EELNÕU
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
Tartu
|
22. november 2011. a. nr LVK-M-0055 |
Tartu linna 2012. aasta eelarve |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ja p 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lg 2 alusel ja arvestades Tartu Linnavolikogu 01. juuli 2004. a määrust nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord".
§ 1. Kinnitada Tartu linna 2012. aasta eelarve kogumahus 119 450 949 eurot.
§ 2. Kinnitada:
1) Tartu linna 2012. aasta koondeelarve vastavalt lisadele 1-4 ja 7;
2) Tartu linna 2012. aasta investeerimis- ja finantseerimistegevuse eelarve vastavalt lisale 5;
3) Tartu linna laenukohustused aastatel 2010-2013 vastavalt lisale 6.
§ 3. Kinnitada kassatagavara suuruseks 2012. aastal 6391 eurot.
§ 4. Lubada linnavalitsusel võtta laenu ja/või emiteerida võlakirju investeeringute katteks 8 385 846 eurot.
§ 5. Lubada linnavalitsusel võtta lühiajalist arvelduslaenu kuni 5 112 932 eurot 2012. aasta jooksvate kulude katteks.
§ 6. Lubada linnavalitsusel võtta laenu välisabi sildfinantseerimiseks kuni 2 556 466 eurot.
§ 7. Kinnitada välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht kontsernikonto vahendite arvelt 3 195 582 eurot.
§ 8. Kinnitada kassareservi suuruseks reservfondis kuni 255 647 eurot projektide oma- ja/või kaasfinantseerimise katteks.
§ 9. Tartu Linnavalitsuse osakondadel ja hallatavatel asutustel kanda finantseerimiseelarve tulud linna eelarvesse jooksva kuu 25. kuupäevaks.
§ 10. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.
2012. aasta eelarve on esmakordselt koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) põhimõtetest lähtuvalt. Seadus võeti vastu 16. septembril 2010. a ning seda rakendatakse järk-järgult alates 2012. aasta ja sellele järgnevate aastate suhtes. Seni kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist reguleerinud valla- ja linnaeelarve seadus muutub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse rakendumisel kehtetuks.
KOFSis sätestatu alusel koosneb eelarve alljärgnevatest osadest:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi koosnes eelarve tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
Eelarvestruktuuri muudatus annab võimaluse paremini eristada põhitegevusi ja investeerimistegevusi. Uue struktuuriga selgub üheselt linna põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahekord, dünaamika ja omafinantseerimise ehk investeeringute tegemise ja laenude maksmise võimekus.
2012. aasta eelarve mahuks on kavandatud 119 450 949 eurot. Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega kasvab eelarve maht 7,9%.
Põhiosa ehk 75,6% tulubaasist moodustavad põhitegevuse tulud. Investeerimistegevuse tulud moodustavad 15,9%, finantseerimistegevuse tulud 7% ja likviidsete vahendite suunamine eelarvesse 1,5% tulubaasist.
Põhitegevuse tuludena on eelarves 90 321 307 eurot ehk 1,2% rohkem kui 2011. aastal. Füüsilise isiku tulumaksust laekuvad summad kasvavad 3,1%.
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 85 741 157 eurot. Võrreldes 2011. aastaga on kasv 2,5%. Hariduse valdkonna kulud moodustavad 55,1% põhitegevuse kuludest. Hariduse kulude osatähtsuse suurenemine on seotud koolivõrgu ümberkorraldamisega, lasteaedade pedagoogide ja õpetaja abide personalikulude 3,5%lise kasvuga, 9 täiendava lasteaiarühma avamisega ning eralasteaedadele ja lapsehoiuteenustele eraldatavate summade kasvuga laste arvu suurenemise tõttu ligi 200 lapse võrra. Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on 4 580 150 eurot.
2012. aasta investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 27 596 498 eurot, millest suurem osa on otseselt seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega ja linna omaosalusega nendes projektides. Investeerimistegevuse katteallikatest moodustavad linnaeelarve vahendid 37% ehk 10 158 958 eurot ja välisrahastus 63% ehk 17 437 540 eurot. Välisrahastusest suurema osa, 12 929 326 eurot, moodustab toetus Tartu idapoolse ringtee ehitamiseks. Jätkuvad linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmete projektid ning mitmed rahvusvahelised koostööprojektid. Ülejäänud summast põhiosa investeeritakse majanduse ja hariduse valdkonda. Hariduse suurim projekt on Tartu Kutsehariduskeskuse autoeriala õppetöökoja rajamine ja selle sisustamine. Märkimisväärse osa haridusasutuste investeeringutest moodustab linnapoolne lisapanus saastekvoodi müügist saadud summadele, mille abil muutuvad mitmed koolid ja lasteaiad energiasäästlikumaks. Majanduse valdkonnas on lisaks idaringteele suurimad projektid Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine ning Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollisüsteemi arendamine.
Investeerimistegevuse tulud – toetused põhivara soetuseks, vara müük ja finantstulud – moodustavad 18 923 053 eurot.
