EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| INFORMATSIOON |
|
Tartu
|
25. veebruar 2010. a. nr LVK-I-0015 |
| Informatsioon arengu- ja planeerimiskomisjonile Tartu linna üldplaneeringu ptk 8 "Teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuvälja asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine" ülevaatamise osas |
Käsitletava peatüki ülevaatamine on esitatud järgmise ülesehitusega:
· kehtivas planeeringus olev tekst (ilma peatüki pealkirjata);
· planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
· uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus;
· üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
1. Tänavad
1.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
1.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Põhi- ja jaotustänavad (magistraaltänavad)
Üldplaneeringuga kavandatu osas on edasine planeerimis- ja projekteerimistegevus toimunud järgmistes piirkondades:
- Narva-Jõhvi suunal on planeeritud liikluse perspektiivsed lahendused seonduvalt Tartu valla Raadi arengupiirkonnaga ja Eesti Rahva Muuseumi uushoone rajamisega. Samasse piirkonda on kavandamisel ka Raadi halli rajamine. Selle liiklusmahu vajaduste rahuldamiseks on kavandatud Muuseumi tee laiendamine ja väljaehitamine Narva maanteest projekteeritava Tartu linna idapoolse ringteeni. Planeeritud on Raatuse tn pikendus Puiestee ja Muuseumi tee vahel. Linnavolikogule on esitatud seisukoha võtmiseks Tartu valla lõunaosa II etapi detailplaneering, mille puhul linn ei anna oma lõpliku seisukohta, kui ei ole valminud kogu piirkonda käsitlev liiklusuuring.
- Tartu idapoolse ringtee osas Võru tänavast Jõhvi-Narva maanteeni on koostamisel detailplaneering ja eelprojekt. Maanteeamet on koostanud tehnilise projekti nn Tartu ümbersõidu rekonstrueerimiseks, mis ulatub Tartu linna osas Võru tänavast kuni Ilmatsalu tänavani.
- Koostatud on ka Tiksoja ja Kvissentali piirkondi ühendava liiklussõlme eelprojekt.
Magistraaltänavate võrgu edasise optimaalse funktsioneerimise tagamiseks vajalikku korrashoidu ja arendamist teostatakse Tartu linna arengukava alusel.
Juurdepääsutänavad
Planeerimine toimub lähtudes kavandatavast maakasutusest arvestades üldplaneeringuga kehtestatud põhimõtteid ja kehtivaid normatiivseid nõudeid, mille rakendamise tagab projekteerimisprotsess, kus projekti koostavad vastavat tegevusluba omavad ettevõtted. Tänavavõrgu projekteerimisel arvestatakse rohelise võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Ristmikud
Rekonstrueeritud on mitmed ristmikud, kus muuhulgas on rajatud lisaradasid pööretel. Linna liiklusskeemis on neist suurimat mõju omavad Sõpruse pst - Kalda tee- Pika tänava ringristmiku rekonstrueerimine, Võru tn ja Ringtee ning Vabaduse pst ja Laia tänava ristmiku reguleeritavaks ristmikuks ümberehitamine. Nimetatud ümberehitustööd on oluliselt vähendanud ooteaegu tipptunnil nendel ristmikel ning vähendanud sõiduaegu. Lähispaiknevate fooriristmike töö on lahendatud koordineerituna (uus foorreguleeritud Lembitu ja Riia tänavate ristmik töötab sünkroonis ülejäänud Riia tn fooriristmikega). Sõpruse pst - Kalda tee - Pika tänava ringristmiku mõju liiklusele saab iseloomustada Sõpruse silla liiklusintensiivsuse andmetega. Toodud tabelis on näitajaks autot tipptunnis.
Üldplaneeringu elluviimiseks on vajalik välja ehitada järgmised ristmikud:
- Seoses Tartu linna idapoolse ringtee rajamisega ümberehitatavad ristmikud - koos soovitatava ristmikutüübiga:
* Võru - Ringtee eritasandiline ristmik;
*Ringtee - Jalaka tn riste;
*Ringtee - Tähe ristmik likvideeritakse;
*Ringtee - Turu tänavate eritasandiline ristmik;
*Ringtee - Ihaste tee riste;
*Ringtee - Lammi tänavate eritasandiline ristmik;
*Ringtee - Mõisavahe riste;
*Ringtee - Tartu-Räpina-Värska tee nr 45 eritasandiline ristmik
*Mõisavahe - Nõlvaku ringristmik;
*Nõlvaku - Jaama tänavate ringristmik.
