonna põhirõhk on suunatud seadusega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisele ning linna arengukavast tulenevate peamiste meetmete ja tegevuste kindlustamisele. Eesmärk on tugevdada Tartu positsiooni ülikoolilinna ja Eesti hariduselu eestvedajana, kus õppetöö kõrge kvaliteedi tagab õppijakeskne võrgustikupõhine haridussüsteem ja kõrgelt hinnatud pedagoogid. Tähtis on luua Tartus soodsad tingimused kõigi põlvkondade lõimimiseks elukestvasse õppesse. Selle saavutamiseks on vaja teha koostööd riigi ja erasektori haridusasutuste ja hariduse tugiteenuseid osutavate asutustega, lapsevanemate, õpilasesinduste jt huvigruppidega ning olla avatud teiste riikide positiivsetele kogemustele. Arengukava eelisvaldkonnad on munitsipaalharidusasutuste ajakohastamine, nüüdisaegse õpikäsituse elluviimine ja hariduse kättesaadavuse parandamine. Tähtsal kohal on haridusasutuste muutmine tänapäevasemaks ja turvalisemaks, nüüdisaegse õpikäsituse elluviimist toetava juhtimise ja õppe korraldamine, haridustöötajate väärtustamine ja nende professionaalse arengu toetamine. Panustatakse haridusasutuste eesti õppekeelele ülemineku tegevuskava koostamisse, uuringute läbiviimisse ja stipendiumiprogrammide ettevalmistamisse. Fookuses on ka õmblusteta hariduse pilootprogrammi ettevalmistamine ja aktiivõppeprogrammide laiendamine lasteaedadele.
Kultuuri valdkonnas on tähtsaim eesmärk seotud Tartu linna saamisega 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks ning Tartu positsiooni ja tuntuse suurendamisega nii Eesti kui ka rahvusvahelises kultuurielus. Jätkub arendustöö huvihariduse ja noorsootöö paremaks korraldamiseks. Käsil on ettevalmistustööd südalinna kultuurikeskuse rajamiseks. Olulisel kohal on kultuuritegelaste mälestuse väärtustamisega seotud tegevused - pärandi arhiveerimine, uurimine ja tutvustamine. Viiakse läbi Kivisilla taastamise võimalikkuse analüüs.
Sotsiaalse kaitse valdkonnas tegeletakse endist viisi teenuste mahu ja vajadustele vastavuse analüüsimise ja teenuste arendamisega. Linn võttis alates 2021. aastast üle seni Sotsiaalkindlustusameti korraldatud teenuste osutamise erivajadusega lastele. Erivajadusega laste teenuste rahastus tuleb linnaeelarvest, riigieelarvest ja tõukefondidest. Sotsiaalministeerium on algatanud mitmed sotsiaalhoolekandeseaduse muudatused, mis toovad juba alates 2022. aasta teisest poolest kaasa muutused kohalike omavalitsuste teenuste korralduses. Erivajadusega laste teenuste reformi tulemina lisandub KOV-le kohustus hinnata proaktiivselt kõigi Sotsiaalkindlustusametile puude määramise taotluse esitanud perede abivajadust. Muutuvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamise põhimõtted pereliikmete vahel, millega KOV-le kaasneb tõenäoliselt rohkematele inimestele teenuste tasuta pakkumise vajadus. Muudatused on kavandatud ka psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande korralduses, millega antakse osa seni riigi pakutavaid teenuseid üle KOV-de korraldada.
Tervishoiu eelarvesse kavandatud vahendid aitavad kujundada tervist väärtustavat eluhoiakut. COVID-19 pandeemia tingimustes on vaja suunata lisavahendeid vaimse tervise toetamisse. Jätkuvad esmaabikoolitused põhikoolide lõpuklasside õpilastele. Senisest suuremat rõhku pannakse eakate kukkumise ennetamisele ning terviseteadlikkust parandavatele ja liikumisharjumusi soodustavatele tegevustele. 2021. aastal valmis dokument „Easõbralik Tartu 2030“, mis keskendub eelkõige vanemaealistele tartlastele toetava avaliku ruumi, teenuste ja koduse keskkonna kujundamise teemadele.
Majanduse valdkonna esmatähtsad ülesanded on elukeskkonna atraktiivsuse parandamine, sh elujõulise kesklinna kavandamine, turismi arendamine ja tõhusam koordineerimine ning Tartu linna turundus. Linna piire ületavate planeeringute koostamisel tihendatakse koostööd lähivaldadega. 7. oktoobril 2021 kehtestas Tartu Linnavolikogu Tartu linna uue üldplaneeringu, mis seab Tartu linna ruumilise arengu suunad lähimaks paarikümneks aastaks. Väga tähtis on ka ettevõtlusaktiivsuse suurendamine, kõrgema lisandväärtusega tootmise arendamine, ettevõtjate ja teadlaste koostöö, loomeettevõtlus, taristute arendamine ja taastuvenergia kasutusprintsiipide väljatöötamine ja rakendamine nii elamumajanduses kui transpordisektoris. Tartule on elutähtis taastada lennuühendus maailmaga, milleks on planeeritud toetada Tartu Lennujaama käitamises Tallinna Lennujaama AS-i ja Finnairi, nagu varasematelgi aastatel. Alates märtsi lõpust avatakse taas lennuühendus Tartu ja Helsingi vahel, mis annab Lõuna-Eesti elanikele võimaluse mugavateks lendudeks mitte ainult Euroopa suunas, vaid ka Aasiasse ja USA-sse. Lennud Tartu ja Helsingi vahel hakkavad toimuma viis korda nädalas.
Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline edendada keskkonnateadlikkust, rakendada energiasäästlikke linnaplaneerimise meetodeid ja töötada välja avalike hangete keskkonnaaspektide arvestamise kriteeriumid, hooldada paremini linna parke ja haljastuid ning koostada nende hoolduskavad. Endist viisi on vaja tegeleda jäätmemajanduse efektiivse korraldamise ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisega.
Kõigi ülalnimetatud valdkondade põhieesmärk 2022. a on rakendada paremini vabaühenduste potentsiaali linnaelu probleemide lahendamisel. Järgmise aasta eelarvesse on kavandatud kaasava eelarve raames 200 000 eurot kahe idee teostamiseks. 2021. a kaasava eelarve hääletus toimus 1.–7. oktoobrini ja hääletuse võitis sadamaraudtee muutmine kergliikluse rohekoridoriks, mis sai tartlastelt 1451 häält. Teisena sai rahastuse Emajõe vabaujula ajakohastamine, mis pälvis 951 tartlase toetuse. Rahvahääletusel osales 5948 tartlast, kes andsid kokku 12 845 häält.
Eelarve põhinäitajad
