Protokoll Raekoja platsi, Kompanii, Munga, Vabaduse pst ja Magistri tänavatega piirneva ala detailplaneeringu täiendav avalik arutelu

Asja number: DP-08-018
Dokumendi liik: Protokoll
Teema: Raekoja platsi, Kompanii, Munga, Vabaduse pst ja Magistri tänavatega piirneva ala detailplaneeringu täiendav avalik arutelu
Registreeritud: 13.01.2010
Seisund: Lõpetatud
Failid: osavotjate_nimekiri.jpg ( 1598 kb )
Seotud dokumendid:
Hide details for Asja sisukordAsja sisukord
RAEKOJA PLATSI, KOMPANII, MUNGA, VABADUSE PST JA MAGISTRI TÄNAVATEGA PIIRNEVA ALA DETAILPLANEERINGU
TÄIENDAVA AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL
12.01.2010 kell 15:00



OSAVÕTJAD: vt. osavõtjate nimekiri.

PÄEVAKORRAS:
Tutvustada 25.11.2009 toimunud Raekoja platsi, Kompanii, Munga, Vabaduse pst ja Magistri tänavatega piirneva ala detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste alusel linnavalitsuse poolt võetud täiendavaid seisukohti ning veelkordselt arutada Kalle Kulboki vastuväiteid ja ettepanekuid ning nende osas võetud linnavalitsuse seisukohti.

1. Kalle Kulbok on oma vastuväites teinud ettepaneku vähendada oluliselt endise lihaturu aluse kvartali täisehitust ja piirduda vaid linnaraamatukogu juurdeehituseks maa-ala reserveerimisega. Linnavalitsuse esindajad põhjendasid praeguse parkla (endise lihaturu) platsi täies mahus hoonestamist kvartali perimetraalse hoonestamise põhimõttega, juhtides tähelepanu selle tüüpilisusele ajaloolises kesklinnas. Tõdeti, et vaated Vabaduse pst pargist küll varjatakse, kuid hoone frontooniga piirnev pilastritega keskosa, kus on Tartu vapp, jäetakse vaadeldavaks Magistri tänava pikivaadetelt. Samas rõhutati, et tegemist on linnakeskkonnaga, kus ajaloolise funktsiooni (lihaturg) kaotanud kvartal kuulub tulevikus hoonestamisele. Nimetatut on toetanud ka muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon oma otsuses 22.12.2009.

Arutelul leiti kokkuvõtteks, et uue hoonestuse projekteerimise eelselt läbi viidava arhitektuurivõistluse juures tuleb olulist tähelepanu pöörata hoonestuse sobivuse küsimustele ajaloolises linnaruumis.

2. Kuna vastulauses oli viidatud ebatäpsustele Tartu Linnavalitsuse 22. detsembri 2009. a korralduses nr 1456 esitatud seisukohtades lihaturu sulgemise aasta ja hoone Kompanii 7 aadressi osas, käsitleti ka seda teemat. Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et vastulause lihaturu sulgemise aja kohta pole täpne. Alates 1. jaanuarist 1938, kui asuti kasutama eelmise aasta lõpul valminud turuhoonet, teostati turgude asukohtades olulised muudatused. Kaotati senine Lihaturu ja Vabaduspuiestee vahelisel maa-alal asetsenud lahtine lihaturg ja viidi lihaga ning lihasaadustega kauplemine turult kogu ulatuses üle turuhoonesse. Turu tegevuse viimine turuhoonesse ei toimunud päevapealt. 1. jaanuaril 1938 polnud turuhoonel veel kasutusluba. Ka külmutus- ja jahutamisseadmed saabusid alles kevadeks. Seega on Tartu Linnavalitsuse 22. detsembri 2009. a korralduses nr 1456 esitatud lihaturu sulgemise aasta õige. Korraldusse on hoone Kompanii tn 3 // 5 aadressiks ekslikult kirjutatud aadress Kompanii 7. Korralduse tekstis tehakse vastav parandus.

3. Kalle Kulbok leidis, et DP põhikaardil nimetatud krundi kasutamise sihtotstarve „kauplused, mis ei ole toidukauplused“, ei välista kultuurifunktsiooniga kaubanduskeskuse teket Tallinna Solarise näitel. Arutelul nõustuti, et praeguses variandis ei ole piisavalt välistatud planeeritavas hoones selliste kaupluste teke, mis ei ole kooskõlas raamatukogu- ja kunstimuuseumi tegevusega. Leiti, et planeerinus tuleb täpsustada, et raamatukogu ja kunstimuuseumi hoone ruumides on lubatud vaid kauplused, kus müüakse kaubagruppe, mis on kooskõlas kunstimuuseumi ja raamatukogu tegevusega. Arutelul rõhutati, et linnavalitsusel tuleb lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaubandustegevuse alustamiseks vajalikud load jms) väljastamisel tagada detailplaneeringuga kehtestatud nõuete ja piirangute täitmine.