Seoses idaringi, Prisma, Raadihalli ja Raadi arendusega ümberehitatavad ristmikud:
*Jaama tn 4 realiseks lõigus Sõpruse pst - Rõõmu tee
*Mõisavahe - Nõlvaku;
*Mõisavahe - Kalda tee;
*Nõlvaku - Jaama;
*Kaunase pst - Jaama;
*Sõpruse pst - Jaama;
*Jaama tn - Puiestee;
*Raatuse - Puiestee;
*Kasarmu - Puiestee;
*Roosi - Puiestee;
*Raatuse - Pikk.
Teised rekonstrueerimist (liikluskorralduse muutmist foorjuhitavaks või ringristmikuks) vajavad ristmikud:
*Ilmatsalu - Ravila;
*Viljandi mnt - Ravila;
*Aardla - Raudtee - Soinaste;
*Turu - Sepa;
*Turu - Ropka tee;
*Turu - Tehase;
*Turu - Rebase;
*Tähe - Teguri;
*Võru - Sõbra;
*Raua - Tehase;
*Ülikooli - Vanemuise;
*Riia - Vaksali;
*Tuglase - Kreutzwaldi;
*Puiestee - Lubja;
*Sauna - Vene - Ujula;
*Pepleri - Vanemuise;
*Vaksali - J. Kuperjanovi;
*Jakobi - Kroonuaia - Tähtvere - K. E. von Baeri;
*Jakobi - Lai.
1.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Arvestades majandusruumis toimunud muutust ja realiseerimisel olevate objektide mahtu ei ole uue üldplaneeringu koostamine linna magistraal- ja veotänavatevõrgu arengu seisukohast vajalik. Realiseeritavate objektide väljaehitamine toimub detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega määratud parameetrite alusel. Praegu kehtivad detailplaneeringuid sildade väljaehitamiseks kehtetuks tunnistada ei ole vaja.
1.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Olulise keskkonnamõjuga objektide puhul koostatavate keskkonnamõju hindamise programmide järgimine (Tartu linna idapoolne ringtee, Vana-Ihastet linnakeskusega siduv jalgrattatee) tagab leevendusmeetmete rakendamise läbi linnakeskkonna tasakaalustatud säilimise.
2. Sillad
2.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
2.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Vabadussild
Sild avati liikluseks 2009. aastal. Silla juurdepääsuks rekonstrueeriti Narva mnt - Ujula ja Vene tänava ristmikuala ning rekonstrueeriti foorjuhitavaks ristmikuks Emajõe tänava, Laia tänava ja Vabaduse puiestee ristmik. Jõe ületamine on seoses Vabadussilla kasutamise võimalusega ja rekonstrueeritud ristumisaladega muutunud oluliselt sujuvamaks, ka tipptundidel saab jõge ületada ilma häirivalt pikkade ooteaegadeta. Seetõttu on märkimisväärselt kasvanud jõge ületavate autode hulk tipptunnis. Suurenenud on (võrreldes 2008. a ja 2009. a) Laia tn (ca 100 sõidukit) ja Vabaduse pst (ca 200 sõidukit) Vabadussilla suunaline liiklus.
Liiklusintensiivsuste modelleerimine (autot tipptunnis) loenduse alusel andis alljärgneva tulemuse:
Ringtee sild
Koostatud on keskkonnamõju hindamise aruanne ja selle tulemusi arvestades on koostamisel detailplaneering ning eelprojekt kogu Tartu idapoolsele ringteele, mille üks olulisi osasid on Ringtee sild.
Ropka sild
Koostamisel on detailplaneering Ropka silla ja selle juurdepääsude kohta. Koostatud on vastav keskkonnamõjude hindamise aruanne ning planeering on läbinud avaliku väljapaneku.
Tähtvere sild
Analüüsitud on erinevaid Tähtvere silla asukoha variantlahendusi koos juurdepääsu lahendustega.
