Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Informatsioon |
Teema: | Informatsioon transporditaristust ja liikluskorralduse üldistest põhimõtetest linna üldplaneeringus |
Reg. number: | LVK-I-0141 |
Seisund: | Lõpetatud |
Koostamise kp: | 29.02.2016 |
Koostaja: | Jaanika Koppel |
Ettekandja: | Jarno Laur ja Mati Raamat |
Esitab: | linnavalitsus, 22.02.2016 istungi protokoll nr 16 |
Juhtiv komisjon: | Arengu- ja planeerimiskomisjon |
Komisjonid: | Linnamajanduskomisjon |
Seosed: | Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 36: Linnamajanduskomisjoni protokoll nr 30: |
Failid: | Tänavate liigid Tartus.pdf ( 713 kb ) Tartu linna kergliiklusteed.pdf ( 741 kb ) 2030_variant_V6(liikluskoormus).pdf ( 8638 kb ) Tartu linna ta_navate liigid.pdf ( 292 kb ) Liiklus YP uus.pdf ( 462 kb ) Tartu_Linnavolikogu_Informatsioon_2016_LVK-I-0141.pdf ( 29 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
INFORMATSIOON | |
Tartu |
29. veebruar 2016. a. nr LVK-I-0141 |
Informatsioon transporditaristust ja liikluskorralduse üldistest põhimõtetest linna üldplaneeringus |
Tartu Linnavolikogu on 18.12.2014 otsusega nr 160 algatanud Tartu linna üldplaneeringu. Üldplaneeringu oluline ülesanne on määrata transporditaristu, sealhulgas tänavate, sildade, tunnelite, jalgrattateede, raudteede, sadamate ning väikesadamate asukoht ja reserveeritav maa-ala ning nendest tulenevad kitsendused. Määrata tuleb liikluskorralduse üldised põhimõtted, sealhulgas parkimispõhimõtted.
Tartu linna üldplaneeringu koostamise raames on valminud eskiislahenduseks vajalikus mahus töö „Tartu linna üldplaneeringu koostamiseks vajalike liiklusuuringute teostamine“. Nimetatud tööd aluseks võttes märgib osakond järgmist:
1. Tartu linna tänavavõrk on kavandatud pikaajalise Tartu linna arendamise ja planeerimise töö käigus. Tänavavõrk on kontrollitud liikluse modelleerimisega. Võrreldes kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga on Tartu linna tänavavõrgus tehtud järgmised muudatused:
a. oluliselt vähendatud magistraaltänavate (põhimagistraal tänav ja jaotusmagistraal tänav) hulka. Meede võimaldab madalama liigiga tänavatel rakendada liiklejate ohutuse tagamiseks liikluse rahustamise meetmeid;
b. juurdepääsuteede (kohalik jaotustänav, kõrvaltänav ja kvartalisisene tänav) hulka on toodud uus tänava liik - kohalik jaotustänav, s.o. juurdepääs, mis reeglina ühendab madalama hierarhiaga juurdepääse (kõrvaltänav ja kvartalisisene tänav) jaotusmagistraaliga, erandina ka põhimagistraaliga, reeglina kulgevad kohalikel jaotusmagistraalidel ühissõidukite liinid;
c. kaotatud on veotänava liik, sest Tartu linna ei ole kavandatud tänavaid, kus liikleks valdavalt ainult tootmis- ja laovaldusi teenindav transport.
2. Oluline on magistraaltänavate võrgustiku väljaehitamine, et sõidukite linnaosadevaheline liiklus ei toimuks juurdepääsuteedel. Eesmärgi täitmiseks tuleb rajada järgmised magistraaltänavad:
a. Vaksali tn ja sadamaraudtee koridori magistraaltänav ning Ropka sild;
b. Muuseumi tee ühendamine Tartu linna idapoolse ringteega;
c. Tartu linna põhjapoolne ümbersõit või Betooni tn eritasandiline raudteeülesõidukoht koos Tähtvere sillaga.
3. Oluline on magistraaltänavate ristumisel ristmike rekonstrueerimine. Kui magistraaltänavate ristmikud ei vasta nõuetele ja tagatud ei ole liiklejate ohutus või mõne manöövri sooritamine, siis valivad liiklejad magistraaltänavatele alternatiivsed marsruudid ja kasutavad liiklemiseks juurdepääsuteid.
4. Tulenevalt liikluse modelleerimisest on Tartu linnas Emajõe ületamiseks autosildade rajamise pingerida järgmine:
a. Ropka sild;
b. Tartu põhjapoolse ümbersõidu sild Kvissentali linnaosas;
c. Tähtvere sild.
5. Emajõele rajatakse järgmised jalakäijate sillad:
a. Lubja tn pikendusele;
b. Rebase tn pikendusele;
c. Kesklinna piirkonda.
6. Raudtee ületamiseks rajatakse järgmised eritasandilised ülesõidu- ja ülekäigukohad:
a. Betooni tn eritasandilise raudteeülesõidukoht;
b. Näituse tn raudteeülesõidukoht rekonstrueeritakse eritasandiliseks;
c. Vanemuise tn – Lembitu tn sihis eritasandilise ülekäigukoht;
d. Aardla tn eritasandiline raudteeülesõidukoht.
7. Üldplaneeringuga määratakse kergliiklusteede võrgustik. Üldplaneering on kooskõlas seni põhjalikult arendatud jalgratta- ja jalgteede rajamise strateegiaga.
8. Ühistransport. Tartus võiks ühistranspordi hea töö kriteeriumiks olla ühe sõidu ajakulu 30 minutit, mis sisaldab jalgsikäiku peatusesse, bussi ootamist, sõitu ja jalgsikäiku sihtkohani. 30 minutiga jõuab jalakäia 2-3 kilomeetri kaugusel paiknevasse sihtpunkti ja jalgrattur umbes 5-6 km kaugusele 10 km/h sõidukiiruse puhul. 30 minutiga jõuaks sõiduauto 15-20 km kaugusele.
9. Raudtee. Üldplaneeringuga kavandatakse sadamaraudtee haru likvideerimist ja teekoridori magistraaltänava rajamist. Sõidukite raudteeületuskohad on määratud rekonstrueerida eritasandilisteks. Vanemuise tn – Lembitu tn sihis kavandatakse eritasandilise raudteeületuskoha rajamist.
10. Sadamad. Üldplaneeringuga kavandatakse uut sadamat Ropka tööstusparki Tehnika tn 4c kinnistule. Uus sadam võimaldaks Veeteede ameti kolimist kesklinnast Ropka tööstusparki. Sadama asukoht Tehnika tn 4c kinnistul võimaldab rajada kõik vajalikud ehitised.
11. Parkimine. Parkimist on põhjalikult käsitletud Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringus „Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted“ Tartu kesklinna üldplaneeringus. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud teemaplaneeringu ja kesklinna üldplaneeringu põhimõtetest.
Liiklus YP uus.pdfTänavate liigid Tartus.pdfTartu linna ta_navate liigid.pdfTartu linna kergliiklusteed.pdf2030_variant_V6(liikluskoormus).pdf
Esimees | |