Saabunud kiri:
Tere!
Saime täna Lossi tn 11 detailplaneeringu korrigeerimiskirja. Vaatasime tellijaga punktid läbi ja tekkisid mõned küsimused – ehk oskad nendele kohe vastata!
Kirjutan allpool oma kommentaarid iga punkti juurde – punasega küsimused ja rohelisega kinnituse, et teeme nii.
1. Järgida Toomemäe poolsel hoonestusalal Lossi tn 15 hoovipoolset seina
Tellija käis arhitektuuriosakonnas (sest tegemist on arhitektuurialase teemaga) küsimas, miks selline piirang seada, kui tulemas on arhitektuurivõistlus. Tõnis ütles, et tema küll sellist piirangut ei seaks. Kas see piirang on ikka põhjendatud? Me hea meelega jätaks selle märkuse täitmata. Kuna kavandatakse elamut, siis selle lühemaks ja läbi selle laiemaks viimine (et säilitada ehitisealust pinda) ei soosi häid korterilahendusi – maja on nii liiga paks.
2. Ühine juurdepääs Lossi tn 9-ga
Miks sellist nõuet on vaja? Prügiauto ei hakka ju krundile sõitma (nagu see toimub peaaegu kõigil vanalinna kruntidel). Kui vaja laiema autoga krundile tulla, saab ühe peegli koomale lükata ja auto mahub ka 3 m laiusest sissesõiduteest vabalt läbi (auto põhiosa gabariit on kuni 2,55 m). Aga seda on vaja vaid erandjuhul. Igapäevaselt käiakse krundil vaid sõiduautodega. Nii et kui krundiomanikud väga soovivad eraldi sissesõitusid, miks peab linn seda neile keelama? Miks peaks linn keelama krundipiiri korrigeerimist, et krunte oleks parem kasutada? Siin võiks mingi mõjuv põhjus olema, sest krundiomanike elu kibedaks teha ei saa olla ju linna eesmärk.
Võiksime näidata mõlemad variandid – nii ühine 6 m laiune juurdepääs servituudiga kui ka kaks eraldi juurdepääsu.
3. Ülikooli krundi piiril kasvavad puud
Ülikooliga on kokku lepitud, et need isekasvanud puud tuleks maha võtta. Näitame need planeeringus likvideeritavana ja võtame sellele ülikooli nõusoleku. Sama probleem on tegelikult Toomemäe pool oleva paari puuga, mis on hoonestusalale nii lähedal, et pärast juurte läbikaevamist nad ilmselt ellu ei jää. Nii et ka need on õige näidata likvideeritavana. Õnneks on sealkandis puid palju ja üldine kõrghaljastuse seisund sellest ei kannata. Teeme sellise lahenduse.
4. Jalgvärvaga seonduv
Nagu varasemalt öeldud on jalgvärav krundile sisse- ja krundilt väljapääsemiseks mitte läbi krundi liikumiseks. Näitame ära esialgse võimaliku jalgvärava asukoha krundi Jakobi tänava poolses nurgas. Lisame, et kõik väravaga seonduva nagu jalgteed ehitab välja ja hooldab krundi igakordne omanik. Samuti lisame, et linn ei võta mingeid kohustusi.
5. Jalakäijate liikumine krundil
Jalakäijate liikumissuund krundil on krundi Jakobi tänava poolsest nurgast (ehk jalgväravast) hoonestusalasse (hoones asub trepikoda, kust pääseb kõigisse korteritesse ning samuti pääseb läbi hoone Lossi tänava poole) ning hoonestusalast piki juurdepääsuteed Lossi tänavani. Kergliiklejatel ja sõidukitel on hoonestusalast Lossi tänavani ühine liikumisala.
6. Parkimise sügavus
Lisame märkuse, et parkimise tasapind on kavandatud rajada kuni kõrgusmärgini 47.00. Kõrguseni 45.00 on lubatud rajada keldriruumid nii hoovi- kui ka tänavaäärses majas.
7. Tehnovõrkude ühenduspunkt
Näitame skemaatiliselt elektrivõrguga ühinemise liitumispunkti (skemaatiliselt sellepärast, et meil ei ole selle kohta täpset alusplaani). Sademevee liitumispunkt on Lossi tänaval maja ees, kuhu on paigaldatud uus torustik.
8. Elektri liitumiskilp oma krundile
Sätestame, et elektri liitumiskilp peab asuma krundil.
9. Servituut sademeveetorustiku rajamiseks Lossi tn 9 krundil
Lisame servituudi vajaduse graafiliselt ja ka seletuskirja.
10. Sademeveetorustiku eesvoolu teostusmõõdistus
Küsime veevärgist teostusmõõdistust. Kuna sademeveetorustiku ehitus alles käib, on suur tõenäosus, et teostusmõõdistust veel ei ole. Paneme joonisele sellekohase märkuse.
11. Lossi tn 22 aadressi ja servituudi näitamine
Näitame ära nii aadressi kui ka servituudi vajadusega ala kuni liitumispunktini.
12. Gaasiühenduse selgitus
Lisame selgituse, et gaasi ei ole lubatud kasutada kohaliku kütte eesmärgil.
Saabunud kiri: