Ettepaneku/vastuväite
tegija ja kuupäev |
Jrk
nr |
Ettepanekud ja vastuväited |
Tartu Linnavalitsuse
seisukoht |
Säästva Renoveerimise
Infokeskuse Tartu
Ühendus Kristina Kurm
Karlova Selts Ahto Külvet
Supilinna Selts Lea Teedema
Eesti Maastikuarhitektide
Liit Valdeko Lukken
Eesti Roheline Liikumine
Ilmar Part
E-post 07.11.2011 |
1 |
Vaatamata kodanikeühenduste korduvatele tähelepanujuhtimistele planeerimisettepaneku vajakajäämistele võttis Tartu Linnavolikogu 13.10.2011 otsusega nr 289 kõnealuse detailplaneeringulahenduse vastu ja suunas avalikule väljapanekule. Olles tutvunud Lina tn ajaloolise haiglakompleksi plan.ettepanekuga teatame, et jääme oma varasemate seisukohtade juurde ega nõustu esitatud planeerimisettepanekuga. Esitatud planeerimisettepanek on endiselt vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga (sihtotstarbe
ning miljööväärtuse tagamise osas),
planeerimisseaduse (§ 9 lg 7 ja lg 71) sätetega (avalikustamisele suunatud lahenduses puudub üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus) ja Veneetsia harta ning Washingtoni hartaga. Pole arvestatud. Tartu Linnavolikogu 04.05.2006 otsusega nr 77 (punkt 5). Algatamise otsuses ei viidata nimetatud otsusele ega esitata põhjendust sellest loobumiseks.
Nimetatud puuduse tulemusel ei ole lahenduses analüüsitud üldplaneeringu muutmisest tulenevaid mõjusid planeeringuala
lähipiirkonnale. |
Mitte arvestada.
Linn on seisukohal, et detailplaneering ei sisalda planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, seega ei pidanud esitama detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendust ega arvestama planeeringu koostamisel Tartu Linnavolikogu 04.05.2006 otsuse nr 77 punktiga 5.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeritaval maa-alal juhtfunktsioonideks haridus- ja teadushoonete ning teenindusettevõtete maa. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuga käsitletavale alale ette nähtud koolieelne lasteasutus. Planeeringu lahendusega on tagatud planeeritaval alal koolieelse lasteasutuse rajamise võimalus, seega täidab detailplaneering üldplaneeringuga kavandatud eesmärgi. Üldplaneeringule vastavalt on ette nähtud senise tegevuse lõpetamine Lina 4,6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri 32 kinnistul ning sellele kinnistule ei ole täiendavalt reserveeritud haridus- ja teadushooneid.
Üldplaneeringust tulenevalt on Aleksandri tänava miljööväärtusega hoonestusala kaitse eesmärk tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, algse krundistruktuuri ja 20. sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonetekompleksi, sealse planeeringu, haljastuse, kaug- ja sisevaadete ning teestiku säilimine.
Hindamaks olemasolevate hoonete seisukorda ja nende säilimise võimalusi on OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis" millest lähtuvalt on kavandatavast Lina tänavast linna poole jäävad hooned määratud restaureeritavateks, teisele poole Lina tänavat jäävad hooned on lubatud lammutada. Kuna lammutatavate hoonete asemele on lubatud ehitada praeguste hoonetega sarnaste mahtudega uusi hooneid, luuakse planeeringuga eeldused miljööväärtusliku hoonekompleksi säilimiseks ja kordategemiseks. Seega ei ole kavandatu vastuolus üldplaneeringuga miljööväärtuste tagamise osas.
Miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringus ei keela täiendavate funktsioonide kavandamist, millest tulenevalt näeb planeeringu lahendus ette ka elamute ning äriotstarbeliste hoonete rajamise võimaluse tingimusel et kavandatav hoonestus sobiks olemasoleva miljööväärtusliku hoonestuse ehituslaadi ja mahtudega.
Turu tänavaga piirnevale alale näeb Tartu linna üldplaneering ette teenindusettevõtete maa juhtfunktsiooni, mille korruselisus määratakse detailplaneeringuga.
