Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule otsuse "Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" eelnõu esitamine

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ruumiline planeerimine, mis toimub üldplaneeringute ja detailplaneeringute kaudu ning hõlmab keskkonnahoidlike, kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide tasakaalustamist, on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja planeerimisseaduse järgi kohaliku elu küsimus ja kohaliku omavalitsuse ainupädevuses. Hea elu- ja majanduskeskkonna loomise ja kestmise üks oluline eeldus kohalikus omavalitsuses on kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu ning eesmärgipärane koostöö planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning käsitleb linna arengut tervikuna.

Planeerimisseaduse § 92 lg 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu üle iga viie aasta tagant. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtiva üldplaneeringu või üldplaneeringute aja- ja asjakohasus ehk see, kas arengu suunamisel ning maakasutuse edasisel kavandamisel on planeeringutes vaja teha muudatusi.

Kohaliku omavalitsuse üksused, mis haldusreformi käigus ühinesid või liitusid, vaatavad oma üldplaneeringud üle hiljemalt 1. juuliks 2018 (EhSRS § 5 lg 1¹).

Kohaliku omavalitsuse volikogu esitab kokkuvõtte üldplaneeringu(te) ülevaatamise tulemusest riigihalduse ministrile kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.

Planeerimisseaduse § 92 lg 2 lähtuvalt selgitatakse üldplaneeringu ülevaatamisega välja ja vaadatakse üle planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu vastavus 01.07.2015 jõustunud planeerimisseaduse eesmärgile, planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused.
Lisaks selgitatakse välja planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus ja vaadatakse üle kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus.

Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu https://www.tartu.ee/et/tartu-uldplaneering 14. septembril 2017. aastal.
Tähtvere valla üldplaneering http://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/web/viited/UP-18-002 kehtestati Tähtvere Vallavolikogu poolt 21. juulil 2006.
Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisega tunnistati kehtetuks kõik linnaosade kohta varasemalt koostatud üldplaneeringud (Toomemäe, Vana-Ihaste, Supilinna linnaosa, Tartu kesklinna jt üldplaneeringud) integreerides mitmed neist üldplaneeringusse ja kõik Tartu linna teemaplaneeringud (Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste, jalgrattateede, vabaõhu mängu- ja spordiväljakute jt teemaplaneeringud).

2017. a novembris liitus Tähtvere vald haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel Tartu linnaga (Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2017. a määrus nr 127).
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 14¹ lõike 11 kohaselt on neil kohaliku omavalitsuse üksustel, kes haldusreformi käigus ühinesid või liitusid kohustus algatada üldplaneeringu koostamine uuele haldusterritoriaalsele üksusele. Seega Tartu linna ja Tähtvere valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemuseks ei ole kaalutlusotsus kas ja millistel tingimustel algatada üldplaneeringu koostamine muutunud piiridega haldusterritooriumile, vaid üldplaneeringute ülevaatamine on oma sisult ettevalmistus uue üldplaneeringu koostamiseks.

Tartu linna ja Tähtvere valla üldplaneeringute (edaspidi üldplaneeringute) ülevaatamine toimus poole aasta jooksul põhimõttel, kus kõikide üldplaneeringutes käsitletud teemapeatükkide kohta koostati ülevaated, mis esitati linnavalitsuse poolt linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile. Nimetatu võimaldas põhjalikumalt analüüsida ja võrrelda Tartu linna ja Tähtvere valla üldplaneeringute erinevaid ülesandeid ja põhimõtteid. Koostatud ülevaadetes analüüsiti planeeringukohase arengu seniseid tulemusi ning üldplaneeringute eesmärkide ja ülesannete vastavust Tartu maakonna arengustrateegiale 2014-2020 ja Tartu maakonna üldplaneeringule, arengustrateegiale "Tartu 2030", Tartu linna arengukavale aastateks 2013-2020 ja Tähtvere valla arengukavale aastateks 2013-2025, erinevatele valdkondlikele arengukavadele ja planeeringutele. Vaadati üle ja analüüsiti planeeringute edasise elluviimise võimalusi, uute planeeringute koostamise või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadust ja üldplaneeringute elluviimisel ilmnenud olulisi mõjusid majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimusi ja muid üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimusi. Üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste vormistamisel on lähtutud rahandusministeeriumi 03.12.2017 kirjaga nr 15-3/2669-1 antud juhistest ja soovitustest.

Üldplaneeringu ülevaatamisel analüüsiti, kuivõrd on kohaliku omavalitsuse visiooni ning selle saavutamiseks üldplaneeringuga määratud põhimõtteid, eesmärke ja tingimusi arvestatud teiste arengudokumentide, sh kohaliku omavalitsuse, maakonna üldiste ja valdkondlike arengukavade jt arengusuuniste koostamisel. Järgnevalt on toodud kokkuvõte vastavast analüüsist.

II ÜLEVAATAMISE TULEMUSED

Kooskõla maakonna ja linna arengudokumentidega ning maakonnaplaneeringuga

Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020
Tartu linna üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtted vastavad Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020 seatud visioonile. Tähtvere valla osas vajavad ruumilise arengu suunad ja üldplaneeringu lahendus muutmist ja täiendamist uue üldplaneeringu koostamise käigus.

Nii võimaldab Tartu linna üldplaneering realiseerida maakonna arengustrateegias toodud eesmärgipäraseid arendustegevusi üldvisiooni täitmiseks näiteks Maarjamõisa väljal õppe- ja teaduslinnaku arendamine tipptehnoloogilise teaduskeskusena, Delta maja ehitamine, Ropka kaubasadama ja külaliskai väljaarendamine – sisevete tollijaamana Tartus, Tartu Tamme ja Anne sotsiaalkeskuste kavandamine, kultuurikvartalite arendamine Antoniuse õu ja Magasini t kesklinna parkimismaja ehitamine, Toomemäe rekonstrueerimine, Emajõe kaldaalade miljöö ja taristu parandamine, uue kesklinna väljaehitamine, Tartu linna keskraamatukogu ja kunstimuuseumi uue hoone rajamine, Tartu Uue Teatri teatrimaja väljaarendamine, Lääneringtee rekonstrueerimine koos raudteetunneli ja mitmetasandiliste ristmikega, Põhjaringtee kavandamine koos sillaga jne. Uue üldplaneeringuga tuleb läbi arutada maakonna arengustrateegias antud suund - uute riigiasutuste (ametite, sihtasutuste) toomine Tartusse, Tartu kesklinnas riigiasutuste kvartali välja kujundamine. Tähtvere valla üldplaneeringu osas vajavad mitmed ruumilise arengu suunad ja üldplaneeringu lahendus muutmist ja täiendamist uue üldplaneeringu koostamise käigus. Nii näiteks tuleb käsitleda külaplatside, külakeskuste loomist (külaseltside käsutuses olevad hooned või ruumid) külakogukonna tugevdamise eesmärgil, määrata maa-alad kogukonnategevuse soodustamiseks, koondada logistikakeskus Tiksoja piirkonda, lairiba sideühenduste viimist ka hajaasutatud piirkondadesse, kaaluda Rahinge külla detailplaneeringuga kavandatud erihoolekandekeskuse hoonetekompleksi juurde eakate päevakeskuse rajamist (Kulli tee 5 jt krundid) jne.

Arengustrateegia „Tartu 2030“ (edaspidi strateegia)
Strateegia kohaselt on Tartu tegusate, loovate ja õnnelike inimeste linn. Tartu on ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn ja nooruselinn, nutika ettevõtluskeskkonnaga teenuskeskus. Inspireeriv, unikaalse kultuuripärandiga, looduslähedane ja turvaline linn ning atraktiivne reisisiht.

Strateegiaga on määratud visiooni Tartu 2030 elluviimiseks on linna üldplaneeringuga antud kõik vajalikud võimalused. Nii võimaldab planeering näiteks kõrgkoolide õppe- ja teaduskeskuste ruumilise baasi arendamine. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli campuste väljaehitamist, ettevõtlusalade ja tööstusparkide väljaehitamist, kesklinna ja arengualade kavandamist ja elluviimist tervikliku linnaehituslikku arengut soodustava planeeringu alusel, elektrienergia põhivõrgus ringtoitesüsteemi loomist ja kõrgepinge õhuliinide asendamist maa-aluste kaabelliinidega, Tartut ümbritseva ringtee väljaehitamist ja transiitliikluse väljaviimist linnast, linnakeskkonna inimsõbralikkuse suurendamist (mänguväljakud, lemmikloomadega jalutamise kohad, piknikualad, sportimisvõimalused jms) ja linnaruumi rikastavate avalikus kasutuses olevate alade arendamist (Toomemägi, Tähtvere Puhkepark, Laululava, Anne kanali piirkond jms), tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine lähtuvalt tarbija vajadusest ja võimalikult tema elukoha lähedal, atraktiivse ja võimalusterohke tervisespordivõrgustiku väljaarendamist jne.

Tartu linna arengukava 2018-2025 (edaspidi arengukava)
Arengukavaga on määratud linna arengusuundumused aastateks 2018-2025 ja muuhulgas arengusuundumuste elluviimiseks vajalikud ehitatavad või laiendatavad objektid. Tartu linna üldplaneering ja arengukava on omavahel kooskõlas, nii näiteks tagatakse planeeringuga mugava jalgrattateede võrgustiku väljaarendamise; ettevõtlusega seotud infrastruktuuri jätkuva edendamise, kliima soojenemisest tulevate riskide maandamise (sademevee immutamine ja soojasaarte vältimine haljastusega), katkematute turvaliste jalakäigusuundade edasiarendamise, Emajõe kallaste ja supelrandade korrastamise ja laiendamise ning kallasradade rajamise terve linna piirides, avalike mängu- ja spordiväljakute võrgustiku renoveerimise ja laiendamise; taastuvenergia, iseäranis päikeseenergia laiema rakendamise toetamise jne.

Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025 (edaspidi valla arengukava)
Valla arengukavaga olid määratud valla arengusuundumused aastateks 2013-2025 ja muuhulgas arengusuundumuste elluviimiseks vajalikud ehitatavad või laiendatavad objektid. Tähtvere valla üldplaneering ja valla arengukava on omavahel kooskõlas ettevõtluse ja töökohtade tekke eesmärkide ja lahenduste, kohalike teede korrashoiu ja teede omandisuhete korrastamine eesmärkide ja tegevussuundade ja teede avalikuks kasutamise tagamise, kergliiklusteede asukoha, Rahinge ekstreemspordikeskuse väljaarendamise (II etapp, külastuskeskus), külakeskuste, külaplatside, laululavade, mänguväljakute, matka- ja terviseradade rajamise, supelrandade arendamise osas.

Tähtvere valla üldplaneeringu ja valla arengukavaga ette nähtud ühistranspordikorralduse uuringut pole teostatud, ühistranspordi liikumistrajektooril bussiliini avamist, sõjalis–tehniliste spordialade keskuse väljaarendamist (Kardla polügoon), Haage spordikeskuse rajamist (Haagevälja kinnistu), Vorbusemäe puhkeala väljaarendamist, Kandiküla, Haage ja Rahinge külade, samuti Loku paisjärve ümbruse elamute ning Märja aleviku, Tähtvere ja Tiksoja piirkondade ühendamist Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrku pole toimunud.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestamata)
Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades riiklikud ja kohalikud huvid.
Ülevaatamisega selgitati välja Tähtvere valla üldplaneeringu vastavus Tartu maakonnaplaneeringule ning suunised uue üldplaneeringu koostamiseks.
Tartu linna üldplaneeringu ja Tartu maakonnaplaneeringu osas fikseeriti ülevaatamisel nende omavaheline hierarhiline kooskõla, aga ka võimalikud muudatuste vajadused maakonnaplaneeringus.
Vastavust hinnati maakonnaplaneeringu ülesannete osas vastavalt planeerimisseaduse § 56 lõikele 1.
Tähtvere valla üldplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringus sätestatud suundumustega, nagu näiteks asustuse, aga ka tootmis- ja logistikaalade arendamine vastavatel arengualadel, juhusliku paigutusega asustuse tekke ärahoidmine, maapiirkondades Eesti maaelule kohase looduslähedase hajaasustuse väärtustamine, teenuste kättesaadavuse tagamine keskustes, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi asukoha km 92,0-183,0 kaasajastamine jalgrattal ohutu ja takistusteta sõidu tagamine linnalähivööndi asumite ja Tartu linna vahel, tiheasumite alal hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni kavandamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni baasil, Emajõele Ilmatsalu järvele, Rahinge järvele ja nende kallastele avalikult kasutatavate juurdepääsude kavandamine, Haage (Loku) järve ja supelranna avaliku kasutamise kavandamine jne.
Tähtvere valla üldplaneeringuga sätestatud väärtusliku põllumaa viljelusväärtus erineb Tartu maakonnaplaneeringus sätestatust ja vajab ülevaatamist uues üldplaneeringus. Samuti vajavad selles täpsustamist rohevõrgustiku piirid. Üldplaneeringuga ei ole Tähtvere valda riigikaitseliste otstarbega maa-alasid planeeritud. Üldplaneeringu ülevaatamise perioodil on selgunud võimalus riigikaitsemaa ümberplaneerimiseks Raadi linnajaost Ravila tänava piirkonda, millest tulenevalt selgitatakse välja maakonnaplaneeringusse vastava muudatuse tegemise võimalusi.