Investeerimistegevuse tulem ehk investeerimistegevuse tulude ja kulude vahe, -8 673 445 eurot, kaetakse 4 580 150 euro ulatuses põhitegevuse tulemi, 2 272 552 euro ulatuses finantseerimistegevuse ning 1 820 743 euro ulatuses likviidsete varade muutuse arvelt.
Finantseerimistegevuse tuludeks on kavandatud 8 385 846 eurot, millest 6 104 183 eurot on ette nähtud varasematel aastatel investeerimiskuludeks korraldatud võlakirjaemissioonide refinantseerimiseks ning 2 281 663 eurot uueks investeeringuks – Tartu idapoolse ringtee ehituse omafinantseeringu katteks.
Finantseerimistegevuse netosumma ehk võetavate ja tagasimakstavate kohustuste vahe, ehk 2 272 552 euro võrra suureneb linna võlakoormus. Võlakoormus on valla- ja linnaeelarve seaduse järgi arvestades 2012. aasta lõpuks 47,9 miljonit eurot ehk 57,2% puhastuludest. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi arvestatav netovõlakoormus sõltub aasta lõpu likviidsete vahendite mahust ja on eeldatavalt ligikaudu 52% põhitegevuse tuludest. Likviidsete varade kasutamist on eelarvesse planeeritud 1 820 743 eurot.
=================
Parandusettepanekud:
Ettepanekud koos linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni seisukohtadega:
Linnavalitsuse ettepanek 19.12.2011 istungilt:
3. | Parandusettepanekud linnavolikogu määruse "Tartu linna 2012. aasta eelarve" eelnõule
KUULATI: Argo Annuki ja Jüri Mölderi ettekandeid
OTSUSTATI: esitada linnavolikogule ettepanek täiendada linnavolikogu määruse "Tartu linna 2012. aasta eelarve" eelnõud uue paragrahviga 10 järgmises sõnastuses:
"§ 10. Muuta Tartu Linnavolikogu 20.11.2008 määruse nr 102 "Tartu linna ametiasutuste palgajuhend" paragrahvi 13 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
"(5) Linnavalitsusel viia nende ametikohtade palgad, mis ei vasta palgajuhendiga kehtestatud palgaklasside palgavahemike miinimummäärale, palgajuhendiga vastavusse hiljemalt 2014. a 1. jaanuariks."
ja muuta vastavalt määruse eelnõu senine paragrahv 10 paragrahviks 11. |
Linnavalitsuse ettepanek 20.12.2011 istungilt:
32. | Parandusettepanekute esitamine "Tartu Linnavolikogu määruse "Tartu linna 2012. aasta eelarve" eelnõule
KUULATI: Külli Lusti ettekannet
OTSUSTATI: 32.1. esitada linnavolikogu määruse "Tartu linna 2012. aasta eelarve" eelnõule järgmised parandusettepanekud:
32.1.1. sõnastada määruse eelnõu § 1 järgmiselt:
"§ 1. Kinnitada Tartu linna 2012. aasta eelarve kogumahus 124 147 449 eurot."
32.1.2. esitada linnavolikogule uus 2012. a eelarve lisade fail. |
===================
Linna 2012. a eelarve I lugemise järel esitasid eelnõule parandusettepanekud Keskerakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna frakstioon ja linnavalitsus.
Keskerakonna fraktsioon on esitanud eelnõule 24 parandusettepanekut, mille tulemusel peaks suurenema eelarve tuludes-kuludes 110 761 eurot, sh tuludes soovitakse suurendada üksikisiku tulumaksu 55 206 eurot, maamaksu 2755 eurot, teede ja tänavate sulgemise maksu 33 000 eurot, muude toodete ja teenuste müüki 6200 eurot, üüri ja renditulu 8600 eurot mimg muid tulusid 5000 eurot.
Kulude poolel tehtud ettepanekute tulemusel vähenevad üldised valitsussektori kulud 183 400 eurot, sh suurenevad volikogu ülalpidamiskulud 13 600 eurot, vähenevad linnakantselei ülalpidamiskulud 42 000 eurot ning linnavalitsuse reservfondi suurus väheneb 155 000 eurot.
Soovitakse suurendada põhitegevuse kulusid kokku 294 161 eurot, sh avaliku korra kulusid 4500 eurot, majanduse kulusid 25 000 eurot, keskkonnakaitse kulusid 3000 eurot, elamu- ja kommunaalmajanduse kulusid 20 300 eurot, vaba aja ja kultuuri kulusid 157 455 eurot, hariduse kulusid 73 906 eurot ja sotsiaalse kaitse kulusid 10 000 eurot.
Sealhulgas suurendatakse investeerimiskulude eelarvet kokku 60 000 eurot.
Erakonna ettepanekud on järgmised:
1. Suurendada Linnavolikogu kantselei kulutusi 11 000 euro võrra.
Katteallikakas: teede ja tänavate sulgemise maksu suurendamine sama summa võrra.
Selgitus: Volikogu istungite arv on praegust situatsiooni arvestades selgelt alaplaneeritud vähemalt 2 istungi võrra. Samal ajal on teede ja tänavate sulgemise maksu 2012 arvestatud 2011 aasta plaaniga võrreldes 34,8 % vähem, mis on kriisist toibumise ja majandusliku aktiivsuse tõusu tingimustes selgelt alaplaneering.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Linnavolikogu ajutise põhimääruskomisjoni koosolekul arutleti igakülgselt linnavolikogu istungite toimumise sageduse küsimusi. Komisjoni liikmed olid valdavalt arvamusel, et linnavolikogu istungid peaksid toimuma vastavalt vajadusele. Arutelude tulemused väljenduvad ka uue põhimääruse eelnõu tekstis. Samal ajal on linnavolikogu ühe korra juba tagasi lükanud Keskerakonna fraktsiooni liikme Vladimir Šokmani ettepaneku linnavolikogu istungite arvu suurendamiseks. Linnavalitsus TOETAB teede ja tänavate sulgemise maksu suurendamist kokku summas 22 500 eurot (vt Linnavalitsuse ettepanek 4.1) kuna tulu laekumine on eelarve menetlemise kuudel oluliselt paranenud. Kui 1.oktoobriks oli tulu laekunud vaid 56,7% siis 1.detsembriks oli laekunud 85,3% kavandatust.. See selgitus kehtib sama katteallika korral ka järgnevate ettepanekute puhul linnavalitsuse poolt pakutud mahus.
2. Suurendada toetust I-IX klassi õpilaste koolilõunateks 1 sendi võrra päevas – 17 706 eurot
Katteallikas: Sama summa võrra suurendada isiku tulumaksu laekumist.
Selgitus: Toiduainete hindade tõus on olnud suur ja jätkub. Seega kallinevad ka koolilõunad (või halvenevad). Samal ajal on koolilõuna kahjuks väga paljudele lastele sisuliselt ainuke soe toit päevas. Isiku tulumaksu laekumise kasv on kavandatud vaid 3,1%, mis ei ühildu ei vabariigi valitsuse poolt kavandatud majanduskasvu tempoga ega tulumaksu laekumise kasvutempoga vabariigi eelarves. Tulumaksu kasvu selline suurendamine ei suurenda kavandatud laekumist isegi 0,1 protsendipunkti võrra .
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA, sest koolide hoolekogud ei ole veel teinud oma otsuseid koolilõuna määrade osas.
Linnavalitsus ei pea õigeks üksikisiku tulumaksu laekumise plaani suurendamist. Füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvuks on 2012. aasta eelarvesse planeeritud 3,1%. Tulumaksu laekumine sõltub otseselt üldisest majanduskeskkonnast, konkreetsemalt palgataseme ja tööhõive arengutest. Rahandusosakond on lähtunud Eesti Panga, rahandusministeeriumi, IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni prognoosidest 2012. aasta majanduse olukorra kohta. Nimetatutest viimasena on avaldatud Euroopa Komisjoni prognoos ning kuna majanduskliima euroalas on viimastel kuudel kiiresti muutunud, on suurim kaal just sellel. Euroopa Komisjon prognoosib 3,2% majanduskasvu, 3,3% inflatsiooni, 11,2% tööpuudust, 1,2% hõive kasvu ja 4,3% palga (väljamaksed töötajatele, taandatud täistööajale) kasvu. Tulumaksu prognoosimisel on arvestatud, et maailmamajanduses valitseb suur ebakindlus ja kui eurotsooni riskid peaksid realiseeruma, tabab piirkonda järgmisel aastal majanduslangus. Prognoosi kohaselt tuleneb tulumaksu 3,1% kasv peamiselt äriühingute poolt makstavate töötasude tõusust. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste palgafond jääb käesoleva aasta tasemele. Tartu linna 2 suurimal maksumaksjal SA Tartu Ülikooli Kliinikumil ja Tartu Ülikoolil palkasid tõsta kavas ei ole. 2011. aastal on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste maksumaksjate arv vähenenud ja pole põhjust arvata, et 2012. aastal see trend tõusule pöörab.See otsus kehtib sama katteallika korral ka järgnevate ettepanekute puhul.
3.Suurendada volikogu kantselei majandamiskulusid 600 euro võrra.
Katteallikas: üüri ja renditulude suurendamine 600 euro võrra.
Selgitus. 2012 piirduda vaid kavandatud istungite arvuga on ebareaalne. Seega suurenevad ka saali üürimiskulud.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA, kuna istungite arvu suurendamine pole otstarbekas, siis pole vajalik suurendada ka linnavolikogu kantselei majanduskulusid. Linnavalitsus ei toeta ka linna üüri- ja renditulude suurendamist, sest 2012. a üüritulude planeerimisel on lähtutud 2011. a tuludest, millest on maha arvatud Tartu Veekeskuse üüri osa seoses veekeskuse laiendusega. Praeguses majandussituatsioonis peab arvestama ka asjaoluga, et üürnike majanduslik olukord võib halveneda, millest tingituna ei pruugi tulud kavandatud mahus laekuda. Renditulude plaani suurendamist mittetoetav otsus kehtib sama katteallika korral ka järgnevate ettepanekute puhul.