Planeerimisseaduse § 20 lg 1 järgi on avaliku väljapaneku ajal planeeringu kohta esitatav vastuväide mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Veneetsia hartas ning Washingtoni hartas sätestatut ei saa käsitleda seadusest tulenevate nõuetena planeerimisseaduse eeltoodud sätte mõistes. |
|
2 |
Kodanikeühenduste varasemate ettepanekutega (30.06.2009; 19.03.2010; 04.11.2010) ei ole arvestatud. Endiselt kavandatakse miljööväärtusega ajalooliste hoonete lammutamist, teisaldamist ja uushoonestuse rajamist mahus, mis hävitaks miljööväärtusega hoonestusala terviklikkuse.
Lahenduse õigustamiseks esitatud argumendid on ilmselgelt meelevaldsed või pärinevad
aegunud allikatest. Üldplaneeringu järgi on miljööväärtusega hoonestusala eesmärk hoonestusalal asuva
miljööväärtusega hoonestuskompleksi ja ala miljöölise omapära tagamine, mistõttu ala peab säilitama samasuguse äratuntava ja identifitseeritava ruumilise kvaliteedi ja miljöölise terviklikkuse, mis oli olemas miljööväärtusega ala kehtestamise ajal ja mis ühtlasi oli miljööväärtusega hoonestusala kehtestamise põhjuseks. Vastavalt kehtestatud Tartu linna üldplaneeringule jääb Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 detailplaneeringuala Aleksandri tänava miljööväärtusega hoonestusala piiresse. |
Mitte arvestada.
Spetsialistid on planeeringuala hoonestuse säilitamise ja uute hoonete ehitamise vajadust põhjalikult kaalunud ning seetõttu ollakse seisukohal, et täiendavaid uuringuid vaja pole, kaalumist vajab kavandatava kõrgema hoone asukoht ja korruselisus. Tartu linn leiab, et planeerimislahendusega ei hävitata miljööväärtusega hoonestusala terviklikkust.
Linnavolikogu 03.10.2011 otsusega nr 289 jäi seisukohale, et paneerimisettepanek on linnaehituslikult vastuvõetav. Oma seisukoha kujundamisel lähtus linnavolikogu järgnevast:
- detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 22.02.2011 protokollis nr 197 tehtud ettepanekutega;
- hoonete määramisel likvideeritavateks on arvestatud OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud töö "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis" tulemusi;
- uute hoonete kavandamisel Aleksandri tänava ja Lina tänava äärde on arvestatud ajaloolise hoonekompleksi tuumiku ja seda ümbritseva haljasala säilimise ja vaadeldavuse tagamisega Aleksandri ja Lina tänavalt;
- kuna uute hoonete ehitamise eelduseks on olemasolevate hoonete restaureerimine, luuakse planeeringuga eeldused miljööväärtusliku hoonekompleksi säilimiseks ja kordategemiseks.
|
|
3 |
Järgnevaga esitame planeeringulahenduse kohta vastuväited lähtudes üldplaneeringus väljatoodud põhilistest ruumistruktuuridest:
1. Ehitusajalooline hoonetekompleks
Detailplaneeringuga nähakse ette Lina tn 7, 9 ja 11 ajalooliste hoonete lammutamist ning ühe lahtivõtmist ja ümberpaigutamist. Ülejäänud ajaloolised hooned on nimetatud restaureeritavateks. Seejuures on restaureerimisnõuetes välja toodud, et säilitada tuleb hoonete mahud, mis ei ole üheselt mõistetav. Kui hoone mahu säilitamine tähendab mitte olemasolevate hoonete konserveerimist ja restaureerimist, vaid jätab sisuliselt võimaluse
ehitiste lammutamiseks ning rekonstrueerimiseks, siis ei saa me ka siin rääkida üldplaneeringuga määratletud ehitusajaloolise väärtusega hoonestuse säilimisest. |
Mitte arvestada
Hoonete määramisel likvideeritavateks on aluseks võetud OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud töö "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis " tulemusi.
Planeeringus on sätestatud, et uute hoonete ehitamise eelduseks on olemasolevate hoonete restaureerimine. Seega luuakse planeeringuga eeldused miljööväärtusliku hoonekompleksi säilimiseks ja kordategemiseks. |
|
4 |
2. Uushooned
Tartu linna üldplaneering lubab suuremale osale alast kuni 2-korruselisi hooneid. Turu tn äärsel ärimaal pole korruste arv määratud, kuid uushoonete mahtude kavandamisel tuleb arvestada eelkõige ajaloolise hooneteansambli mahtudega. Erinevalt Tartu linna üldplaneeringust näeb detailplaneering jätkuvalt positsioonile 3 ette kuni 7-korruselise uushoone, mis on vastuolus kehtiva Tartu linna üldplaneeringu ehitustingimustega ja peatükiga 5.1.11. |
Arvestada osaliselt
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda ettepaneku sobivust antud asukohale.
Detailplaneeringu lähteseisukohad (Tartu Linnavolikogu 18.02.2010 otsus nr 45) võimaldavad kaaluda Turu tänava poolsetele hoonetele kuni 7 korruselise hoone kavandamist tingimusel (punkt 3.2.11), et uute hoonemahtude sobivuse hindamiseks on vajalik detailplaneeringu eskiisi staadiumis esitada kolmemõõtmeline visualisatsioon või makett lähiümbruse äranäitamisega.
Tartu Linnavolikogu otsustas detailplaneeringu vastu võtmisel ja avalikule väljapanekule suunamisel 13.10.2011 otsusega nr 289, et planeeringus tuleb täiendavalt analüüsida hoone 9 (Turu tn-Lina tn nurgal) kavandatavat mahtu, lähtudes ümbritsevast hoonestusest ning miljööliste vaadete säilitamise vajadusest.
Linn on koostanud 3d visualisatsiooni, millest tulenevalt asume seisukohale, et hoone nr 9 kavandamisel tuleb arvestada Turu tänava hoonestusviisi ja hoonemahtudega. Turu tn äärde planeeritav hoone asub miljööala piiril Turu tn hoonefrondis, kus paiknevad 5-korruselised korterelamud, nende vastas kaubanduskeskus, ujula ja spordihoone.Kavandatav kõrgus tagab miljööala vaadeldavuse ning on üleminekuks Turu tn äärsele kõrgemale hoonestusele.
Eelnevast tulenevalt asub linn seisukohale:
- hoone nr 9 kõrgust vähendada. Kavandatava hoone absoluutkõrgus määrata Turu tn 21 hoone kõrgust arvestades
- hoone nr 9 hoonestusala suurus viia võrreldavaks hoonetega 3, 6 ja 7
|
|
5 |
3. Krundistruktuur
Hetkeseisu kohaselt on ajalooline hoonetekompleks säilinud kompaktselt ühel krundil ja hilisemaid krundi jagamisi pole esinenud. Detailplaneering jagab olemasoleva krundi kuueks eraldi positsiooniks. |
Arvestada osaliselt
Territooriumi kruntideks jagamine ei mõjuta miljöölisi vaateid, kuna piirete rajamist planeeringuala sees (va lasteaed) ette ei nähta.
Seletuskirjas sätestada, et piirete rajamine planeeringu ala sees ei ole lubatud välja arvatud koolieelsete lasteasutuste maal |
|
6 |
4. Haljastus
Planeeringuga kavandatavate hoonestusalade võimaldamiseks on näidatud osaliselt likvideeritavaks olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Artes Terrae OÜ poolt 2007 koostatud Tartu, Lina 4, 6, 8, 11 puistu hinnangus (töö nr 26HI07) on välja toodud väärtuslikud ning säilitatavad puud ja põõsad. Positsioonile 3 kavandatava kuni 7- korruselise hoone ehitamisel hävib osaliselt Turu tn äärne läänepärna allee. Lisaks on likvideeritavaks märgitud veel mitmeid haljastuslikult väärtuslikke puid ja põõsaid. Lina tn 8 hoone ümbertõstmise ning täiendavate uushoonete ja parkimisplatside ehitamise võimaldamise eesmärgil. |
Arvestada osaliselt
Planeeritud lahendusega kuulub osa kõrghaljastusest likvideerimisele. Seletuskirjas on täpsustatud, et alale tuleb koostada haljastusprojekt lähtudes G. Kuphaldti säilinud skeemist. Põhijoonisel pakutud haljastuslahendus on illustreeriv. Lisatud on, et planeeringu põhijoonisel säiliv kõrghaljastus vajab täiendavat dendroloogilist hinnangut. Haljastuse säilimine, likvideerimine või asendamine uute puudega lahendatakse
haljastusprojektiga.
Planeeringu seletuskirja rakendamise peatükki täiendada : sätestada, et haljastusprojekti koostamise ja valmimise aeg on konkreetsete hoonete (loetleda) ehitusloa andmise eelduseks. |
|
7 |
5. Kaug- ja sisevaated
Aleksandri tänaval on selgelt väljakujunenud ehitusjoon, mille määratlevad jalgteedega külgnevad ja ühtsel, tagasiasteteta ehitusjoonel kortermajad. Planeeringuga pole määratletud
Aleksandri tn äärsetele uutele hoonetele nr 4, 5 ja 10 ei ole planeeringuga määratud
ehitusjoont, mis võib eelkõige hoone nr 10 puhul tekitada olukorra, et väljakujunenud ehitusjoonele tekib tänavaruumi vaateid oluliselt häiriv tagasiaste. |
Arvestada
Hoonele 10 määrata kohustuslik ehitusjoon sarnaselt hoonetega 4 ja 5 Aleksandri tänava suhtes. |
|
8 |
Kuni 7-korruseline hoone mõjutab oluliselt kompleksi sisevaateid. Maksimaalse ehitusmahu realiseerumisel mõjub hoone võrrelduna olemasolevatega visuaalselt pealetükkiva ning aiaruumis viibijale vaateliselt rusuva dominandina. Sellest lähtuvalt tekivad lõpptulemusena visuaalselt ebaesteetilisemad sisevaated. Lisaks väheneb aia rohelus olulisel määral uute parkimisplatside ja juurdepääsuteede arvelt, mille tulemusel tekib täiendavalt visuaalselt teistsuguse iseloomuga maastikuruum. Positsioonidel 4 ja 2 on näidatud maksimaalselt suured hoonestusalad, mille piires on võimalik uushoonete ehitamine. Seejuures säilib võimalus, et hoonestusalade piires lubatud maa-alade hoonestamisel muutuvad planeeringuala sisevaated oluliselt suletumaks. Lisaks piirab sisevaateid positsioonide 1 ja 4 vahele ette nähtud piirdeaed. |
Arvestada 7-korruselise hoone osas
vt vastuväite jrk nr 4 seisukohta.
- hoone nr 9 kõrgust vähendada. Kavandatava hoone absoluutkõrgus määrata Turu tn 21 hoone kõrgust arvestades
- hoone nr 9 hoonestusala suurus viia võrreldavaks hoonetega 3, 6 ja 7
Mitte arvestada
Hoonestusala suurus annab arhitektidele võimaluse välja pakkuda paremaid lahendusi. Hoonestusala piires saab ehitada ainult suurima lubatud ehitusaluse pinna ulatuses.
Pos 4 planeeritavat ehitualust pindala ei ole võimalik vähendada kasutusotstarbest tulenevalt.
Mitte arvestada piirdeaia osas. Piirete rajamist planeeringuala sees (va lasteaed) ette ei nähta.
Kavandatud lasteaed seab territooriumi piiritlemisele rangemad turvanõuded. Kavandatud puit-lippaed tuleneb miljööalal levinud hoonestusstiilist. Kavandatud piire ei varja vaateid ajaloolisele miljööväärtuslikule hoonestusalale. |
|
9 |
6. Teestik
Lähtuvalt Georg Kuphaldti 1913. a koostatud eskiisist ning täna säilinud olemasolevast teedevõrgust on võimalik säilitada ning taastada ajalooline teede ja platside paigutus. Planeeringulahendusega ettenähtud hoonemahtudega seotud parkimisnormidest tulenevalt on ulatuslikud alad kavandatud parkimisplatsideks ja transiitse liiklusega kõvakattega sõiduteedeks.
Eelpool välja toodud aspektid väljendavad selget vastuolu kehtiva Tartu linna ÜP-ga. |
Ettepanekuga on osaliselt arvestatud
Detailplaneeringu lahendus arvestab Georg Kuphaldti 1913 koostatud eskiisist tulenevat ning tänaseks säilinud olemasolevat teedevõrku, tagades normidele vastava liiklus- ja parkimiskorralduse. Eraldi on sätestatud, et alale tuleb koostada haljastusprojekt lähtudes G. Kuphaldti säilinud skeemist. |
|
10 |
Lisaks jäävad selgusetuks hoonetekompleksi edasised kasutusfunktsioonid, sest planeeringulahenduses pole esitatud igale positsioonile vastavaid krundi kasutamise otstarbeid, mis on vastuolus Planeerimisseadusega (§ 9, lg 4).
Tartu linna üldplaneering näeb suuremal osal maa-alast ette haridus- ja teadushoonete maa. Planeering lubab nii elamuid, büroosid, kauplusi ning muid administratiiv- ja teenindus- hooneid. Vastavalt kehtivale planeerimisseadusele tuleb detailplaneeringuga määrata krundi kasutamise sihtotstarbed. Kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev, peavad muutmise ettepanekud olema põhjendatud ning vastama Tartu linna enda poolt kehtestatud korrale.
Oleme seisukohal, et vastuvõetud detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering. Lähtuvalt Planeerimisseadusest puudub esitatud detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise kohta vastav põhjendav osa. Lisaks vastuolule kehtiva linna üldplaneeringuga näeme jätkuvalt detailplaneeringus vastuolusid iseendaga. Toome välja mõned valikulised näited: 1. Detailplaneeringu seletuskirja peatükk 3. Olemasoleva olukorra iseloomustus lk 6: Hoolimata Karlova miljööala administratiivpiiridest väljajäämisest seostub Aleksandri ja Lina tänava miljööpiirkond orgaaniliselt Karlovaga, kehastades üleminekutsooni väikesest puust Tartust suuremasse, kivist Tartusse. Karlova rütm on üksikute aktsentidega homogeenne, markeerides oma ajastule iseloomulikke ehitustavasid ja jooni. Planeeringuga antud sõnastus on vastuolus sama töö raames pakutava planeerimislahendusega;
2. detailplaneeringu seletuskirja peatükk 4. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed lk 7: Lina tänavale on kavandatud nii väljapaistmatult tagasihoidlikke kui üks keskkonnast selgelt eristuv kaasaegsust rõhutav punktmaja. Lina tänava lõuna - poolseid hooneid ei ole ehituslikult võimalik kasutada äridena. Uute projekteerimisel tuleb silmas pidada, et säiliks olemasolev miljöö, tuleb kasutada samasugust mahtu ja projekteerida uued hooned võimalikult samatüübiliselt. Planeeringu ehitusõiguse tabel toob välja, et positsioonil 2 asuvad hooned on kasutatavad: 12201 – büroohoone; 12319 - muu kaubandushoone või kauplus; 12209 - muu büroo- või administratiivhoone; 12339 – muu teenindushoone. |
Mitte arvestada
Planeerimisseadus sätestab detailplaneeringuga määratava krundi kasutamise sihtotstarbe seose katastriüksuse sihtotstarbega ja ehitise kasutamise otstarbega. See on vajalik, et lahti mõtestada katastriüksuse sihtotstarbe (nt ärimaa) erinevus krundi kasutamise sihtotstarbest (nt büroohoonete ja kaubandushoonete maa), kuna detailplaneeringuga määratav otstarve annab otseselt infot krundi planeeritud kasutamisest, mis on enamasti täpsem kui katastris määratletud sihtotstarve.
Linn on seisukohal, et detailplaneering ei sisalda planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Vt vastuväite jrk nr 1 seisukohta.
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 22.02.2011 protokollis nr 197 tehtud ettepanekutega.
Uute hoonete kavandamisel Aleksandri tänava ja Lina tänava äärde on arvestatud ajaloolise hoonekompleksi tuumiku ja seda ümbritseva haljasala säilimise ja vaadeldavuse tagamisega Aleksandri ja Lina tänavalt
Nimetatud näidete osas puudub vastuolu. Tegemist on üleminekutsooniga.
Näite 1 puhul modernse punktmaja kaalumine piirkonda ei ole samuti iseenesest vastuolu kirjeldatuga, vaid laialt levinud arhitektuurne võte - kontrastiprintsiibi rakendus ja samas ka üleminek Turu tänava hoonestusse. Planeeringuga kaaluti 7-korruselise hoone rajamise võimalust.
Kuna planeerimisettepanek ei leidnud avalikkuse heakskiitu, kaalus linnavalitsus veelkord kõrghoone sobivust asukohale ja otsustas hoone nr 9 kõrgus ja hoonestusala suurust vähendada - vt vastuväite jrk nr 4 seisukohti.
Näite 2 puhul puudub samuti vastuolu , kuna silmas on peetud olemasolevate hoonete seisukorda. samas rõhutatakse, et..." Uute projekteerimisel tuleb silmas pidada, et säiliks olemasolev miljöö, tuleb kasutada samasugust mahtu ja projekteerida uued hooned võimalikult samatüübiliselt".
Seletuskiri jätkab:
"Kvartalisse sobivad stuudiokorterid, kodukontorid, väikestele ärid, söögikohad. Moodsad bürood ja äripinnad mahuvad planeeritud kõrghoonesse."