Tartu linna üldplaneering ja Tartu maakonnaplaneering on koostatud samal ajaperioodil tihedas vastastikuses koostöös planeeringute korraldajate vahel. Ülevaatamise tulemusena saab kinnitada mõlema planeeringu vastastikku kooskõla ja omavahelist sidusust.

Tartu maakonnaplaneeringuga antud suuniseid üldplaneeringu koostamiseks arvestatakse uue üldplaneeringu koostamisel pidades samas silmas kohalikke olusid, avalikkuse kaasamise ja koostöö tulemusi kõigi üldplaneeringust huvitatud isikutega.

Ülevaatamise tulemusel on linn jõudnud järeldusele, kus üldplaneeringutega määratud ruumilise arengu põhimõtted on Tartu maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetega valdavalt heas kooskõlas.
Uues üldplaneeringus tuleb endise Tähtvere valla ruumilist arengut puudutavaid valdkondi käsitleda oluliselt täpsemalt lähtudes uutest teadmistest, muutunud õigusaktidest ja uute halduspiiridega Tartu linna ruumilise arengu põhimõtetest.

Üldplaneeringu teemad

Maakasutuse ning hoonestuse üldtingimused ja juhtotstarbed, arhitektuurivõistluse koostamise alad, juhud ja kord Tartu linna üldplaneeringus
Üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse üldtingimused krundi kasutusotstarbe määramiseks ja maakorralduse ning avalike huvide suunamiseks, hoonestuse üldtingimused ja arhitektuurivõistluse koostamise alad, juhud ja kord on üldplaneeringu kehtestamise järgselt olnud aluseks detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste, üldiste arhitektuurinõuete, võistluste ja ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel kasutusotstarvete määramisele. Nende põhimõttelist muutmise vajadust pole. Praktikas on ilmnenud, et juhtotstarbed on liiga detailselt määratletud kesklinnas ning neid tuleks ruumiliselt ja funktsionaalselt enam üldistada. Samuti on ülelinnaliselt otstarbekas äriotstarbeliste, aga ka ühiskondlike hoonete juhtotstarvete alajaotusi enam koondada ja üldistada, et võimaldada paindlikumat, kuid siiski üldist juhtotstarbekohast alade hoonestamist ja olemasolevate hoonete jätkusuutlikku kasutamist. Üldplaneeringu ülevaatamise perioodil on Kaitseministeerium avaldanud soovi riigikaitsemaa ümberplaneerimiseks Raadi linnajaost Ravila tänava piirkonda. Linna seisukohalt on selline lahendus positiivne - lisaks riigikaitselistele argumentidele avaneb võimalus Raadi linnaosa sidusamaks planeerimiseks üldisesse linnakeskkonda. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajadust mujal erineva juhtotstarbega maa- ja veealade asukoha osas ei ole ülevaatamisega ilmnenud. Võimalikud väiksemad muudatused võivad ilmneda üldplaneeringu koostamise protsessis. Hoonestuse üldtingimused vajavad täiendamist üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud ajal Euroopa Nõukogu kultuuriministrite konverentsil Davosis vastu võetud deklaratsiooni põhimõtetest lähtudes. Täpsustada on vaja väljaspool sadama-alasid Emajõele aluste paigutamise asukohad ja jõe kalda kontakttsooni ehitamise tingimused.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhud ning tiheasustusega alad Tähtvere valla üldplaneeringus
Üldplaneeringuga kooskõlas olevate detailplaneeringutega on valla territooriumi tiheasustusaladele (detailplaneeringu koostamise kohustusega aladele) kavandatud ca 750 uue korteri/majapidamise ehitusõigus, millest on ellu viidud umbes 20%. Seega on nn "vabu ehitusõigusi" ca 600 leibkonnale. Suurim arendusala on Märja aleviku ca 7 ha suurune Õssu planeeringuala (250 leibkonna tarbeks 17 kortermaja ehitusõigusega krunti Looga ja Aisa tänavatel), mis kehtestati 2017. aastal. Uue üldplaneeringuga tuleb üle vaadata perspektiivsed hoonestusalad, kus pole kehtestatud detailplaneeringut, mille realiseerimine ei ole realistlik või tooks kaasa ebamõistlikus ulatuses kulutusi avalikule sektorile. Üldplaneeringuga on määratud ärimaa ja elamumaa segafunktsiooniga tiheasustusega ja detailplaneeringu koostamise kohustusega ala Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ja Rähni-Rahinge maantee ristumisalas ja 1,5 km² suurune maa-ala Rahinge ja Vorbuse külades mõlemal pool Tallinn-Tartu-Luhamaa põhimaanteed. Logistiliselt sobilik tootmisala on riigi omandis olev maa, mis on põllumajanduslikus kasutuses. Maa-alale ei ole koostatud detailplaneeringuid ja ei ole taotletud ehitusõigust. Tähtvere küla tiheasustusala naabrusesse planeeritud ja tänaseks rajatud Palsa tootmispiirkond (A. Le Coq logistika, Saku logistika, Roheline park) ja Rahinge laudakompleksi laiendus Rahinge küla tiheasustusalal. Tähtvere valla üldplaneeringuga on määratletud juhud, mille puhul on ehitustegevuse eelduseks detailplaneeringu koostamine, samuti on määratletud juhud, kus detailplaneering ei ole nõutav või detailplaneeringu koostamine vajab ehitussoovi puhul kaalumist. Lähtudes planeeringu kehtestamisele järgnenud ajal muutunud õigusaktidest vajab nimetatud teemaplokk tervikuna üle vaatamist üldplaneeringu koostamise käigus. Kokkuvõtvalt vajavad seni detailplaneeringuga katmata alad üle vaatamist, kas alade jätkuv reserveerimine tiheasustusaladena on otstarbekas, samuti vajab analüüsi võimalike uute tiheasustusalade kavandamine, mis on uue üldplaneeringu üks ülesandeid.

Haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste maa-alad
Tatru linna üldplaneeringuga määratud vastavad maa-alad on toimivad ja reserveeritud alad vastavad linna arengueesmärkidele. Nimistuid tuleb täpsustada järgnevalt:
Koolieelsed lasteasutused
Senine maakasutus
Lisada (antud kaldkirjas): Akadeemia tn 2 juurde (Tartu Lasteaed Rõõmupesa) - uus lasteaia nimi, Pepleri tn 1 (Tartu Lasteaed Naerumaa)- valminud lasteaed, Tiigi 25 (Tartu Lasteaed Naerumaa)- muutus nimi, Õpetaja tn 10 (Tartu Lasteaed Naerumaa)- muutus nimi.
Täiendavat maad ei ole vaja enam reserveerida Pepleri tn 1, kuna lasteaed on valmis. Lähtudes suurest nõudlusest tuleb uue üldplaneeringuga leida täiendavaid maa-alasid spordihoonete rajamiseks linnas. Valdav osa endise Tähtvere valla haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna asutuste kasutuses olevatest hoonestatud maa-aladest (Ilmatsalu Põhikool, lasteaed "Lepatriinu", sotsiaalmaja, võimla, vallamaja- nüüd Ilmatsalu huvikeskus) paiknevad tiheasustusalal, Ilmatsalu alevikus ja nende maa-alade maakasutust üldplaneeringuga muudetud ei ole. Väljaspool Ilmatsalu alevikku asuvad Rahinge külakeskuse hoone (Ilmatsalu tee 80) ja Vorbuse külakeskuse hoone (Mõisa tee 2). Tähtvere valla üldplaneeringuga ei ole määratud ühiskondlike hoonete ehitamiseks täiendavaid maa-alasid. Samas on antud õigus määrata ja täpsustada detailplaneeringutega ühiskondlike hoonete ja rajatiste paiknemist. Vastavalt on detailplaneeringutega kavandatud Märja alevikku lasteaia krunt (Looga tn 15), Rahinge külla hoolekandekeskuse maa-ala (Kulli tee 5, 5c, 5d). Uue üldplaneeringu koosseisus tuleb koostada Märja ja Ilmatsalu alevike kohta maakasutuse üldiste tingimuste joonised, millega muuhulgas täpsustatakse haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste maa-alade asukohad.

Miljööväärtuslike alade ja muinsuskaitse valdkond
Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimused ja piirid vastavad planeerimisseaduse eesmärgile. Kuna Supilinna miljööala teemaplaneering kanti muutmata kujul kehtivasse Tartu linna üldplaneeringusse, esineb sõnastuslikke ja sisulisi erisusi ja piiranguid võrreldes muude miljööaladega. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda nende põhjendatust ja vajadust ning võimalusel ühtlustada sõnastust. Tartu linna üldplaneeringu juurde koostati muinsuskaitse eritingimused (kesklinna üldplaneeringu menetluses), millega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud. Nimetatud osa üldplaneeringus vastab planeerimisseaduse eesmärgile, planeeringu elluviimisel ei ole ilmnenud vajadust selle muutmiseks. Kui uue üldplaneeringu koostamisel kesklinna ning muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi osas Tartu linna üldplaneeringut (kehtestatud 2017) ei muudeta ning uus üldplaneering koostatakse hetkel kehtivale üldplaneeringule koostatud muinsuskaitse eritingimuste alusel, siis Muinsuskaitseameti kinnitusel (09.03.2018 kiri 1.1-7/488-1) ei ole uute Tartu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine vajalik.

Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda endise Tähtvere valla territooriumil asuvaid mälestisi ning kultuurimälestiste nimekirja lisandunud objekte: Tartu Ülikooli raamatukogu (reg-nr 30450), Tartu kommertsgümnaasiumi ja Tartu kaubanduskooli õppehoone (reg-nr 30446), Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone (reg-nr 30445).
Tähtvere valla üldplaneeringus on käsitletud hajaasustatud hoonestatud kultuurmaastikku ja kompaktse hoonestusega alade miljööväärtust omavaid piirkondi. Hajaasustuses on kultuurmaastik planeeringus sisuliselt ühtsustatud väärtuslike maastikega. Seatud tingimused on erineva kaitse-eesmärgiga alade ja objektide iseloomu arvestades liiga üldised ja universaalsed. Miljööväärtuslike alade valdkond vajab uue üldplaneeringu koostamisel täpsemat selgitamist, piiride, kaitse- ja kasutustingimuste määramist. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb koostada asustusajalooline ülevaade, mis kirjeldab säilitamisväärtusega kultuuripärandit. Üle vaatamist vajab nõukogudeaegne arhitektuuripärand. Lisaks eelnevale on vaja uues üldplaneeringus käsitleda endise Tähtvere valla territooriumil asuvaid arheoloogiamälestisi nagu kalmistud, ohvrikivid jne.

Rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud ja puhkealad
Tartu linna üldplaneeringus määratud haljasalad on nii puhkealad kui rohevõrgu osad. Esitatud olulised rohevõrgustiku osad, kuid neid ei ole liigitatud rohevõrgustiku metoodika kohaselt (tuumikalad, puhveralad, astmelauad, koridorid) vaid nende kasutuse järgi. Samuti on tegevuskitsendused ja juhised liigitatud, lähtudes alade kasutusest mitte kuuluvusest rohestruktuuri. Sisuliselt on üldplaneeringus rohevõrgustiku kohalikust tasandist madalam tase määratud ja käsitletud piisava täpsusega. Detailplaneerimisel ja projekteerimisel on jälgitud üldplaneeringus sätestatud tegevuskitsendused ja rohevõrgu säilimist tagavaid meetmeid. Üldplaneeringus on kajastatud tänavahaljastus, mille planeerimisel on lähtutud perspektiivsest tänavaruumi jaotusest. Üldplaneeringu realiseerimisel on ilmnenud juhud, mille tõttu pole olnud võimalik üldplaneeringuga kavandatud tänavahaljastuse planeerimine tänavamaale (Pikk tn lõigus Raatuse – Fortuuna ja Raja tn). Mänguväljakute, koerte jalutusalade ja linnaaiandusalade senine areng on olnud üldplaneeringu kohane. Rajatud on Tähtvere koerte jalutusala, käesoleval aastal rajatakse Lääne tn 11a mänguväljak ning korraldatakse linnaaiandust Jaamamõisasse selleks ettevalmistatud alale. Üldplaneeringus on edaspidi mõistlik olemasolevaid mänguväljakuid ja mängukohtasid kajastada värskelt kokku pandud olemasoleva gis-info abil.

Tähtvere valla üldplaneeringus on rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikud alad määratud lähtudes maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Tähtvere valla üldplaneeringuga on kavandatud kaks tugiala: Rahinge tugiala ja Kikkaoja tugiala Rõhu külas. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud rohekoridori, mis ühendab Kikkaoja tugiala Keeri-Karijärve looduskaitsealaga, Laugesooga ja Alam-Pedja looduskaitsealaga. Koridori kavandamine on oluline võrgustiku toimimise tagamiseks. Osad rohevõrgustiku alad on määratud puhkealadeks, nagu näiteks ligikaudu 30 km² suurune riigi metsamassiiv Rahinge, Kardla ja Vorbuse külades, Kardla linnak, samuti Vorbusemäe puhkeala ja Leetsi järve põhjakallas, Tähtvere raba ja Laugesoo matkarajad, Ilmatsalu, Rahinge ja Haage järvede äärsed supluskohad jne. Tartu linna haldusterritooriumil on RMK halduses 14.03.2018.a. seisuga kokku 2966 hektarit metsa, millest 1847 hektarit on majandusmets ja 1119 hektarit kaitsealune mets. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on määranud ettevõtte hallatavates riigimetsades kõrgendatud avaliku huviga alad (nn KAH alad). Tartu linna haldusterritooriumil see piiritletav Vesiroosi tee, Klaasi tänava ja Tartu-Tallinna maanteega. Nimetatu pole üldplaneeringus sellisena käsitletud.

Tähtvere valla üldplaneeringus on väärtuslikku maastikku käsitletud lähtuvalt Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006). Selle kohaselt paiknevad endise Tähtvere valla territooriumil maakondliku/eeldatavalt riikliku tasandi Emajõe luhaalad (R7), Kardla-Vorbuse maakondliku tasandi väärtuslik maastik (M5) ja Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtuslik maastik (K2). Tähtvere valla üldplaneeringus kajastatud väärtuslikud maastikud on olemuselt aktuaalsed, maastike väärtused ja piirkonnale omane miljöö vajavad jätkuvalt säilitamist.

Eelnevat arvestades tuleb uue üldplaneeringu koostamisel Tartu linna üldplaneeringu rohestruktuuri ja puhkealade peatükk ümber korraldada ja täiendada selliselt, et lisaks ala kasutusotstarbele oleks sellele määratud ka rohevõrgu elemendi tüüp ning luua süsteem, kus oleks võimalik tuvastada konkreetsele elemendile kehtivad tingimused ja kitsendused. Lisaks riiklikule tasandile, mis on määratud üleriigilise planeeringuga ja kohalikule tasandile, mille põhielemendid on määratud maakonnaplaneeringuga tuleb kaaluda üldplaneeringus kajastatud rohealade liigitamist ja grupeerimist veel astme võrra madalamal tasandil, mis käsitleb rohevõrku omavalitsusüksuse tasandil. Koostatava üldplaneeringuga tuleb täiendada puhkealade loetelu endise Tähtvere valla territooriumil, täpsustada maakasutustingimusi, vaadata üle järvedega külgnevate avalikult kasutatavate supluskohtade toimimiseks vajalike maa-alade piirid. Samuti tuleb täiendada ja täpsustada spordi- ja mänguväljakute, aiamaade jm avalikult kasutatavate puhkeotstarbeliste objektide (sh riigimetsa KAH alad, mis ei ole oma suuruselt paljuski võrreldavad Tähtvere valla üldplaneeringuga ja Tartu maakonnaplaneeringuga puhkemetsaks planeeritud maa-alaga) ehitus- ja maakasutustingimused. Vajalik on rohevõrgu mõttes tänavahaljastuse liigitamine ja osatähtsuse määramine ning tänavate täiendav inventariseerimine nende haljastamise võimalustest lähtudes. Kuna aga väärtuslike maastike inventeerimine tehti enam kui tosin aastat tagasi, siis tuleb uue üldplaneeringu koostamisel väärtuslike (kultuur)maastike piire ja väärtuste säilimist tagavaid meetmeid täpsustada ja ajakohastada. Väärtuslike maastike ja maastiku üksikelementide määramiseks ning neile kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks tuleb maastikuväärtused inventeerida/hinnata.