4. Suurendada kulutusi lasteaedadele päästeameti ettekirjutuste täitmiseks vajalikke kulutsi 5000 euro võrra
Katteallikas: Isiku tulumaksu suurendamine, mille kasv on kavandatud tagasihoidlikult.
Selgitus: vaja oleks palju rohkem, kuna ettekirjutusi on palju. Püüame siis neid täita kasvõi niipaljugi: enne kui tulevad õnnetused.
Linnavalitsuse seisukoht: TOETADA ettepanekut kulude osas. Vt ka linnavalitsuse ettepanek 4.2.
5. Suurendada kulutusi lasteaedadele pääesteameti ettekirjutuste täitmiseks 10 000 euro võrra
Katteallikas linnakantselei tippjuhtide töötasu vähendamine sama summa võrra.
Selgitus: vajadus: Vt eelmine ettepanek. Katteallika põhjendus: eelmine volikogu istung näitas veenvalt, et on võimalik vähendada abilinnapeade arvu ühe võrra.
Linnavalitsuse seisukoht: TOETADA ettepanekut kulude osas. Vt ka linnavalitsuse ettepanek 4.2.
EI TOETA linnakantselei tippjuhtide vähendamist, kuna linnavolikogu otsusega on linnavalitsus kinnitatud 5-liikmelisena ja linnavolikogul pole võimalik eelarvega näha ette linnavalitsuse liikmete arvu vähendamist.
6. Suurendada kulutusi Kultuurile noorsoo- ja spordiprojektide toetuseks 150 000 euro võrra
Katteallikas: sama summa võrra vähendada linnavalitsuse reservfondi.
Selgitus. Linnavalitsuse reservfond on ette nähtud ERAKORRALISTEKS väljaminekuteks. Kui aga ühtedele ja samadele üritustele (projektidele) küsitakse enamvähem samasuuri summasid juba mitmendat aastat järjest, siis EI SAA tegu olla erakorraliste asjaoludega. Need kulutused on vaja kavandada õiges kohas.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA, sest ei pea õigeks reservfondi suuruse vähendamist. Linna reservfondi suurus võib olla kuni 5% plaanitavatest eelarve puhastuludest, st 4 516 000 eurot, käesolevas eelarves on traditsiooniliselt reservfondi suuruseks 703 028 eurot.
See otsus kehtib sama katteallika korral ka järgnevate ettepanekute puhul. Linnavalitsusel on varasematel aastatel olnud juurdunud süsteem, kus linna eelarve reservfondist eraldatakse jooksval aastal toimuvatele üritustele toetust või lisatoetust. Viimasel 2 aastal on kultuurile ja spordile minevate eraldiste osakaal vähenenud. Spordiprojektide toetamisel on olulisel kohal tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlaste ja treenerite premeerimine ja tunnustamine, mida ei saa kinnitatud eelarvesse planeerida.
7. Suurendada kalmistute majandamiskulutusi 300 euro võrra
Katteallikas: suurendada sama summa võrra maamaksu laekumist.
Selgitus: Kalmistute inventar on halvas olukorras, teda napib. Sellises olukorras antud kuluartikli kärpimine pole mõttekas, vaja oleks hoopis suurendada. Samal ajal on maamaksu laekumisel arvestatud, et kõik potentsiaalsed soodustuse sajad kirjutavad soodustuse saamiseks avalduse. See aga on ebareaalne, mistõttu maamaksu laekumise väike suurendamine on täiesti reaalne.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA, sest inventari soetamine on olnud eelarves iga-aastaselt ning asutus on kulude prioriteedid ise määranud. Maamaksu laekumise kavandamisel lähtus linnavalitsus eeldusest, et kõik potentsiaalsed maksusoodustuse saajad esitavad avaldused õigeaegselt. Mittetoetav otsus kehtib sama katteallika korral ka järgnevate ettepanekute puhul.
8. Suurendada Tiigi seltsimaja majandamiskulusid 200 euro võrra.
Katteallikas: Sama summa võrra suurendada maamaksu laekumist.
Selgitus. Kallineva elektri ja vee olukorras pole majandamiskulude kärpimine reaalne. Ka on arusaamatu, mis loogikast lähtudes kavandatakse vähem inventari kulusid olukorras kus see on amortiseerunud (Ilmselt on ette antud kärpimisülesande mehaanilise täitmisega).Selline olukord viib Tiigi seltsimaja ebarealistlikule eelarvele ja võib esile kutsuda finantsdistsipliini rikkumise (katse kulusid kompenseerida mingi teise rea summada arvel). Samal ajal on maamaksu laekuine alaplaneeritud (Vt. eelmise ettepaneku selgitust)
Antud summa tõstaks need kulutused eelmise aasta tasemele.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Tiigi Setsimaja finantseerimiseelarve majandamiskulud vähenevad võrreldes 2011. aastaga kokku - 0,2 %, seda peamiselt lähetuskulude osas. 2011. a lähetuskulud planeeriti suuremad seoses Tallinnas toimunud koolinoorte laulu- ja tantsupeoga ja selle ettevalmistustöödega. Tiigi Seltsimajal vähenevad kulud majandamiseelarves ja seda just sihtotstarbeliselt saadud toetuste arvel erinevate projektide rahastamiseks, millest on varasemalt kaetud ülalpidamiskulusid ja inventari soetamist.