Tiksoja-Kvissentali sild
Maanteeamet on koostanud vastava eelprojekti. Sillale on tagatud juurdepääs Fr. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Vaksali ning Ravila tänava pikendustelt ning Aruküla teelt.
Marja-Lubja tänava jalakäijate sild
Silla projekteerimisele ei ole asutud. Silla vajadus on ilmne, kuna see lühendaks oluliselt jalakäijate teekondi Raadi-Kruusamäe linnaosast koolidesse ja lasteaedadesse ning maaülikooli ja Betooni tn piirkonna töökohtadesse. Samuti võimaldaks sild Tähtvere spordipargi kasutamist Raadi-Kruusamäe linnaosa elanike poolt, sest nimetatud linnaosas analoogsed spordi- ja terviserajad puuduvad.
2.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Üldplaneeringu koostamist uute sildade kavandamiseks ei ole vaja. Sildade ja nende juurdepääsude realiseerimise osas vajalike planeeringuliste tööde läbiviimine toimub vastavate detailplaneeringute koostamise käigus. Praegu kehtivaid detailplaneeringuid sildade väljaehitamiseks kehtetuks tunnistada ei ole vaja.
2.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Olulisemate liiklusobjektide planeerimisel ja projekteerimisel koostatavate mõjude hindamisega tagatakse oluliste mõjude vältimine ja leevendusmeetmete rakendamise.
3. Parkimine
3.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
3.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Täpsustamaks parkimisnormatiive lähtudes Tartu linna liiklusolukorrast ja kavandatud territoriaalsest arengust on koostatud töö "Tartu linna parkimisnormatiivide määramine" (Stratum, 2008). Vajalik on nimetatud töö alusel kehtestada Tartus planeerimis-projekteerimisprotsessis kasutatavad parkimisnormid. Kesklinna parkimiskoormuse vähendamise osas on ilmekaimaks näiteks ülikooli territoriaalse arengu realiseerimine, kus tänapäevane teaduskeskus koos kaasaegsetele vajadustele vastava parkimislahendusega arendatakse välja Maarjamõisas. Endiste ülikooli ja kliinikumi hoonete kasutamisotstarbe muutumine muudab ka parkimiskoormuse iseloomu kesklinnas. Valminud on hoone mahtudesse planeeritud parklad Riia 1 ja Turu 2 kruntidel. Jätkuvalt ei ole üheselt selge parkimiskontseptsioon kesklinna piirkonnas. Detailplaneeringutega kavandatud avalikku kasutusse määratavad parkimismajad on välja ehitamata. Seetõttu on vaja teostada nende väljaehitamise otstarbekuse põhjalikum analüüs ning vajadusel hakata välja töötama uusi lahendusi (parkimismajad kombineerituna muude teenindusettevõtetega esimesel-teisel korrusel). Strateegiliseks suunaks aga peab jääma parkimise võimalikult ulatuslik väljaviimine kesklinnast. Samuti on lahendamata linna lähipiirkonnast saabuvate autode parkimisvõimaluste tagamine linna piiril asuvatel aladel.
3.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise ja/või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadus parkimise osas puudub, vajalik on kinnitada parkimisnormatiivid linnas muu õigusaktiga. Koostatavas transpordi arengukavas tuleb analüüsida p 3.2. nimetatud probleeme, pakkuda välja lahendused, mis oleksid aluseks vastavate detailplaneeringute koostamisele.
3.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Parkimisküsimuste lahendamisele üldplaneeringu tasandil ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
4. Ühistransport
4.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
4.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Parandamaks ühistranspordi teeninduse kvaliteeti on rajamisel reaalaja infosüsteem. Infosüsteemi üks osa on reisiinfo kogumine, mille töötlemisel saab optimeerida liinivõrku lähtudes reisijate liinikasutusest. Teine oluline osa infosüsteemist on reaalaja info muutmine kättesaadavaks reisijatele sõlmpeatustes ja internetis.
4.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Uue üldplaneeringu koostamise ja/ või detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise vajadus ühistranspordi osas puudub.
4.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Ühistranspordi küsimuste lahendamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks.