Tehnovarustuse valdkond
Veevarustus ja kanalisatsioon. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine ja korraldus on toimunud üldplaneeringus seatud suunas ja tingimustel. Üldplaneeringus planeeritud magistraaltorustikud on rajatud või rajamisel Kvissentalis ja Ränilinnas. Ümber on hinnatud Tartu linna põhjaveevaru, üldplaneeringus perspektiivsena tähistatud Kobrulehe veehaardele on kinnitatud põhjaveevarud ning määratud kategooria, täpsustatud on ka Meltsiveski veehaarde kaitsega seonduvat. Samuti on aruandes toodud välja mitmed ettepanekud puurkaevude likvideerimiseks ja kehtivate kitsenduste täiendamiseks. Seoses maakorralduslike küsimustega on üldplaneeringus selle koostamisele asumisel vajalik muuhulgas täpsustada perspektiivse Vorbuse (kavandatud eramaadele) ja Riia veehaarde (vajalikkus, piirkonnas likvideeritavate puurkaevude asendamine) paiknemine ja kasutus. Seoses kiiresti arenevate piirkondade (Ränilinna asum koos Kambja valla arendustega, Ravila tööstuspark koos kontaktalaga) liitmise vajadusega ühiskanalisatsiooni võrku on vajalik reoveekanalisatsiooni kollektorite valgalade täpsustamine ning kollektorite võimsuse vastavuse hindamine. Keskkonnaministri 05.04.2018. a käskkirjaga muudeti reoveekogumisalade piire. Reoveekogumisalad hõlmavad nüüdsest ainult reostustekkega (hoonestatud) alasid. Põhja- ja pinnavee kaitse-eesmärkide tagamiseks on vajalik koostöös võrguettevõttega välja töötada perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade mõiste ja sisu. Eelmainitust tulenevalt on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeseisu ja perspektiivide kaasajastamine üldplaneeringus. Alates ühinemisest Tähtvere vallaga tegutseb omavalitsuses kaks võrguettevõtjat. Ettevõtjate arengukavad ei ole täielikult kooskõlas ning Tähtvere vallas tegutsev AS Emajõe Veevärk on peatanud suuremad arendusprojektid seniks kui on selgunud ettevõtte jätkamise või lõpetamisega seonduv. Ühinemiskorralduste läbiviimise järgselt tuleb koostada ühine kava kogu ala ulatuses, mis tagaks kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamise.
Sademevesi ja maaparandussüsteemid. Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel on järgitud üldplaneeringus seatud tingimusi sademeveesüsteemide kavandamiseks. Kavandatud kitsendused ja seatud juhised aitavad kaasa keskkonnahoiu (põhja- ja pinnavee kaitse) ja inimesesõbraliku linnakeskkonna (lombivabad tänavad) loomisele. Tulenevalt üleüldisest kõrgendatud tähelepanust antud valdkonnale seoses ekstreemsete ilmastikuolude järjest tihedama esinemisega on asutud muuhulgas kinnistute sademeveesüsteemide (sh lokaalsete) arendamisele. Detailplaneeringute ja ehitusprojektide realiseerimisel on ilmnenud vajadus diferentseeritud lahenduste kasutamiseks. Mitmel olemasoleval sademeveevalgalal on hoogustunud ehitustegevuse tõttu suurenenud sademevee ärajuhtimise vajadus määral, mida eesvoolu torustike välja ehitamisel ei suudetud ette näha. Eelmainitust tulenevalt on senisest enam vajalik toonitada vooluhulkade ühtlustamise vajadust. Üldplaneeringus näidatud sademeveeskeem on alati toiminud ka omavalitsuse piiri ülesena, mõningatel juhtudel asub sademevee eesvool linna territooriumilt väljas (Jänese maaparandussüsteem, Luunja vallaga piirnev kraavisüsteem) ja vastupidi (Vahi küla, Kabina eesvool, Jaamamõisa piirkond). Tähtvere valla üldplaneeringu kohased sademeveesüsteemid on välja ehitatud Pihva külas (Glaskeki /Lasita Maja asfalteeritud laoplatsid ja >1000 m2 ehitisealuse pinnaga tootmishooned), Tähtvere külas Saku ja A Le Coqi laokompleksidega kinnistutel. Asulates on sajuveetorustikud amortiseerunud ja vajavad uusi terviklahendusi. Samas on omavalitsus regulaarselt korrastanud asulates paiknevaid, sademevett dreenivaid eesvoolusid. Sademevee eesvooluks on kohati mõistlik kasutada maaparandussüsteemide eesvoole. Eelmainitust tulenevalt on vajalik sademeveeskeemi osas täpsustada valgalade piirid ja maksimaalsed vooluhulgad ning kaardistada kõik vajalikud eesvoolud (sh perspektiivsed). Et kavandatud lahendused oleks realiseeritavad on eesvoolude määramise juures vajalik kokku leppida nende kasutamisega seonduv (maaomanikud ja valdajad/valitsejad, omavalitsused). Sarnaselt vee- ja reokanalisatsioonivarustusega on vajalik olemasoleva olukorra kaasajastamine ja perspektiivide täpsustamine seoses uute hoonestatavate alade planeerimisega, valgalade piiride ja maksimaalsete vooluhulkade täpsustamine ning eesvoolude kaardistamine.
Maaparandussüsteeme maaparandusseaduse mõistes seni linna territooriumil näidatud ei ole. Sisuliselt toimivad maaparandussüsteemidena mitmed kraavisüsteemid. Eramaadel asuvate süsteemide toimimine on seni olnud tagatud talumiskohustuse või lepete läbi. Avatud kraavisüsteeme, mis toimivad drenaaži ja sademevee eesvooludena võib leida ka linna transpordimaadelt. Seoses haldusterritooriumi laienemisega on vajalik maaparandussüsteemide kajastamine üldplaneeringus. Endise Tähtvere valla territooriumil on põllumajandusettevõtjate ja maaomanike initsiatiivil rajatud Rõhu, Rahinge ja Jänese (Vorbuse-Kardla-Tähtvere) maaparandusühistud, mis tagavad regulaarse maaparandussüsteemide korrashoiu. Selleks on vajalik nende kaardistamine (asukoht, kitsendused, kuuluvus, senised lepped kasutamise ja hooldamise kohta, keskkonnanõuete täitmine, avalik huvi). Ühtlasi tuleb üldplaneeringu koostamisel kaaluda täpsema reeglistiku kehtestamise vajadust maaparandussüsteemide planeerimiseks, rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks.
Kaugküte ja kaugjahutus. Üldplaneeringuga on määratud kaugküttepiirkond ja selle korraldus ning kajastatud on olemasoleva kaugkütte ja -jahutuse taristu. Projekteerimisel ja planeerimisel on järgitud üldplaneeringus seatud reeglistikku ja kaugküttega on piirkonnas liidetud kõik soovijad, samuti teeb võrguettevõtja mitmeid suuri rekonstrueerimistöid, mis vähendavad võrgukadusid. Linnas juba alates 2005. aastast kehtinud kaugküttekorraldus on taganud usaldusväärse, jätkusuutliku ja taskukohase toasooja ja sooja vee piirkondades (Annelinn, Ravila ja teised kortermajade piirkonnad), kus lokaalsete lahenduste rakendamine on mõeldamatu seoses suurte kulutuste tõttu. Kaugküttevõrgu arendamine tihedates elamupiirkondades (Karlova, Supilinn, Ülejõe) parandab kohalikku õhukvaliteeti ning tõstab elukvaliteeti. Üldplaneeringu koostamisel on vajalik olemasoleva olukorra kaasajastamine. Nii kaugkütte kui -jahutuse magistraaltorustike projekteerimist on raskendanud asjaolu, et üldplaneering ei kajasta taristu perspektiivseid asukohti. Suurimaks komistuskiviks on siinjuures Emajõe alt torustike läbi suunamine. Üldplaneeringus kajastatud perspektiivsete torustike edasine kavandamine on osutunud korralduslikult lihtsamaks. Eelmainitust tulenevalt tuleb üldplaneeringu koostamise käigus koostöös võrguettevõttega kaaluda perspektiivsete torustike asukohtade või võrgupiirkondade ühendamiseks vajalike suundade kajastamist. Seoses kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutusega on lisandunud kaks kaugküttepiirkonda- Ilmatsalu, Märja. Kaugküttepiirkonnad on määratud Tähtvere Vallavolikogu 21.08.2009. a määrusega nr 7. Ilmatsalu alevikus varustab elanikke soojusega biogaasil baseeruv katlamaja. Märjal on kaugküttetorustikud 20-25 aasta vanused, soojavarustus baseerub peamiselt põlevkiviküttele, torustik on amortiseerunud. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb jätkuks seni koostatud säästva energiamajanduse tegevuskavale aastateks 2015-2020 koostada Energeetika arengukava, mis on aluseks üldplaneeringu lahendusele.
Gaasivõrk. Üldplaneering kajastab maagaasi taristu hetkeseisu linnas ja peamisi perspektiivseid torustikke. Perspektiivsete torustike ruumivajadusega on arvestatud detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Üldplaneeringu koostamisel on vajalik olemasoleva olukorra kaasajastamine ning vajadusel koostöös võrguettevõtjaga perspektiivide täpsustamine. Endises Tähtvere vallas on gaasitorustik rajatud piki riigimaanteed Tartust kuni Märja alevikuni. Enamaks puudub turul nõudlus ja teenusepakkujal huvi.
Elektrivarustus. Üldplaneeringus on kajastatud elektri põhivõrk ja selle perspektiivid. Tartu linna kui asustusüksuse piires on planeeritud kõigi 110 kV elektri õhuliinide viimine maakaablisse. Säilivad 330kV riikliku tähtsusega õhuliinid, mis kulgevad Tartu alajaamast Narva, Pärnu, Valga ja Pihkva suunas. Eelmainitust tulenevalt on võimalik seniste õhuliini kaitsevöönditega kitsendatud alade kasutusse võtmise planeerimine. Oluline on seejuures meeles pidada, et seni on õhuliinide kaitsevööndid olnud osaks linna rohevõrgustikus. Võrgu ümberehitustööd on juba alanud Tööstuse alajaama rajamisega.
Elektrivõrgu arendamine on suunatud varustuskindluse ja keskkonnasäästlikkuse suurendamisele. Õhuliinide viimine maakaablisse tõstab võrgu rikkekindlust ning soodustab linna maa otstarbekat kasutust. Riiklike arengukavadega kavandatud koormuse kasvu puhuks reserveeritakse maa-alad nelja perspektiivse 110kV alajaama ehitamiseks. Ihaste, Karlova ja Lemmatsi alajaamadele on reaalsed maaeralduse olemas ja reserveeritud. Kvissentali alajaama perspektiivne asukoht asub eramaal. Alajaam on vajalik piirkonna tarbimisvajaduste kvaliteetseks rahuldamiseks. Üldplaneeringu koostamise käigus on vajalik leida alajaamale sobilik maa-eraldus.
Tähtvere valla üldplaneeringus nimetatud Tartu-Viljandi-Sindi 330 kV elektriõhuliin on rajatud üle 10 aasta tagasi, uuendatud on kesk- ja madalpingeliine (sh asulates on õhuliinid asendatud maakaabelliinidega).
Taastuvenergia. Linna energiamajanduses taastuvenergia kasutuse soodustamine ja korraldamine on kooskõlas globaalsete energiakasutuse eesmärkidega ning võimaldab keskkonnahoidu, tasakaalustatud naabrussuhteid ja väärtuslikku miljööd arvestavat arengut. Üldplaneeringus käsitletakse maasoojuse, päikese- ja tuuleenergia kasutamist. Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel on järgitud seatud põhimõtteid. Enim on kasutust leidnud erinevad maaküttesüsteemid. Üldplaneeringu koostamise käigus on vajalik selguse mõttes täpsustada/laiendada maasoojussüsteemide rajamise tingimusi, et tagatud oleks üldplaneeringu aluseks olnud uurimustöö kõik aspektid (sh objektide vahekauguste vähendamine). Vajalik on kaaluda maasoojuse joonise täpsustamist seoses Tartu linna põhjaveevaru ümberhindamise uurimustöös Meltsiveski veehaarde kaitsest vajalikku maasoojussüsteemide rajamise keeluala muutmisega. Samuti on vajalik Narva lademe veepideme lasumissügavuse kaardistamine ka Tähtvere valla maadel, et võimalik oleks määrata ligikaudset puuraukude maksimaalset sügavust.
Sidevarustus. Kehtiv üldplaneering sidevarustuse üldisi asukohti ja nendest tekkivaid kitsendusi ei kajasta. Koostöös võrguettevõtetega kaaluda võimalusi üldplaneeringu koostamise käigus sidevarustuse tagamise põhimõtete ja siderajatiste paiknemisest tulenevate kitsenduste kajastamiseks. Samuti tuleb üldplaneeringuga läbi analüüsida lairiba sideühenduste viimine ka hajaasustatud piirkondadesse.