9. Suurendada lasteaedade remondi- ja heakorra kulusid 10000 euro võrra.
Katteallikas. Vähendada linnakantselei kulusid 10000 euro võrra.
Selgitus. Lasteaedade seisund on paljudel juhtudel murettekitav. Sellele vaatamata on eelarve kavas remondikulude taset kärbitud. Selle summa lisamine ei päästaks veel olukorda , kuid võimaldaks enamvähem taastada eelmise aasta taset. Kärpimise väide, et 2011 ei kulutatud kogu summat ära, pole veenev. Katteallika kärpimine on võimalik (vt selgitust ettepaneku nr 6 juurde.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Lasteaedadele eraldatakse kulud vastavalt finantseerimisalustele ning vahendite jaotamisel klassifikaatori lõikes on arvestatud asutuse eelistusi kulude prioritiseerimisel. Ka katteallikas ei ole linnavalitsuse poolt aktsepteeritav.
10.Suurendada kulutusi sildade remondiks 20000 eurot
Katteallikas. Linnakantselei kulutuste kärpimine sama summa võrra.
Selgitus: Viimased andmed sildade seisundi ja remondivajaduse kohta on murettekitavad. On vajalik pidurdada nende lagunemist enne, kui juhtub mingi avarii; aga ka enne, kui remondi vajadus kasvab veel suuremaks. Katteallika reaalsust vt muudatusettepaneku nr 6 juures.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA.Tegevuskulude eelarves on sildade jooksvaks remondiks 33 500 eurot, mis on aastate praktika põhjal piisav. Sildade kapitalremont nõuab märkimisväärselt suuremaid vahendeid ja teema juurde tullakse tagasi pärast projekteerimistööde lõppemist, mille käigus on täpsustunud vajalike tööde maksumused.
11. Suurendada toetusi politseile 4500 euro võrra
Katteallikas. Isiku tulumaksu laekumiste suurendamine.
Selgitus 2011 me vähendasime seda toetust, 2012 on kavas see samaks jätta. Samal ajal inflatsioon vähendab raha väärtust. Antud summa tõstaks toetuse 2010 aasta tasemele. Tõsi see ei kompenseeri veel inflatsiooni…
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Avaliku korra tagamine on olemuslikult ja seadustest tulenevalt riigi ülesanne. Kuna Tartu linn on juba enese kanda võtnud mitmeid avaliku korra tagamisega seotud ülesandeid, siis sellises olukorras pole politseile antava toetuse suurust mõistlik suurendada.
11A- (alternatiiv) sama summa politseile, katteallikaks linnavalitsuse reservfond
Selgitus: kui ei soovita suurendada isiku tulumaksu laekumisi, siis arvestades avaliku korraga ja inimeste julgeolekuga kasvavaid riske, tuleks see summa võtta linnavalituses reservist. Julgeolek peab olema prioriteet!
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA.
12. Suurendada volikogu lähetuskulusid 2000 euro võrra. Katteallikaks teede ja tänavate sulgemise makse maksu suurendamine.
Seletus: varem praktiseeritud komisjonide õppereiside traditsiooni tasuks jätkata, et viia volinikud ja komisjonide liikmed kurssi ka väljaspool Eestit toimuvaga. Katteallikas on reaalne, sest majandusliku tõusu tingimustes on selle maksu laekumise nii suur vähemine ebareaalne.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA kulude eelarve suurendamist. Teede ja tänavate sulgemise maksu suurendamist toetatakse osaliselt s o 1500 euro ulatuses.
13. Vähendada linnakantselei sõidukite kulu 2000 euro võrra ja suunata see raha lasteaedadele mänguasjade soetamiseks.
Seletus: kuna linnavalitsuse koosseisu on vähendatud ühe abilinnapea koha võrra, ei ole kulude oluline kasv põhjendatud.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. 2012. a linnakantselei eelarves on sõidukite kulu all juba arvestatud linnavalitsuse liikmete arvu vähenemisega. Täiendavad kulud on seotud ühe elektriauto liisimisega. Sellekohane nõusolek anti linnavalitsusele linnavolikogu 15.09.2011 otsusega nr 279 .
Lasteaedade õppevahendite (sh mänguasjad) eelarve kasvab käesoleva eelnõu kohaselt 33,8%.
14. Pimedate juhtkoerte toidutoetuseks 3000 eurot, katteallikaks linnavalitsuse reservfondi vähendamine.
Seletus: Pimedatele on juhtkoerad olulised abilised, kelle toitlustamine on puudega inimesele oluline lisakulu. Samal ajal on (vähemalt pimedate väitel) linnavalitsus korduvalt lubanud seda raha neile leida, vajadusel kasvõi reservfondist. Teeme selle siis ära!
