Saabunud kiri:Kertu Vuks
Ruumiloome osakonna juhataja
Tartu LV
Koopia: Indrek Kuusk
Rahandusosakonna peaanalüütik
Teie 29.01.2024
1. Esitan täiendavaid selgitusi lähtuvalt minu teabepalvele Teie poolt 29.01.2024 antud vastuste ebatäpsustest ja põhimõttelistest puudustest kaasaegse tervisliku linnakeskkonna planeerimisel ning esitan ettepanekud.
Teie: “Raja 31a detailplaneeringu algatamisel (2004) ei näinud linn kõnesolevale krundile ette avaliku pargi rajamise vajalikkust.”
See väide on vale. See kõne all olev park, praeguse aadressiga Raja 31a ning Tervise 6, Tervise 8 ja Tervise 10, rajati rohkem kui 110 aastat tagasi Eesti ja Soome rahvusele ja kultuurile kõige olulisemate isikute Oskar ja Aino Kallase poolt samaaegselt Aleksander Eisenschmidti poolt rajatud pargiosaga, mille aadress on praegu Riia 167.
Olemas oli terviklik kinnistu, Raja 31a ühe hoonega - arhitektuuriväärtusliku Kallaste villaga, mille ümber oli ajalooliselt ja kultuurilooliselt väärtuslik ning dendroloogiliselt ja elustiku poolest rikas park. Jah, see kinnistu oli suures tagastamiste laines 1995. aastal tagastatud ühele eraisikule, lühiaegsele kinnistu omanikule, kuid tagastamise juures oli seatud tingimus – säilitada olemasolev olukord. See tähendab – arhitektuuriväärtuslik villa ja park! Raja 31a.
Tervise 6, Tervise 8 ja Tervise 10 ei eksisteerinud. Maja oli elamiseks valmis, korras ja seal asuti elama. Vaadake ka raamatut “Soome - Eesti – sajand arhitektuurisuhteid”, Karin Hallas-Murula, ja selles olevat autori poolt tehtud fotot Oskar ja Aino Kallase majast aastast 2003. Linnavaltsuse ametnikelt eeldaks ja ootaks adekvaatset ja tegelikkusele vastavat infot, mitte “luuletusi”.
Juhin juhin siinjuures Teie, kui linna ruumiloome osakonna juhataja tähelepanu asjaolule, et see park on oma terviklikkuses alles ka praegu. Hooldamatuse tõttu puhkemajanduslikult halvas seisukorras, kuid täidab tervisekaitselist (puhas õhk, vaikus, rahu, müra summutamine) looduskaitselist (liikide elukohad, sh kaitse all elavate liikide elukohad) ja kliimamuutustest tulenevate kuumasaarte poolt inimeste tervist ohustavate ja enneaegseid surmasid põhjustavate olukordade leevendamist. Looduse hoidjad ja kaitsjad, keskkonnatervise ja rahvatervise eksperdid, kultuuri- ja kirjanduse inimesed Eestis ja Soomes - avalikkus mitte ainult ei eelda vaid ka nõuavad järjekindlalt ja jätkuvalt linna rohevõrgustiku tervikliku tuumala esindava kultuuri- ja loodusväärtuste poolest rikka ala säilitamist Tartu linnas, 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnas.
Säilimise garantii on kaitse alla võtmine, mida võimaldab ja eeldab Looduskaitseseadus (isegi kui linnas puudub vastav kord ja selle puudumist on õigustanud linnasekretär) ning võimaldab KAHOS sätted. See tähendab: pargi maa-ala omandamine linnale ja avalik kasutus Raja 31a. Tervise 6, Tervise 8 ja Tervise 10 osas (ajaloolise Kallaste pargi osas).
Palun siinjuures teavet ja selgitusi selle kohta, kes juhtis ja korraldas menetlust ning kuidas jõuti selleni, et Tartu Linnavalitsus ja Tartu Linnavolikogu loobusid/keeldusid/ei vastanudki Soome kultuuriseltside poolt 2018. aastal esitatud abipakkumisest Raja 31a väärtuste hoidmiseks ja kordategemiseks. (abipakkumise fail).
Rõhutan veel kord looduskaitseseaduse sätet, mille täitmiseks ei pea vaatama keskvalitsuse poole ega Euroopa Liidu poole, vaid tegutsema kohapeal, Tartus. Lugege veelkord:
§ 43. Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil
Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinnas peab olema kahe hõimurahva – eesti ja soome suurte isikute pärand Tartu maastikus olema hoitud ja kaitstud. Kui ruumiloome osakonnas puuduvad teadmised ja kompetents parkide, eriti ajalooliste parkide kaitsest, st puuduvad asjatundjad, siis usaldage Tartu ülikoolide – Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool, teadlasi, kes lisaks Eestile on õppinud ning teaduskraade ja kutseid omandanud Euroopa parimates õppeasutustes. Lisan siia veel ühe viite tööle, mis on valminud parimate juhendajate käe all Eesti Maaülikoolis. See töö puudutab konkreetselt Sanatooriumi parki. https://dspace.emu.ee//handle/10492/7516
Lõpetuseks juhin tähelepanu linnavalitsuse rahandusosakonna peaanalüütiku poolt 17.01.2024 Tartu Postimehes esitatud seisukohtadele: “Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub hüvesid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. Elurikkuse säilitamine võib tuua otsest majanduslikku kasu. Hinnangute järgi oleks allesoleva põlislooduse säilitamise tõhusa üleilmse programmi üldine tulude ja kulude suhe vähemalt 100: 1.” /.../ Kahjuks tundub, et paljud mitte ainult ei saa keskkonnaprobleemidest aru, vaid nad ei tahagi neist aru saada, kuna palju mugavam on probleemi eitada ja selle olemasolu mitte uskuda. Kliima- ega elurikkuse kriis ei ole mitte usu või maailmavaate, vaid faktiküsimus, ja teadlaste sõnum on selle kohta selge. /.../ Arusaamine kliima- ja elurikkuse kriisist hoiaks ära teadlaste poolt ammu ümber lükatud väidete üha uuesti esitamise ning võimaldaks koostöös teha tarku ja teaduspõhiseid otsuseid looduskeskkonna kaitsel.”
2. Ettepanekud
2.1. Esitada arutelu teemal “Sanatooriumi tervendav park” linnavolikogu märtsikuu istungi päevakorda.
2.2. Anda Raja tänavale lõigus Riia tänav – Tervise tänav nimi "Oskar Kallase tänav"
Irja Alakivi
Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige
Lisad/Viited
Suomen Kulttuuriperinnön Tuki ry, Aino Kallas Seura, Suomen Kirjailijaliitto ry 28.02.2018 pöördumine Aino Kallaksen kotitalon kunnostamisesta suomalais-virolaisena yhteistyönä