Põhja- ja pinnavee kaitse
Tartu linna üldplaneeringus on põhjavee kaitseks loodud maasoojuse kasutamise regulatsioon,
mis sätestab, et soojuskandevedelikuna on lubatud ainult keskkonnaohutud ained, keelatud on avatud süsteemiga soojuspuurkaevud ning puurauke on lubatud rajada Narva lademe veepidemest kõrgemale. Linnas kehtiva korralduse alusel on mõningate lisatöödega (Narva veepideme sügavuse kaardistamine) võimalik määrata sarnane regulatsioon ka endisele Tähtvere valla territooriumile. Tartu linna asustusüksuse kohta üldplaneeringuga kehtestatud põhja- ja pinnavee kaitse tingimused vastavad planeerimisseaduse eesmärgile, suunad sobivad ka uue üldplaneeringu koostamisel. Tulenevalt looduskaitseseadusest tuleb uues üldplaneeringus määrata, et Emajõgi on sademevee ja drenaaživee suubla, see võimaldab ehitada sademeveetorustikke kalda ehituskeeluvööndis. Tähtvere valla üldplaneeringuga seatakse tingimuseks uute tiheasustusalade kohustuslikuks liitumiseks ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonivõrguga; kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrkudega liitumiseni on üldplaneeringuga määratud uutel tiheasustusaladel lubatud reoveekäitlus vaid kogumiskaevudega (mitte omapuhastiga). Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste projekteerimisel ja väljaehitamisel on lähtutud üldplaneeringuga seatud tegevussuundadest.