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Tartu linn toetab pimedatele juhtkoertega seotud kulutusi volikogu poolt kehtestatud "Täiendavate sotsiaaltoetuste korra" alusel. Toetust makstakse 2005. aastast alates. Praegu toetatakse 8 juhtkoeraga seotud kulusid. Täiendavate toetuste eelarves kulub selleks aastas umbes 2500 eurot.
15 Suurendada toetust Tartu Laste Turvakodule 5000 euro võrra, katteallikaks üüri- ja renditulu suurendamine sama summa võrra.
Seletus: Tartu Laste Turvakodu peab nüüd tegelema ka narkoprobleemidega laste hulgas. See on keeruline ülesanne ja nõuab lisakulutusi. ... Üüri ja renditulu alaplaneerimisest on eepool juba räägitud.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Turvakodu eelarvesse on kavandatud vahendid vastavalt asutuse taotlusele. Narkoprobleemidega laste rehabiliteerimiseks on 6391 eurot kavandatud tervishoiuosakonna eelarvesse.
16. Eelkooliealiste lasteasutuste laste toiduraha suurendada 28 000 euro võrra, katteallikaks üksikisiku tulumaksu laekumise suurendaminev sama summa võrra .
Seletus: Neis asutustes käivatele lastele on eraldatud toiduainetele ja toitlustusteenusele 28000 eurot
Kuna lasteasutustes käib pea 5500 las, on see summa kuskil 5,6 eurot lapse kohta aastas…Kuna selline suur „toetus“ on lihtsalt imelik, teeme ettepaneku see kahekordistada..See aitaks veidigi vähendada lapsevanemate kulusid, mis kohatasu tõstmise tulemusena on niigi suurenenud.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Finantseerimiseelarve eelnõus on 28 000 eurot kavandatud Lasteaed Sipsik toitlustamisteenuse eest tasumiseks (lasteaed ei oma oma kööki ja ostab toitlustusteenust). Ülejäänud 29 lasteaeda omavad kööki ja köögipersonali ning kulud kajastuvad personalikuludes.
17. Suurendada linna kasutuses olevate korterite remondifondi 10 000 euro võrra, katteallikaks teede ja tänavate sulgemise maksu suurendamine.
Seletus. Linna kasutuses olev korterifond on suures osas kehvas seisukorras. Selle parandamine võimaldaks neid paremini välja üürida j a sellega suurendada ka üüritulusid.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Remonte teostatakse vastavalt eelarve võimalustele, äärmisel vajadusel ka reservfondist. Kuna tegu on valdavalt sotsiaaleluruumidega, ei kaasne üüritulude kasvu.
18 Suunata 2000 eurot Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raadiosõlme renoveerimiseks, katteallikaks linnavalitsuse reservfondi vähendamine sama summa võrra.
Seletus: Linnavalitsuse esindajad on ühingut külastades korduvalt lubanud need kulud konkreetselt just sellest allikast katta. Teeme selle siis ära; aitame linnavalitsusel olla sõnapidaja!
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Kuna Lõuna-Eesti Pimedate Ühing pole eelarve menetlemise käigus esitanud konkreetset taotlust koos kalkulatsioonidega, pole parandus hetkel põhjendatud. Taotluse esitamisel saab lahendada reserfondi või lisaeelarve kaudu.
19. Toetada koerte väljaheidete prügikastide rajamist elurajoonide haljasaladele 3000 euro võrra, katteallikaks üüri- ja renditulude suurendamine sama summa võrra.
Seletus. Linna heakorra ja hügieeni seisukohalt on see oluline abinõu, mis tõstab elukvaliteeti. Ka on majandusliku tõusu olukorras võimalik loobuda paljudest kriisi ajal lihtsalt peale sunnitud alandatud rendimääradst.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Linna 2012. a keskkonnakaitse kuludes on kavandatud 95 täiendava prügiurni paigaldamise ja kokku 825 prügiurni hooldamis- ja tühjenduskulud.
20. Suurendada Tähtvere Puhkepargi tegevuskulusid 2255 euro võrra, katteallikaks maamaksu laekumiste suurendamine.
Seletus: Lisasumma lubaks tegevuskulude summa tõsta taas 2010. aasta tasemele. Maamaksu laekumiste teatav suurendamine on reaalne, kuna on selge et 100% elanikest ei kirjuta soodustuse avaldust.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. 2010. a detsembris eraldati sihtasutusele 2255 euro ulatuses vahendeid reservfondist Ihaste ja Anne kanali suusaradade hooldamiseks, täiendavate kulude vajaduse ilmnemisel 2012. aastal tehakse eraldus reservfondist.
21. Suurendada toetust kvartalisiseste teede remondiks 5000 eurot, katteallikaks teede ja tänavate sulgemise maksu suurendamine.