5. Kergliiklus ja jalgrattateed
5.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
5.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostöös aktiivsete jalgrattakasutajatega töötati kehtiva teemaplaneeringu alusel välja jalgrattaliikluse arenguskeem. Projekteeritud ja ehitamisel on Ihaste suunaline jalgrattatee Vana-Ihasteni ja Ülenurme valda rajatud jalgrattateed linna keskusega siduv jalgrattatee. Jalgrattateede ehitamine saab toimuda vastavuses eelnimetatud arenguskeemiga. Lahendamist vajavad varjualusega valvatavad parklad:
- koolide juures;
- bussijaama juures;
- raudteejaama juures.
5.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Vajadus puudub.
5.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Jalgrattateede kavandamisel ja väljaehitamisel ei ole kaasnenud prognoosimatuid mõjusid ning ei ole olnud vajadust välja töötada täiendavaid meetmeid mõjude leevendamiseks. Ihaste tee äärse jalgrattatee projekteerimisel teostati keskkonnamõjude hindamine kaitsealuste taimede osas.
6. Raudteed
6.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
6.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Koostamisel on tehniline projekt ja detailplaneering üldplaneeringus planeeritud Tähtvere sillalt Ravila tänavani planeeritud teekoridori ja raudtee eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks. Koostatud on vastav keskkonnamõjude hindamise aruanne. Projekteeritud ülesõidu väljaehitamisel suletakse autoliikluseks Betooni tänava ühetasandiline ülesõit.
Näituse tn raudteeülesõidu eritasandilisena väljaehitamise osas viidi läbi täiendavad uuringud. Uuringute tulemusena selgus, et nimetatud eritasandiline ülesõit toob kaasa soovimatud tagajärjed linna liikluspildis ja seetõttu otsustati ülesõidu rajamisest loobuda.
Koostamise lõppfaasis on Aardla tänava ja raudteede eritasandilise ristmiku eelprojekt ja valminud on keskkonnamõju hindamise aruanne.
Koostatud on Ringtee tänava ja Petseri raudtee eritasandilise ristmiku projekt. Ehitushange on Maanteeametil kavas läbi viia käesoleval aastal. Projektis on ette nähtud Ringtee tänav rekonstrueerida kuni Jalaka tänavani vastavalt Tartu linna idapoolse ringtee vajadustele.
Rajatud on müratõke laadimismüra vähendamiseks Riia tänava ja Elva tänava vahelisel alal raudtee lääneküljele.
Kavandatud eritasandilised ristmikud välistavad raudtee süvendisse viimise nende objektide kasutusaja jooksul. Seega tuleb jätkata müravastaste meetmete elluviimist, taotledes samas maavanemalt maakonnaplaneeringus transiitvedudele mõeldud raudteeharu möödajuhtimist linnast.
6.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Raudtee linnast mööda juhtimise realiseerimiseks on vajalik esmalt täpsustada maakonnaplaneeringut.
6.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Üldplaneeringuga ette nähtud müravastaste meetmete tõhususe kontrollimiseks on vajalik teostada korduv müra mõõtmine.
7. Sadamad
7.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
7.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Üldplaneeringus nimetatud registrisadamate ehitamist ei ole toimunud. Paadisadama (nn. "Rebase t paadisadama") osas toimuvad projekteerimistööd. Teemaplaneeringus käsitletavatest sadamatest on neist enamusel osas kehtestatud detailplaneeringud ning alanud projekteerimisprotsess. Teemaplaneering vajab uuendamist, et paatide sildumisalasid siduda tihedamalt muude jõe kallastele sobivate funktsioonidega ning selgitada, millised paadisadamad määratakse registrisadamateks sadamaseaduse tähenduses.
7.3. Uue planeeringu koostamise vajadus või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus.
Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering vajab uuendamist.
7.4. Üldplaneeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning võimalike oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ning muud üldplaneeringu elluviimisega seotud küsimused.
Kõikide paatide sildumisalade osas on välja selgitatud keskkonnamõju hindamise vajadus.
8. Lennuväli
8.1. Kehtivas üldplaneeringus olev tekst.
8.2. Planeeringukohase arengu senised tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused
Tartu-Ülenurme lennuväli avati regulaarlendudeks 2009. a.