Seega peetakse silmas miljöösse sobivat äritegevust. |
|
11 |
Ettepanekud:
Olemasolev ajalooline hoonestus
Lina 4 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida*. Kahjustatud hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali. Plaanilahenduses
muudatused võimalikud. |
Ettepanekuga on arvestatud
Lina tn 4 (hoone nr 6) on määratud restaureeritavaks. |
|
12 |
Lina 6 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida. Kahjustatud hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali. Plaanilahenduses
muudatused võimalikud. |
Ettepanekuga on arvestatud
Lina tn 6 (hoone nr 8) on määratud restaureeritavaks. |
|
13 |
Lina 8 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida. Kahjustatud
hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali. Plaanilahenduses
muudatused võimalikud. Hoone teisaldamist mitte lubada. |
Mitte arvestada
OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud tööst "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis" tuleneb, et hoone vundamendi tehnilist seisukorda arvestades, tuleb igal juhul hoone puitosa vundamendist eraldada, mistõttu on võimalik Lina tn 8 asukoha muutmine kinnistu piires. Lina tn 8 (hoone nr 7) tuleb teisaldada ja restaureerida. |
|
14 |
Lina 7 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida. Kahjustatud hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali. Plaanilahenduses
muudatused võimalikud. |
Mitte arvestada
OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud tööst "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis" tuleneb, et Lina tn 7 (hoone nr 2) on saanud kõige enam kahjustada - vajunud vundamendi tõttu on vajunud kõik palkseinad ja vahelaed, mistõttu hoone taastamine ei ole otstarbekas. Samas tuleb Lina tn 7 hoone lammutamisel säilitada ja taaskasutada ehitusmaterjale ja väärtuslikemaid arhitektuurseid detaile (avatäited, piirdeliistud, trepid jne). Olemasolevate hoonete katuseräästa ja -harja kõrguste muutmine ei ole lubatud. Enne projekteerimis- ja lammutustöid tuleb koostada hoone mõõdistusprojekt koos väärtuslike arhitektuursete detailide inventariseerimisega. |
|
15 |
Lina 9 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida. Kahjustatud
hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali. Ekspertiisis nimetatud
„põhiplaanist ja väliskujust lähtuvalt funktsionaalselt iganenud“ on antud miljööalal
pigem hoone säilitamise motiiviks. |
Mitte arvestada
OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud tööst "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis" tuleneb, et Lina tn 9 hoone on küll pisut paremas olukorras kui hoone Lina tn 7, kuid ka siin on vajunud vundamendi tõttu on vajunud kõik palkseinad ja vahelaed. Lisaks on Lina tn 9 hoone oma põhiplaanist ja väliskujust tulenevalt kõige enam funktsionaalselt iganenud, mistõttu on otstarbekas hoone lammutada. |
|
16 |
Lina 11 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida. Korsten säilitada.
Kahjustatud hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali.
Plaanilahenduses muudatused võimalikud. Korruste pealeehitamist mitte lubada. |
Mitte arvestada
OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt koostatud tööst "Tartus Lina tn piirkonna miljööväärtuslike hoonete ekspertiis" tuleneb, et Lina tn 11, Lina tn 8 ja Aleksandri tn 32 hoonete defektid on mõistlike kulutustega kõrvaldatavad ning rekonstrueerimise järgselt on tegemist valdavalt ehedate ja algupäraste ehitistega.
Ekspertiis teeb ettepaneku nimetatud hooned võtta muinsuskaitse alla, et tagada ehitamise , projekteerimise ja ekspluateerimisel hoonete algupärase ilme säilimine.
Planeeringuga sätestada täiendavalt , et Lina tn 11 (hoonel nr 1) säilitada hoone maht ja korsten, Lina tn poolne fassaad taastada. |
|
17 |
Aleksandri 32 säilitada oma kohas ja mahus ning välisilme restaureerida. Kahjustatud
hooneosade asendamisel kasutada algsele sarnast materjali. Plaanilahenduses
muudatused võimalikud. Korruste pealeehitamist mitte lubada.