Seletus: Kvartalisiseste teede olukord ei rahulda. Neis aukudes lõhutakse end ja autosid; ka suurendab aukude ümber manööverdamine müra ja heitegaase, halvendab liiklusohutust. Kuna teede ja tänavate sulgemise maksu on uuel aastal kavandatud tervelt 34,8% vähem kui 2012, siis on siin ilmselt võimalik laekumiste kava teatud suurendamine
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Tegevuskulude eelarves on 320 000 eurot asfalttänavate aukude parandamiseks ja 831 00 eurot asfalttänavate remondiks, nende vahendite arvel teostatakse töid ka kvartalisisestel teedel.
22. Suurendada noortespordi toetusi 5000 euro võrra, katteallikaks muude tulude suurendamine sama summa võrra.
Seletus. Noorsoosport on selgelt alafinantseeritud. Samal ajal on see valdkond, mis võimaldab noori tänavatelt ära tuua ja alkoholist ning narkootikumidest kaugemale viia. Vaja oleks muidugi veel rohkem raha, aga eelarve piirangu tingimustes on ka 5000 eurot suur asi. Kuna linnavalitsus pole esitanud mingeid seletusi, miks nn. muud tulud peaksid uuel aastal oluliselt vähendama, on siinkohal laekumiste suurendamine ilmselt võimalik..
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Toetus noortespordile on kavandatud eelarve eelnõus 4,4%lise kasvuga. Linnavalitsus ei toeta ka katteallikat, sest 2011. a tulu13 861 eurot on kindlustushüvitised, mis on laekunud kindlustusseltsidelt seoses talvel hoonetel tekkinud lumekahjudega.
23. Suunata 1200 eurot põhikoolide õppevahendite ja koolituste kuludeks, katteallikaks muude toodete ja teenuste müügist laekumiste kasv sama summa võrra.
Seletuskiri: Hetkel eelnõus sellel real 0 eurot (seletuskirja lk 71). Antud summa võimaldab tõsta need kulutused ligikaudu eelmise aasta tasemele. Kuna muude teenuste eest laekumisi on uuel aastal kärtud 13,4 tuhat, siis laekumiste suurendamine 12000 euro võrra on realistlik.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Põhikoolide õppevahendite eelarve finantseerimiseelarves kasvab 1%. Majandamiseelarve tulude (omatulude ja sihtotstarbeliselt projektide toetuseks saadud vahendite arvel) ja kulude mahu ja kulukirjete lõikes jaotamisel on arvestatud koolide soovidega.
24. Toetada terviseradadele valgustuse rajamist ja inventari hooldust 10 000 euroga, katteallikaks 5000 euro ulatuse teede ja tänavate sulgemise maksu ning toodete müügist laekuva summa suurendamine 5000 euro võrra.
Seletus. Ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks on need lisakulud vajalikud. Katteallikate reaalsust on põhjendatud juba eespool
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. 2011. a rajati valgustus Raja tn parki, 2012. a eelarvest on kavas samasse piirkonda valguskilbist toiteliinide ehitus, mille tulemusena valgustuse kvaliteet paraneb.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud 15 ettepanekut, millede tulemusel suurendatakse eelarve mahtu 6 265 000 euro võrra.
Ettepanekud 1-7 näevad ette saastekvootide müügist saadavate vahendite (6 200 000 eurot) eelarvesse kirjutamist ja nende arvel tehtavate investeerimiskulude lahtilöömist tegevusalade ja objektide lõikes.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Raha kavandatakse eelarvesse vastavalt sõlmitud lepingutele ja tehtud tööde mahtudele ja kuna need ei ole käesoleva eelarve menetlemise ajaks selged, eelarvestatakse need 2012. aastal lähtuvalt KOFS § 26 lg4 p 4 ja lg5. § 26 lg4 ütleb, et lisaeelarvet ei pea algatama, kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Lg 5 järgi tulevad aasta jooksul laekunud sihtfinantseerimised ja nende arvel tehtavad kulud esitada lisaeelarves, kui seda eelarveaasta jooksul koostatakse.
Ettepanekud 8-11 näevad ette hariduse valdkonna tegevusalade lahtikirjutamise kõigi asutuste lõikes. Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Volikogu poolt 01.07.2004. aastal vastuvõetud määruse nr 78 "Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" punktid 3.2 ja 3.3 kehtestavad korra, kus ametiasutused esitavad rahandusosakonnale hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus eelarve jaotuse klassifikaatori ja asutuste lõikes. Rahandusosakond esitab jaotuse koondtabelid kinnitamiseks linnavalitsusele. Ka ei ole veel teada 2012. a Vabariigi Valitsuselt hariduskuludeks määratud vahendite jaotamise põhimõtted, mis võivad muutuda sh ka kogusumma, mis aga tähendab kõikide koolide eelarve muutumist. Eelarve menetlemise ajal on lähtutud 2011. aastal kehtinud põhimõtetest.
Ettepanek nr 12 (jrk nr 3.6.2.1.) Haridus, lasteaiad. Põhitegevused kulud. Suurendada personali kulusid, kuna hetkel ei ole töötasufondis arvestatud lasteaiaõpetajate haigestumise, nädalase lisapuhkuse, seadusejärgse täiendkoolituse päevade ja tasemekoolituse õppepuhkuste ajal asendajatele makstava töötasuga. 45 000 eurot.
