EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
10. juuni 2021. a. nr LVK-M-0164 |
| Kutseõppeasutuse seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.
§ 1. Kutseõppeasutuse seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
(1) Tartu Linnavalitsusele delegeeritakse kutseõppeasutuse seaduses kooli pidajale pandud ülesannete täitmine, välja arvatud § 32 lõikes 9, § 48 lõikes 4 ja § 49 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine.
(2) Tartu Kutsehariduskeskuse direktorile delegeeritakse kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 9 ja § 48 lõikes 4 kooli pidajale pandud ülesande täitmine.
§ 2. Määruse rakendamine
Tartu Linnavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesanne on käesoleva määruse § 1 nimetatud ülesannete täitmine.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 23. novembri 2006. a määrus nr 45 "Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord Tartu Kutsehariduskeskuses" tunnistatakse kehtetuks.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Kutseõppeasutuse seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine " juurde
Kutseõppeasutuse seaduses on kooli pidajale pandud mitmeid ülesandeid.
Käesoleva määrusega delegeeritakse linnavalitsusele kõik kutseõppeasutuse seaduses kooli pidajale pandud ülesannete, välja arvatud § 32 lõikes 9, § 48 lõikes 4 ja § 49 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmine.
Osa nendest ülesannetest on linnavolikogu linnavalitsusele delegeerinud varasemate õigusaktidega (nt linnavalitsuse poolt Tartu linna põhimääruse § 21 lg 2 alusel asutuse põhimääruse kinnitamine, Tartu Linnavolikogu 19. aprilli 2012. a määruse nr 65 "Tartu linna arengudokumentide koostamise kord" § 19 lg 4 alusel asutuse arengukava vastu võtmine). Õigusselguse huvides delegeeritakse antud õigusaktiga kõikide kutseõppeasutuse seaduses tulenevate ülesannete täitmine linnavalitsusele, välja arvatud nende ülesannete täitmine, mida peaks täitma asutus või mille täitmine on ja jääb linnavolikogu pädevusse (asutuse ümberkorraldamine ja asutuse tegevuse lõpetamine).
Linnavalitsusele delegeeritakse muuhulgas kutseõppeasutuse seaduse:
1) § 10 lõike 1 alusel õppe läbiviimise õiguse saamiseks esitatava taotluse kooskõlastamine;
(§ 10 lg 1: Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas, välja arvatud isikuarengu õppekavarühmas, esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust. Munitsipaalkool kooskõlastab taotluse enne selle esitamist kooli pidajaga.)
2) § 18 lõike 2 alusel nõunike kogu moodustamine;
(§ 18 lg 2: Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja viieks aastaks.);
3) § 47 lõike 11 alusel tegevustoetusega seotud halduslepingu sõlmimine;
(§ 47 lg 11: Munitsipaal- ja erakooli pidajale riigieelarvest tegevustoetuse ja vajaduse korral sihtotstarbelise toetuse eraldamine ning kooli kohustused kutseõppe korraldamisel lepitakse kokku kooli pidaja ja ministeeriumi vahel sõlmitava halduslepinguga [...].)
Tartu Kutsehariduskeskuse direktorile delegeeritakse:
1) § 32 lõike 9 alusel mittestatsionaarse õppe avamise otsustamine;
(§ 32 lg 9: Koolis võib avada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõppe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel. Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja.)
2) § 48 lõike 4 alusel koolilõuna toetuse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine.
(§ 48 lg 4: Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab kooli pidaja.)
Mittestatsionaarse õppe avamise otsustamine on vaja delegeerida koolile, kuna kool oskab ise kõige paremini hinnata, kas sellise õppevormi järgi on vajadus ning saab vastavalt toimida.
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamiseks on mõistlik anda volitus Tartu Kutsehariduskeskuse direktorile, kuna koolilõuna toetus on kajastatud asutuse eelarves ning asutuse eelarve täitmist korraldab ja selle eest vastutab asutuse juht, samuti teab asutuse juht kõige paremini kohapealseid vajadusi ja võimalusi ning saab regulatsiooni muutmisega reageerida muutunud eelarvelistele võimalustele, kui see peaks vajalik olema.