* Välisilme restaureerimise all mõeldakse hoone fassaadide ja katuste ehitustehnilist
korrastamist, mille käigus taastatakse lagunenud ja/või varasemate remontidega
asendatud sobimatud detailid ja konstruktsioonid. Näiteks asendatakse mädanikkahjustusega voodrilaud sarnase puidu ja profiiliga lauaga või varasema
remondi käigus paigaldatud kitsam ja profiililt erinev voodrilaud originaaliga sarnase
lauaga. Katuse restaureerimisel kasutatakse hoone stiilile ja ajastule kohast materjali ja
konstruktsiooni. Restaureerimine ei pea tähendama hoone algupärase välimuse taastamist, sest ka hilisemad ümberehitused ja lisandused kuuluvad hoone ajaloo hulka. Määravaks saab hilisemate lisanduste tehniline kvaliteet ja funktsioon. Samas peavad täna tehtavad vajalikud muudatused olema diskreetsed ja sobitatud hoone välimusele
ning stiilile. Restaureerimine eeldab hoonele ja selle ajastule iseloomulike materjalide,
konstruktsioonide ja meetodite kasutamist ning võimalikult väheseid sissemurdeid ja
muudatusi. |
Ettepanekuga on arvestatud
Aleksandri tn 32 (hoone nr 3) on määratud restaureeritavaks. |
|
18 |
Võimalused uute hoonemahtude rajamiseks (vt Lisa 1)
Sarnaselt detailplaneeringu ettepanekule on võimalus ehitada uued hooned Aleksandri
tn äärde, kokku kuni 4 mahtu. Positsioonile 4 (planeeringualal Aleksandri tänava kesklinna poolne osa) võib tänava äärde ehitada ühe mahu asemel 2 hoonemahtu,
ülejäänud maht planeerida krundi sisse.
Uued hooned peavad jälgima Aleksandri tänava hoonestuse väljakujunenud ehitusjoont ja rütmi.
Kavandatud nn „punktmaja“ (Turu ja Lina tn ristmikul) mahtu vähendada nii kõrgust kui ka laiust vähendades. Maht ei tohi ületada Lina 7 hoone kõrgust (2,5 korrust), hoone peab paiknema pikifassaadiga Turu tn poole. Hoone põhjapoolne külg peab
jääma samale joonele Lina 4 põhjapoolse küljega (arvestades paralleelselt Lina tänavast) ja ei tohi sisse murda G. Kuphaldti projekteeritud pargialale. Kaugus Lina 8 hoonest vähemalt 5 meetrit. Vajadusel võib uue hoone mahtu pikendada Lina tn kohale. Lähtuvalt tänaseni säilinud avatud/suletud alade vahekorrast on oluline
maksimaalselt säilitada hoone nr 8 (Lina tn 6) esi- ja tagafassaadist lähtuv ruumi avatus. |
Mitte arvestada
Pos 4 planeeritav hoone kasutusotstarve ei võimalda krunti hoonestada lahushoonetega. Seletuskirjas jätta võimalus hoone liigendamiseks
Arvestada osaliselt
vt vastuväite jrk nr 4 seisukohta:
- hoone nr 9 kõrgust vähendada. Kavandatava hoone absoluutkõrgus määrata Turu tn 21 hoone kõrgust arvestades
- hoone nr 9 hoonestusala suurus viia võrreldavaks hoonetega 3, 6 ja 7
|
|
19 |
Muu:
Ühiskondlikult kasutatava hoonena (lasteaed) soovitame kasutusele võtta restaureeritud Lina 6 hoone.
Vähendada parklat Lina 6 lõunaküljel. Mitte kavandada parkimist Lina 6 hoonele lähemal kui 5 meetrit.
G. Kuphaldti projekteeritud kliinikuhooneid ümbritseva pargiala terviklikkus taastada võimalikult originaalilähedasena ning pargiala algupärane struktuur ja seal asuv
väärtuslik haljastus säilitada.
Kuna tegemist on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsiooni muudatusega, siis tulnuks detailplaneering lahendada kvartalina (tuginedes Tartu
linnavolikogu otsusele 4. maist 2006 „Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused.)
Jättes kõrvale planeeringuala suuruse, analüüsida kvartali põhiselt planeeringuala
üldplaneeringu muutustest tulenevat mõju lähipiirkonnale. |
Mitte arvestada
Detailplaneeringu koostamisel on eesmärk muuhulgas arvestada Georg Kuphaldti haljastuslahendus. Kavandatud lasteaed seab territooriumi piiritlemisele rangemad turvanõuded. Piirete rajamine territooriumile lõhub haljastuslahenduse terviku.