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Varasematel aastatel ei ole arvestatud täiendavalt asendustöötasu pedagoogide haigestumiste ning täiendkoolituse päevade ja tasemekoolituse õppepuhkuste ajal. Täpse vajaduse kohta info puudub.
Ettepanek nr 13 (jrk nr 3.6.2.2.)
Haridus, põhikoolid – suurendada majandamiskulusid, kuna seoses uue õppekava rakendamisega ning õppesuundade arendamise vajadusega kaasnevad lisakulud. 3 000 eurot
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Uue õppekavarakendamisega ning õppesuundade arendamise vajadusega kaasnevad kulud ei ole praegu teada. Samas on Haridusministeerium neid kulusid sihtotstarbeliste toetustega 2010.ja ka käesoleval aastal katnud ning võimalik, et vahendeid eraldatakse ka Vabariigi Valitsuse toetusfondist, mille lõplik suurus ja jaotamise põhimõtted on veel valitsuse poolt kinnitamata.
Ettepanek nr 14 (jrk nr 3.6.2.3.)
Haridus, gümnaasiumid – suurendada majandamiskulusid, kuna seoses uue õppekava rakendamisega ning õppesuundade arendamise vajadusega kaasnevad lisakulud. 17 000 eurot
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Vt eelmise ettepaneku vastus.
Ettepanek nr 15 (jrk nr 1.1.1.1.)
Suurendada füüsilise isiku tulumaksu laekumist, katmaks ettepanekute nr 12, 13 ja 14 kulusid. Füüsilise isiku tulumaksu laekumise prognoos Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on suurem, kui praegu linnaeelarves toodud prognoos. 65 000 eurot
Linnavalitsuse seisukoht: EI TOETA. Vt vastust Keskerakonna fraktsiooni teisele ettepanekule.
Linnavalitsus teeb järgmised ettepanekud eelarve eelnõu muutmiseks:
1. Suurendada likviidsete varade (aasta alguse jäägi) suunamist kulude katteks 30 169 euro võrra ja suunata need vahendid Anne Noortekeskuse uue hoone projekteerimise eelarve täiendamiseks. 2011. a eelarvest (96 168 eurot) jääb 30 169 eurot kasutamata seoses uue hanke läbiviimise ja lisalepingute sõlmimise viibimisega. Eeldatavad väljamaksed on 2012. a veebruaris.
2. Lähtudes Linnavalitsuse 15.11.2011. a korraldusest nr 1285 "Tartu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine" suurendatakse linnakantselei personalikulusid 54 915 euro võrra arhitektuuri ja ehituse osakonna, linnamajanduse osakonna ja linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna eelarvete vähendamise arvel. Linnavalitsuse korraldusega alustati linnavalitsuse õigusalase teenindamise reorganiseerimist. Kokku on linnavalitsuse struktuuris õigusalase teenindamisega seotud 16,8 ametikohta. Tulevases õigusteenistuses peaks olema kokku 10 ametikohta (juhataja + 9 vanemjuristi). Õigusteenistuse tegevus korraldatakse ümber põhimõttel, et teenistuse koosseisus jätkavad n.ö. osakondi teenindavad juristid ja n.ö. valdkonnajuristid.
3. Täiendada määruse eelnõud uue paragrahviga 9 järgmises sõnastuses: §9 Lubada Linnavalitsusel teha kulude eelarve vahendites ümberpaigutusi tegevusalade lõikes vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud eelarve klassifikatsiooni muudatustele ning muuta senised §§-d 9 ja 10 §§-deks 10 ja 11.
Rahandusministeeriumi poolt on ette valmistatud kontoplaani muudatused, mis on esitatud kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele ja mille alusel on kavandatud kaotada osa tegevusalasid - nt "Kalmistud", "Hulkuvate loomadega seotud tegevus", "Spordikoolid", "Lastekodud".
4. Vastavalt 30.11.2011. a laekumistele on teede ja tänavate sulgemismaksu laekumise eelarve, milleks on 115 041 eurot, laekumise prognoos oluliselt paranenud (kui 01.10.2011 seisuga oli täitmine vaid 56,7%, siis 01.12.2011 oli laekunud 98 082 eurot ehk 85,3%) ning see loob eelduse suurendada teede ja tänavate sulgemise maksu eelarvet 22 500 euro võrra. Soovitud mahus, 33 000 eurot ei ole võimalik ettepanekut toetada, kuna 2012. aastal ei ole võimalik prognoosida ehitustegevuse märgatavat hoogustumist ning trasside remondil teostatakse töid kinnisel meetodil, mis lühendab tänavate sulgemise aega. Vahenditest suunatakse 15 000 eurot haridusasutuste ettekirjutuste täitmiseks, 5 000 eurot Tartu linna esinduskollektiividele saavutustoetuste maksmiseks ja 2500 eurot Laste Turvakodu investeerimiskulude katteks.