Jäätmemajandus
Tartus on toimiv korraldatud jäätmevedu. Senine jäätmejaamade maakasutus Ropka tööstuse ja Jaamamõisa asumis säilitatakse. Tartu linna asustusüksuse kohta üldplaneeringuga kehtestatud suunad sobivad ka uue üldplaneeringu koostamisel. Erijäätmete (vanametall jms) käitlemiseks tuleb leida linnatingimustesse sobivamad viisid ja asukohad. Tähtvere valla üldplaneering seab avalike puhkealade planeerimise ja väljaehitamise üheks tingimusteks jäätmekäitluse ja osutab vajadusele koostada valla jäätme(käitlus)kava. Nimetatu tuleb sätestada ka uues üldplaneeringus.

Müra, õhusaaste, vibratsioon
Tartu linna asustusüksuse kohta üldplaneeringus kehtestatud nõuded müra, õhusaaste ja vibratsiooni vähendamise osas vastavad planeerimisseaduse eesmärgile, planeeringu elluviimisel ei ole ilmnenud vajadust nende muutmiseks. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 22 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriate määramine. Kehtivas üldplaneeringus ei ole müra normtasemete kategooriad määratud. Üldplaneeringut tuleb vastavas osas täiendada. Tähtvere valla üldplaneering seab meetmed maanteedelt lähtuva õhusaaste ja müra leevendamiseks, seab tingimused uute elamualade planeerimiseks arvestatava liikluskoormusega riigimaanteedega külgnevates piirkondades. Nimetatu tuleb üle kanda uude üldplaneeringusse.
Uues üldplaneeringus tuleb käsitleda ka teisi välisõhu õhukvaliteeti mõjutavaid ehk saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutavaid erinevaid heiteallikaid ning määrata vastavad keskkonnameetmed ja -tingimused. Nimetatu puudutab põllumajandushoonetega, silohoidlatega ja muu seesugusega kaasnevat võimalikku reostust. Valdkond vajab üldplaneeringus käsitlemist veeseaduse peatükist 5 lähtudes (veekogu ja põhjavee kaitsmine reostamise, risustamise ja liigvähendamise eest). Tartu linna jäätmekava 2015–2020, Tähtvere valla jäätmekava 2014–2019 ja Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on üldplaneeringutega kooskõlas.

1. Informatsioon Tartu linna ning Tähtvere valla üldplaneeringu ülevaatamisest Tartu maakonna arengustrateegia 2014-2020, arengustrateegia "Tartu 2030", Tartu linna arengukava aastateks 2018-2025 ja Tähtvere valla arengukava aastateks 2013-2025 eesmärkide ja ülesannete osas. LVK-I-007, 12. veebruar 2018
2. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud miljööväärtuslike alade ja muinsuskaitse valdkonna ülevaatamisest. LVK-I-0008, 28. veebruar 2018
3. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud keskkonnakaitse (välisõhu, põhja- ja pinnavee kaitse, jäätmekäitluse) valdkonna üldiste põhimõtete ning valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide ülevaatamisest. LVK-I-0009, 28. veebruar 2018
4. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringu ja Tähtvere valla üldplaneeringu vastavusest Tartu maakonnaplaneeringule. LVK-I-0010, 20. märts 2018
5. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste maa-alade ülevaatamisest. LVK-I-0011, 20.märts 2018
6. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringuga ja Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku ja puhkealade ülevaatamisest. LVK-I-0018, 5. aprill 2018
7. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud liikluslahenduse ja tehnilise taristu ning valdkondadega seonduvate strateegiliste dokumentide ülevaatamisest. LVK-I-0021, 23. aprill 2018
8. Informatsioon Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude ja tiheasustusega alade ülevaatamisest. LVK-I-0023, 7. mai 2018
9. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringus ning Tähtvere valla üldplaneeringus määratud tehnilise taristu paiknemise üldiste põhimõtete ning valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide ülevaatamisest. LVK-I-0024, 7. mai 2018
10. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringuga ja Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud kalda ehituskeeluvööndi ulatuse, looduskaitseliste piirangutega alade ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud alade üldiste põhimõtete ülevaatamisest. LVK-I-0030, 28. mai 2018
11. Informatsioon Tartu linna üldplaneeringuga määratud maa-ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste ülevaatamisest. LVK-I-0031, 28. mai 2018

V2ljav6te_Tartumaa_maakonnaplaneeringust.pngPuhkealad_rohev6rk_v22rtmaastik_MP-s.pngMaardlad ja looduskaitsealad.pdfT2htvere_sots-_ kultuuri-_spordiobjektid.pdf T2htvere_YP-ga_m22ratud tiheasustusalad.pdf Tartu_yleujutuspiirkonnad_I_kuni_VII_tsoonidega.pdf