Seisukoha küsimine Tartu linnas Ihaste tee 12b ja Ihaste tee 12c kruntidele ühise detailplaneeringu koostamise võimalikkuse kohta
Tartu linnale on esitatud Räni KV OÜ poolt taotlus detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga määrata Ihaste tee 12c krundile ehitusõigus ärihoonete rajamiseks. Krundile soovitakse määrata kontori- ja büroohoone maa, väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa kasutamise otstarbed. Suurimaks hoonete arvuks soovitakse määrata kolm, suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks 3000 m², brutopinnaks kokku ligikaudu 15 000 m².
Ihaste tee 12c krunt suurusega 9039 m² asub Annelinna linnaosas. Tegemist on sihtotstarbeta maaga. Krunt on hoonestamata, juurdepääs on tagatud Ihaste teelt. Krunt piirneb Idaringtee ja Ihaste teega ning Ihaste tee 12b hoonestamata äriotstarbelise krundiga.
Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asuvad Ihaste tee 12c ja Ihaste tee 12b krundid ärihoone juhtotstarbega maa-alal Taga-Annelinna asumis, moodustades Ihaste tee ja Idaringtee vahel kompaktse hoonestatava ala. Eelnevat arvestades ja hea terviklahenduse saamise eesmärgil teeb linn ettepaneku hoonestatavat ala käsitleda tervikuna.
Üldplaneeringu tingimused
Planeeringuala asub Taga-Annelinna asumis, kus maa-alad on reserveeritud nii ülelinnalise kui piirkondliku tähtsusega kaubanduskeskustele, kaubandus- ja teenindusettevõtetele jt ärihoonetele. Krundi täisehituse protsent, ehitisealune pind, hoonestusala asukoht, põhilised arhitektuursed näitajad määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast, krundi struktuurist jms detailplaneeringuga.
Kaubanduskeskuste kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu jalakäijate liikumise turvalisusele ja mugavusele. Hoonete projekti koosseisus peab olema joonis, mis kajastab jalakäijate põhisuundade kavandamist.
Parkimine tuleb liigendada haljastusega põhimõttel, kus kümne parkimiskoha kohta tuleb kavandada vähemalt üks haljassaarega puu. Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10%. Krundi haljastuseks ei saa lugeda nn jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale. Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda krundisisestele haljasaladele puhkeala rajamist.Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning teenindusettevõtted) peavad ka välialad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumisvõimalused).
Piirded ei ole lubatud, v.a ladustamisplatsid jms majandussuunitlusega krundi osad.
Maapinna kõrgused asuvad vahemikus 32.00-35.00 m. Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on ala kaetud sügavate madalsoomuldadega. Alkranel OÜ aastal 2018 koostatud töö "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel" kohaselt on piirkonnas 1% tõenäosuse üleujutuspiir absoluutkõrgusel 33.5 m.
EELISe andmetel kasvavad taotletava ala naaberkrundil, Ihaste tee 12b, kaitsealused taimed. Tartu linn on küsinud Keskkonnaametilt seisukohta, kas ja milliste tingimustega tuleb planeerimisel arvestada. Keskkonnaamet on oma 11.10.2021. a kirjas nr 6-2/21/19288-2 vastanud järgnevalt: Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei asu planeeringualal LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte, alal ei paikne teadaolevalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe, ega ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti. EELISe andmetel kasvavad naaberkinnistul Ihaste tee 12b (79301:001:0392) III kaitsekategooria kaitsealune taimeliik ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum)1 ja II kategooria taimeliik emaputk (Angelica palustris)2 ning ligikaudu 130 m kaugusel asub Ropka-Ihaste looduskaitseala3 Ihaste sihtkaitsevöönd, mille kaitseeesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse4. Kaitstav elupaigatüüp on lamminiidud. Ala kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku Ropka-Ihaste linnuala ja Ropka-Ihaste loodusalana. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbeks ärihoone maa-ala. Keskkonnaamet on kooskõlastanud7 Tartu üldplaneeringu ja KSH ning asunud seega seisukohale, et oluline mõju ala hoonestamisel kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele puudub. Kuna aga detailplaneeringu ala asub sedavõrd lähedal kaitstavatele loodusobjektidele ja algatamise taotluses soovitakse kavandada kõrgemaid hooneid, kui näeb ette kehtiv üldplaneering, peame vajalikuks, et otsustaja annab eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusul võib olla oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu koostamiseks on Keskkonnaameti hinnangul vajalik läbi viia vähemalt järgmised ekspertiisid: 1. kaitstavate taimeliikide inventuur – katastriüksuse vahetus naabruses on registreeritud mitmete kaitstavate taimeliikide leiukohti, mistõttu võib kaitstavaid liike esineda ka planeeritaval alal; 2. eksperthinnang hoonestuse rajamise mõjust piirkonna, s.h kaitseala linnustikule – eelkõige käsitleda hoonete kõrgust ja peegelduvate klaasfassaadide ohtu lindudele; 3. hüdrogeoloogiline hinnang (vajadusel uuring) võimaliku mõju hindamiseks veerežiimile ning ehitustingimuste seadmiseks.
Lisaks soovitab ka Keskkonnaamet kaaluda detailplaneeringu koosatmist nii Ihaste tee 12c kui ka Ihaste tee 12b krutidele, et planeerida terviklikult ja korraga kogu ärimaa juhtotstarbega ala kõrge loodusväärtusega alade vahetus läheduses.
Palume Ihaste tee 12b krundi omanikul teada anda, kas olete huvitatud ühise detailplaneeringu koostamisest eesmärgiga leida keskkonda ja mõjuala arvestav linnaruumiline terviklahendus üldplaneeringukohasele ärihoone maa-alale ning millised on teie seisukohad detailplaneeringu algatamiseks.
Saadetud kirja tekst