4. Kalle Kulbok leidis, et linnavalitsus ei ole kaalunud piisavalt kunstimuuseumi teisi võimalikke asukohti. Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et kunstimuuseumi asukoht on valitud lähtuvalt kahe asutuse koostöö ja ühiste ruumide kasutamise läbi tekkivat sünergiat silmas pidades ning seetõttu parim võimalik lahendus. Samuti selgitati, et kultuuriministeerium ei ole alternatiivseid asukohavaliku ettepanekuid teinud. Kunstimuuseumi esindaja andis ülevaate muuseumi asukohavaliku protsessist ning põhjendas ka muuseumi sobivust kavandatud asukohta, leides, et see on võimalikest parim.

5. Arutelul käsitleti parkimiskohtade vähenemise kompenseerimisega seonduvaid küsimusi.

Kalle Kulbok leidis, et väide, kus üldplaneeringuga on määratletud parkla krunt ühiskondlike hoonete maaks, on ebaõige. Oma seisukohas tugines vastuväitja üldplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule "Tartu vanalinna regenereerimisprojekt ja kesklinna osaüldplaneeringu korrektuur", kus krundil on kavandatud haljastatud avaparkla. Samuti tõi ta paralleeli Turuhoone kõrval asuva parklaga, mis ei ole üldplaneeringus määratud parklaks, vaid ärimaaks.

Tartu Linnavolikogu 04.05.2006. a otsusega nr 77 on "Tartu vanalinna regenereerimisprojekt ja kesklinna osaüldplaneeringu korrektuur" tunnistatud teemaplaneeringuks. Linnavalitsuse esindaja selgitas, et teemaplaneeringud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus linna üldplaneeringuga. Vastav põhimõte on sätestatud Tartu linna üldplaneeringu üldosas. Kuna üldplaneeringus on krundi juhtfunktsiooniks määratud muu ühiskondlike hoonete maa, võimaldab see nimetatud maa-ala hoonestada. On selge, et krundi hoonestamisel tuleb tagada ka parkimine krundil. Linna tingimuses võib parkimine olla maa-alune. Samane seos on ka Turuhoone krundil, kus kogu krundi hoonestamine ei ole üldplaneeringu järgi põhimõtteliselt välistatud, kuid parkimine tuleb lahendada krundil. Kalle Kulbok jäi nimetatud küsimuses eriarvamusele.

Kalle Kulbok oli samuti seisukohal, et igasugune kompromiss Magistri parkla osas on
mõeldav vaid juhul, kui linn tunnistab vajadust kõigi
detailplaneeringute juures lahendada planeeringualal olemasolevate
parkimiskohtade vähendamisest tulenev ja leiab selleks sobilikud
meetmed. Kalle Kulbok väljendas ka arvamust, et konkreetse Magistri DP
puhul peaks parkimismajade või muude meetmete finantseerimises osalema
ka DP algataja.

Linnavalitsuse esindajad selgitasid, et krundil olevaid parkimiskohti ei likvideerita täielikult, vaid niivõrd, kuivõrd seda limiteerib Magistri tänav ja ajalooline linnamüür. Parkimiskohti kesklinnas juurde kompensatsioonina ei kavandata, kuna strateegiline suund on kesklinna muutmine võimalikult autovabaks. Parkimine tuleb lahendada kesklinna lähiümbrusesse kavandatud parkimismajades (muuhulgas kruntidel Põik 5, Raatuse 21, Vanemuise 15).

Nimetatud teema kokkuvõttes tõdeti parkimisprobleemi olemasolu, kuid selle kompenseerimist ajaloolise kesklinna piirkonnas ei pea linn mõistlikuks, kuna nii linna üldplaneeringuga kui ka arengustrateegiaga Tartu 2030 nähakse ette kesklinna muutmine võimalikult autovabaks. Küsimus tuleb lahendada kavandatavate parkimismajadega kesklinna ümbruses.

6. Arutelul käsitleti ka Kompanii tänava poolse raamatukogu sissekäiguplatsi kinniehitamise kava küsimusi. Kalle Kulbok pidas aktsepteeritavaks teemaplaneeringus nähtuvat raamatukogu esise osalist kinniehitamist, kuivõrd see säilitab olemasolevad hõbekuused ja piisava hajumisruumi. Linnavalitsus kordas oma täiendatud seisukohta selles küsimuses - keskaegse Tartu tänavad õgvendati pärast 1775. a tulekahju. Klassitsismiajastul, 19. sajandil, täielikult uuenenud Tartu vanalinnale sai iseloomulikuks pidev tänavafront, kus majad paiknevad tänava ääres ühel joonel. Perimetraalselt hoonestatud kvartalid asuvad ka Rüütli ja Kompanii tänavate vahelises piirkonnas. Üksikute hoonete sisse- ja väljaasted ei iseloomusta 19. sajandil kujunenud uut linnaehituslikku üldlahendust, vaid tulenevad mõnede hoonete erivajadustest. Nõukogude perioodil ehitatud raamatukoguhoonele kavandati sisseaste, tagamaks suure külastatavusega hoonele hajumisruum. 1935. aastal, mil Tartu linn ostis krundi Eesti Maakrediidi Seltsilt, paiknesid hooned tänava ääres nagu see oli ja on iseloomulik Tartu vanalinnale. Raamatukogu-kunstimuuseumi uus peasissepääs on kavandatud Magistri tänavale, mistõttu kaob vajadus hajumisala järele Kompanii tänaval. Antud juhul ei ole tegemist planeerimisseaduse § 9 lõikes 7 sätestatud üldplaneeringu ja teda täpsustava teemaplaneeringu põhilahenduse muutmisega ning seetõttu on võimalik detailplaneeringuga suurendada raamatukogu esise ala täisehitamisega. Raamatukogu Kompanii tn poolsele küljele sirge fassaadi kujundamine oli arutusel Tartu linna muinsuskaitse komisjonis 02.12.2009, kus see heaks kiideti. Samal seisukohal on muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon oma 22.12.2009 otsuses.

Raamatukogu esindaja põhjendas, et sissekäiguplatsi osaline kinniehitamine ei võimalda ikkagi täita kogu hoonekompleksi põhjal kavandatud ruumiprogrammi. Samuti ei võimaldaks osaline kinniehitamine kasutada olemasolevat otstarbekalt, kuna hoone laius ei võimaldaks hoonet selles kohas kasutada kasulike ruumidena raamatukogu funktsioonide täitmisel. Linnavalitsuse, raamatukogu ning kunstimuuseumi esindajad rõhutasid sissekäiguplatsi kinniehitamise juures vajadust projekteerimise eelselt läbi viidava arhitektuurivõistluse juures pöörata tähelepanu hoonestuse sobivuse küsimustele ajaloolises linnaruumis (sh. fassaadi visuaalne ja mahuline liigendatus).

OTSUSTATI:

1. Eesmärgiga tasakaalustada võimalikku kontrasti ajaloolise linnaruumi ja uusehituse vahel tuleb planeeringu põhijoonisel märkuste nimistus sätestada, et uushoonestuse visuaalne ja mahuline liigendus näha ette sellisena, et see haakuks naaberhoonete hoonefrondiga ning selle läbi kompenseeritakse vaadete vähenemist Magistri tänava hoonestusele.

2. Planeeringus sätestada, et raamatukogu ja kunstimuuseumi hoone ruumides on lubatud vaid kauplused, kus müüakse kaubagruppe, mis on kooskõlas kunstimuuseumi ja raamatukogu tegevusega (nt. suveniiride, reklaamtrükiste, kasutatud raamatute, jms müük) ning et muid kaubagruppe müüvate kaupluste kavandamine on keelatud. Arutelul rõhutati, et linnavalitsusel tuleb lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaubandustegevuse alustamiseks vajalikud load jms) väljastamisel tagada detailplaneeringuga kehtestatud nõuete ja piirangute täitmine.

3. Planeeringus sätestada, et lisaks planeeringuga kavandatud 54 parkimiskohale, lahendatakse tulevikus vanalinna külastajate parkimine vanalinna äärealadele kavandatavates parkimismajades.

4. Linnavalitsus jääb oma seisukoha juurde, et raamatukogu sissekäiguplatsi kinniehitamine on linnaehituslikult sobilik, kuid projekteerimise eelselt läbi viidava arhitektuurivõistluse juures tuleb pöörata tähelepanu hoonestuse sobivuse küsimustele ajaloolises linnaruumis (sh. fassaadi visuaalne ja mahuline liigendatus). Nimetatu tuleb sätestada detailplaneeringus.

Protokollis: Kätlin Müür
Lõpp kl: 16.20