Arvestada osaliselt Planeeringu mahus esitada Pos 1 hoonete kasutusotstarvetest tulenev parkimisarvutus, planeeritav parkla liigendada kõrghaljastusega.
Arvestada osaliselt
Planeerimislahenduses on tagatud seni säilinud pargistruktuuri säilimine. Algse pargiprojekti taastamine täies mahus ei ole otstarbekas kuna just säilinud pargiala piirneb vahetult ehitusajaloolise väärtusega hoonete - 20. sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonetekompleksiga
Mitte arvestada
Linn on seisukohal, et detailplaneering ei sisalda planeerimisseaduse § 9 lg 7 kohaselt Tartu linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Vt vastuväite jrk nr 1 Tartu Linnavalitsuse seisukohta.
|
Maiu Paloots
E-post: 08.11.2011
|
20 |
Aleksandri 37 omanikuna ei saa nõustuda Lina tn 7 ja 9 asukohale planeeritava uue hoone mahu paiknemisega. Planeerimislahendusest nähtub, et planeeringu kehtestamise järgselt on lubatud lammutada Lina 7 ja 9 hooned ja ehitada nende asemele 11,5m kõrgune uus hoone.
Lina 7 hoone on täna 2korruseline ja paikneb Aleksandri ja Lina tn nurgal pikema fassaadiga Lina tänaval. Lina 9 hoone on 1korruseline ja paikneb otsafassaadiga Aleksandri tänaval.
Planeeringuga kavandatav uus ehitis hakkaks paiknema pikema fassaadiga piki Aleksandri tänavat, seega muutuks täielikult tänane hoonestusstruktuur.
Lina 9 naabruses, Aleksandri tn 36, 37 ja 39 kruntidel paiknevad hooned on 1korruselised.
Lina 7 ja 9 asemel planeeritav hoone 2 on planeeritud pikifassaadiga mööda Aleksandri tänavat paralleelselt peaaegu kogu Aleksandri 37 krundi ulatuses. Selliselt ehitatav hoone 2 jääb oma suurusega domineerima üle Aleksandri 37 krundi ja ümbritsevatel katastriüksustel paiknevate 1korruseliste hoonete.
Eeltoodut arvestades ei ole kuidagi põhjendatud hoone 2 hoonestusala paigutamine täielikult piki Aleksandri tänava äärt ehk tänase krundistruktuuri muutmine.
Olen seisukohal, et hoone 2 (kõrgusega 11,5 m) peaks paiknema tänase Lina tn 7 asukohal või laienduse suunaga piki Lina tänavat.
Alternatiivina võib kaaluda, et täna Aleksandri tn äärsele hoonestamata alale ja Lina 9 hoone asemele rajatav hoone 2osa või eraldi hoone jääks sama kõrgeks tänase Lina 9 hoonega või ümbritsevate 1korruselist hoonetega.
Kuna tegemist on miljööväärtusliku piirkonnaga, peaks uus hoone rajatama eelistatult lammutatava Lina 7 asukohale ja laiendus peaks kulgema suuremas osas Lina tn suunal.
Aleksandri tn miljööväärtusliku hoonestusala eesmärk on tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, algse krundistruktuuri ja 20 saj. algul ehitatud haigla hoonetekompleksi, sealse planeeringu, haljastuse, kaug- ja sisevaadete ning teestiku säilimine.
Täna planeeritava hoone 2 paiknemine piki Aleksandri tänavat ei arvesta haigla hoonetekompleksi ajaloolise paiknemisega ega ümbritsevate katastriüksuste hoonetega. |
Arvestada osaliselt hoone orientatsiooni osas
Planeerimislahendus arvestab Aleksandri tänava väljakujunenud ehitusjoone ja olemasolevate hoonete mahtudega. Aleksandri tänaval paiknevad hooned valdavalt pikema fassaadiga tänava ääres.
Seisukoht:
Jätta uue hoone (nr 2) orientatsioon vabaks, st uue hoone võib kavandada nii Aleksandri kui Lina tänava äärse orientatsiooniga .
Kavandatava hoone kõrgus vastab lähteseisukohtadele, arvestab Lina tn 7 ja Aleksandri tn 32 hoonete olemasolevaid kõrgusi.
|
Tartu Linnavalitsuse 23.12.2011 korraldus nr 1405 "Seisukoha võtmine Lina tn 4 // 6 // 7 // 8 // 9 // 11 // Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine"