Saabunud kiri: Vastused avaseminaril tekkinud küsimustele

Asja number: VP-19-0051
Sari: 19-2 Välisprojektidega seotud dokumendid (s.h. projektitaotlused- ja muudatused, väljamaksetaotlused, aruanded, hankedokumendid ja kirjavahetus)
Teema: Vastused avaseminaril tekkinud küsimustele
Registreeritud: 19.06.2019
Kellele saadetud: Heili Piho-Arna
Dokumendi liik: Kiri
Edastamise viis: Post

Saatja:
Organisatsioon: Sotsiaalkindlustusamet
Kontaktisik Alice Juurik
Saatja kuupäev: 10.06.2019

Menetlemine:
Seisund: Lõpetatud
Vastutav töötaja: Heili Piho-Arna
Vastamise tähtaeg: 19.07.2019
Seotud dokumendid:
Hide details for Asja sisukordAsja sisukord
Show details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:
Hide details for Saabunud kiri:Saabunud kiri:

----- Forwarded by Merle Liivak/SAO/Tartu on 10.06.2019 22:32 -----

From: "Alice Juurik" <alice.juurik@sotsiaalkindlustusamet.ee>
To: "Monika.Sarapuu@saaremaavald.ee" <Monika.Sarapuu@saaremaavald.ee>, "angela.jarvpold@voruvald.ee" <angela.jarvpold@voruvald.ee>, "Ene.Kinks@v-maarja.ee" <Ene.Kinks@v-maarja.ee>, "anu.kirsman@kuusalu.ee" <anu.kirsman@kuusalu.ee>, "kaire.smirnova@rakverevald.ee" <kaire.smirnova@rakverevald.ee>, "merle.liivak@raad.tartu.ee" <merle.liivak@raad.tartu.ee>, "kaja.rootare@haapsalulv.ee" <kaja.rootare@haapsalulv.ee>
Date: 10.06.2019 21:53
Subject: vastused avaseminaril tekkinud küsimustele




Tere!

Suur-suur tänu, et osalesite avaseminaril ning vabandan veelkord, et pidin varem lahkuma. Minu kolleegid edastasid avaseminaril tekkinud küsimused, millele proovin kirja teel vastata:

