Planeerimisseaduse § 92 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogule nõude vaadata iga viie aasta tagant üle kehtiv üldplaneering. Ülevaatamine tehakse selleks, et kohaliku omavalitsuse üksuse otsustajad saaksid ülevaate planeeringute aja- ja asjakohasusest ning omavalitsuse ruumilistest arenguvajadustest. Lisaks võimaldab ülevaatus selgitada avalikkusele ja huvitatud osapooltele, kuidas üldplaneeringu elluviimine on toimunud. Kohaliku omavalitsuse üksused, mis haldusreformi käigus ühinesid või liitusid, peavad oma üldplaneeringud üle vaatama hiljemalt 1. juuliks 2018.
Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtivate üldplaneeringute ajakohasus ja see, kas arengu suunamisel ning maakasutuse edasisel kavandamisel on planeeringutes vajalik teha muudatusi. Üldplaneeringu ülevaatamisel analüüsitakse, kuidas on toimunud üldplaneeringu senine elluviimine ning hinnatakse, kas see on olnud vastavuses üldplaneeringus kavandatuga ja kohaliku omavalitsuse vajadustega. Ülevaatamise tulemusel saadakse terviklik pilt kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi ruumilisest arengust, sh selguvad planeerimisega seotud probleemid.
Eelmainitust tulenevalt soovime teie vastutusala ulatuses arvamust järgneva osas:
1. Millised on üldplaneeringute ja arengukavade kohase arengu senised tulemused ja nende edasise elluviimise võimalused?
2. Kas kehtivad dokumendid täidavad piisavalt planeerimisseaduses üldplaneeringule seatud eesmärke (tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine; sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine) ja millised on vajalikud täiendused eesmärkide paremaks täitmiseks?
3. Millised on üldplaneeringute elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused?
4. Kas leidub detailplaneeringuid, mis ei vasta üldplaneeringus või arengukavades seatud eesmärkidele ning tuleks seetõttu muuta või kehtetuks tunnistada?
5. Kas on ilmnenud teistest planeeringutest ja/või õigusaktidest tulenevalt üldplaneeringusse või arengukavadesse muudatuste tegemise vajadus?
Endisel linna territooriumil asub maaparandussüsteeme minimaalselt, kuid endisel Tähtvere valla territooriumil kehtib üldplaneeringu lahendus 2006. aastast. Juba mõne kuu jooksul on selgunud mitmeid probleeme seoses maaparandussüsteemidega (nende paiknemine, kuuluvus, kõrvalotstarbed, korrashoid, ehituskeeluvööndid, kallasraja katkematus).
Teema arutamiseks peame vajalikuks kohtumise korraldamist. Palume saata kontaktid (sh riikliku esindaja Tartumaa maaparandusühistutes), kellega koosolekuga seonduv kokku leppida.
Saadetud kirja tekst