1. Igakuised kohtumised võiksime kokku leppida varakult ning esimese kohtumise võiksime teha alles augustis, kuna juulis paljud inimesed puhkavad.
· Olen sellega igati nõus. Lepime aegsasti kokku kuupäevad, millal saame suhelda. Esimesel korral tuleksin hea meelega ise teie juurde kohale; edasi saame mõned kohtumised ja arutelud teha aja kokkuhoiu mõttes ka Skype teel. Hetkel tundub, et minu töögraafik on pikemas perspektiivis paindlikum, seega paluksin teiepoolset ettepanekut kohtumiste ajaks. Esimesel kohtumisel võiksid kohal olla ka teie partnerid.
· Kogemuskohtumiste ajad (siis kui saate ka omavahel kokku) lepime kokku läbi googledocsi, kuid selle kohtumise aja võiks jätta sügisesse. Kuna seitse kov-i koos partneritega tähendab päris suurt hulka inimesi, võiksime teha kogemuskohtumised nö kahes jaos ja prooviksime roteerida kvartaalsete kohtumisi nii, et te kõik saaksite vähemalt ühe korra kõigiga kokku.
· Kui te tunnete, et sooviksite mõne erialaspetsialisti (nt Aika Kaukver STARi teemal) kohtumistele kaasata, siis andke julgelt märku.
2. Kvartali aruanded: lepingu järgi peate teie esitama kvartali aruanded kvartalile järgneva kuu esimeseks tööpäevaks.
· Jah, tõepoolest, on see nii. Selle põhjus on aga selles, et mina omakorda pean kontrollima kõik dokumendid üle ning esitama omapoolse aruandluse SoMi mitte hiljem kui kvartalile järgneva kuu 7ndaks kuupäevaks. Ma mõistan seda muret, kuna KOVina peate te lisaks enda dokumentidele ka partneritelt saama dokumendid ning need omakorda kontrollima ning siis kokku panema ja mulle edastama. Esimesel korral võib see olla ehk keeruline, kuid ma olen teile toeks. Siiani oleme me analoogselt toimetanud rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimisel, kus partnerid pidid edastama tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koos seireandmete ning andmestikega kvartalile järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Selle kogemuse põhjal tahaksin mainida, et kui jooksvalt hoida oma dokumendid korras, siis aruannete esitamise perioodil on nö komplekteerimise ja akti koostamise vaev.
· Tuletan teile kindlasti meelde enne iga kvartali lõppu, et milliseid dokumente ja mis ajaks ning millisel kujul ootan.
· Lühidalt mailile ootan järgmisi dokumente:
· Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
· Seiretabel
· Tööajatabelid
· Peale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kahepoolset allkirjastamist arve
3. STAR tekitas veidi segadust seoses sellega, et milliseid dokumente sinna ikkagi laadida ja milliseid mitte.
· Lapse abivajaduse tuvastamise töövahend (täidetud kujul) – lisadokument (rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hinnangu vormi asemel)
· „ümarlaual“ arutelu protokollitakse ning arutelu käigus tekib juhtumiplaan koos tegevuskavaga.
· Juhtumiplaan ja tegevuskava (koos lapse abivajaduse tuvastamise töövahendiga) lähevad STARi
· Protokoll läheb STARi lisadokumendina. Iga lapse kohta on protokoll aluseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamiseks; akt omakorda on aluseks arve esitamiseks. Akti ei panda STARI vaid see tuleb saata krüpteeritud ja digiallkirjastatult KOV kontaktisiku poolt mulle maili peale. Ühele aktile pannakse kokku võik tegevused, mida konkreetse kvartali jooksul tehti.
· Juhtumiplaan ja tegevuskava – STARis on endal olemas vorm. See, kas kasutate seda vormi või tekib teil oma vorm, mille lisate pärast STARi lisadokumendina, on teie valik. Meieni on jõudnud info, et STARi enda juhtumiplaani vorm on ebamugav ja ebapiisav ning sellest lähtuvalt (ning lähtuvalt asjaolust, et juhtumiplaani koostamisse panustavad ka teised osapooled) võib olla juhtumiplaan lisadokumendina teie valitud vormil.
· Üks või mitu juhtumiplaani? Edastan LKO vastuse seoses juhtumipaaniga:
Abivajava lapse abistamisel on väga tähtis tema heaolu/abivajaduse terviklik vaatlemine ja hindamine. Kui laps ja pere vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Juhtumimenetlus algatatakse eesmärgiga lapse olukorda põhjalikumalt hinnata ning koostada tema probleemi lahendamiseks tegevuskava. Lastekaitseseadus nimetab ühe lapse kohtlemise olulise põhimõttena lapse huvidest lähtumise, selgitades sealjuures, et lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb selgitada välja kõik lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud.
Juhtumiplaani mahule ei ole piirangut seatud, igale konkreetsele abivajavale lapsele tehakse eraldi juhtumiplaan ning tema abistamiseks määratletakse mitmed erinevad tegevused ja eesmärgid juhtumiplaani tegevuskavas. Rääkides terviklikust lähenemisest lastekaitsetöös ja arvestades lastekaitsetöötajate suurt töökoormust on absoluutselt ebamõistlik luua ühele lapsele mitu juhtumiplaani – lapse olukorda ja heaolu mõjutavad asjaolud on samad ning tegevusplaanis saab planeerida mitmekülgseid tegevusi ja teenuseid lapse abistamiseks.
Konkreetselt seda, et igale lapsele võib olla ainult üks juhtumiplaan, ei ole kusagil kirjas. Küll aga saame arvestada lastekaitse seaduse põhimõtteid, SHS § 9 (juhtumikorralduse põhimõtted), Sotsiaalkaitse ministri 15.03.2019 määrust (juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu) ja Lapse heaolu hindamise käsiraamatut koosmõjus, mis kõik suunavad lapse olukorrast tervikliku ülevaate saamisele, olukorra analüüsile ja sellest tulenevalt abimeetmete planeerimisele.

4. Juhtumiplaan ja reh teenused
· Reh plaani lapsele ei koostata. Reh plaani sisu läheb üheks osaks juhtumiplaanist. Juhtumiplaan koos tegevuskavaga liigub laste peaspetsialistile läbi STARi. Peale seda vaatab laste peaspetsialist dokumendid üle ja väljastab suunamisotsuse ja sealt saab laps srt-d (nii nagu praegugi). Erinevus seisneb selles, et juhtumiplaani tuleb lisada nii eestkostja kui KOV kontaktid. Lisaks ei ole vaja KOVil täita ning saata peaspetsialistidele abivajaduse hinnangu vorm, see osa saab kaetud lapse abivajaduse tuvastamise töövahendiga. Meie laste peaspetsialistid on piloodist teadlikud ja ootel.


Loodetavasti said esimesed tekkinud küsimused vastused, kuid kui on tekkinud veel küsimusi, küsige julgelt.

Lisaks tuletan ka kirja lõpus meelde (et ridade vahele kaduma ei läheks), et ootan pakkumisi esimeseks kohtumiseks augustis.


Lugupidamisega,
Alice Juurik