1. Tartu linn osaleb hetkeseisuga kokku 118 kohtuvaidluses:
a) hagita tsiviilasjad 88:
b) hagiga tsiviilasjad 7;
c) haldusasjad 19;
d) põhiseaduslikkuse järelevalve asjad 1;
e) kohtumenetluse liik määramata 3 (kohtuasja liiki ei ole määratud sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kohtuasjadel, mis on seotud kohtu poolt Tartu Linnavalitsusele teavituse saatmisega seoses tahtevastasele ravile saatmisega esialgse õiguskaitse korras kuni 3ks päevaks).
2. Käesoleva informatsiooni kokku panemise seisuga on 2023. aastal lisaks lõpetatud 836 asja, millest kriminaalasju on 2 (Tartu linn on olnud tsiviilkostja), hagita tsiviilasju 653 (seotud sotsiaal- ja tervishoiuosakonna tegevusvaldkonnaga seotud küsimustega), hagiga tsiviilasju 37, haldusasju 12, liiki määratlemata kohtuasju 132 (tahtevastasele ravile suunamine kohtu poolt, kus Tartu linn on olnud vaid „teavitatav“).
3. Valdav osa kohtute menetluses olevaid haldusasju on seotud planeerimismenetluse ning ehituslubade/kasutuslubadega. Kui valdavalt on kohtuasjad lõppenud Tartu Ringkonnakohtu otsustega, siis Riigikohus on võtnud menetlusse haldusasjas nr 3-20-1329 esitatud kassatsioonkaebuse – Ihaste Elanike Liidu kassatsioonkaebus Tartu Linnavolikogu 11.06.2020 otsusega nr 255 kehtestatud Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kruntide detailplaneeringu tühistamiseks. Viidatud kohtuasi on Riigikohtu menetluses üle aasta, kuid otsuse tegemise aega ei ole määratud. Tartu linn on esitanud omapoolse vastuse kassatsioonkaebusele ning jäänud seisukohale, et vaidlustatud detailplaneering on õiguspärane ning selle tühistamiseks faktilised ja õiguslikud alused puuduvad.
4. Tartu linn on hetkel osaline ühes kohtuvaidluses, mille tulemus võib eriti oluliselt mõjutada Tartu linna eelarve täitmist tulevikus.
4.1. Tartu linn esitas 10. novembril 2023 Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaalhoolekande seaduse §-ga 22¹ pandud kohustuste täieliku rahastamise riigieelarvest (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasi 5-23-39).
4.1.1. Riigikogu võttis 07.12.2022 vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse. Tartu linn on seisukohal, et ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine SHS §-s 22¹ sätestatud muudetud kujul on riiklik ülesanne.
4.1.2. Kuna SHS §-s 22¹ sätestatud kohustuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku kohustusega, tuleb selle kohustusega seotud kulud katta riigieelarvest (PS § 154 lg 2 teine lause).
4.1.3. Alates 2024. aastast suunatakse omavalitsusüksustele hooldereformi rahastamiseks täiendavaid vahendeid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Eelarve prognoosimisel on riik arvestanud, et kohalike omavalitsuste senine omapanus suureneb üksnes üldist majanduskasvu ja teenuse saajate arvu jätkuvat suurenemist arvestades ning riigieelarvelised vahendid katavad lisanduvad kulud.
4.1.4. Tartu linna 2024. a eelarvesse on kavandatud üldhooldusteenuse osutamiseks 7 901 235 eurot (suurusjärk 880 isiku üheaegse teenuse toetamise kulu). Riigieelarveliste vahendeid on viimaste prognooside ja teabe kohaselt Tartule kavandatud 3 781 555 eurot (sh tulumaksust 3 345 000 eurot ja tasandusfondist 436 555 eurot). Arvestades Tartu linna poolset üldhooldusteenuse rahastamise tavapärast mahtu on ilmne, et kavandatud riigieelarvelistest vahenditest ei piisa hooldereformiga seotud kulude katmiseks ja riigil on ootus, et Tartu linn suurendaks oluliselt hooldereformiga seotud kulude katmist Tartu linna eelarvest (vähemalt 4 119 680 eurot). Tartu linna eelarvest täiendavate vahendite leidmine on aga ülimalt keeruline ja neid kulutusi tuleb teha teiste seniste Tartu linna ülesannete täitmiseks kuluvate vahendite arvel, mis omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus teiste avalike teenuste tase langeb rahapuudusel alla vajalikku minimaalselt taset.
4.1.5. 2024. aastal hooldereformiga seotud riigieelarveliste vahendite ebapiisavuse ulatuse arvutamiseks on 2 alternatiivset võimalikku arvutuskäiku:
1) lähtudes Tartu linna poolse üldhooldusteenuse rahastamise senisest mahust:
Sellisel juhul jõuame tulemini, et hooldereformi riigieelarvelisi vahendeid on puudu 1 615 515 eurot. Arvutustehe: 7901235 – 2504165 (Tartu linna tavapärane omapanus) – 3781555 (teadaolev 2024. a riigieelarveline eraldis Tartu linnale) =1615515;
2) lähtudes riigi enda poolt püstitatud eeldusest, et omavalitsusüksuse omapanus hooldereformi rahastamisse on 20%:
Sellisel juhul jõuame tulemini, et riigieelarvelisi vahendeid on puudu 2 539 433 eurot.
Arvutustehe: 7901235 – 1580247 (20% Tartu linna omapanus) – 3781555 (teadaolev 2024. a riigieelarveline eraldis Tartu linnale) = 2539433.
4.1.6. Kumbki eeltoodud arvutus ei arvesta aga väga tõenäolise stsenaariumiga, et teenusel üheaegselt viibivate isikute arv on tegelikkuses prognoositust suurem (hetkel tuginevad arvutused 880-le teenusel üheaegselt viibiva isikuga seotud võimalikele kuludele). Riik on küll eeldanud, et teenusel saajate arv ei kasva kiiremini kui 1% aastas aga Tartu tänane kogemus näitab oluliselt suuremas mahus teenuse saajate arvu tõusu. 1. detsembri 2022. a seisuga (s.t hooldereformi heakskiitmise eelselt (Riigikogu kiitis heaks hooldereformi 7. detsembril 2022. a)) oli üldhooldusteenusel 734 tartlast, 1. juuli 2023. a seisuga (mil hooldereform jõustus) oli üldhooldusteenusel 807 tartlast, 1. novembri 2023. a seisuga (hetkeseis) oli üldhooldusteenusel 834 tartlast ja arvestades, et 1. novembri 2023. a seisuga oli Tartu linna poolt üldhooldusteenusele suunatud 948 isikut, on teenusele lisaks 834-le teenust juba kasutavale isikule kohe minemas veel 114 tartlast (kõigil Tartu linna poolt teenusele suunatud isikutel on reeglina olemas juba kindel teenuskoht mõne üldhooldusteenuse osutaja juures). Seega on Tartu linna elanikest üldhooldusteenuse saajate arv (734 vs 948) kasvanud võrreldes 1. detsembriga 2022. a 29,16%.
4.1.7. Samuti ei arvesta hetke kuluprognoosid võimalusega, et teenuskohtade maksumused tõusevad veelgi. On oluline tähele panna, et teenuskohtade maksumuse ja eriti just omavalitsusüksuste poolt rahastatava kulukomponendi (hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud) lähiaastail suurenemise tingivad muuhulgas Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrusega nr 36 kehtestatud "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele". Nimetatud nõuete § 3 kohaselt peab teenuseosutaja tagama teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. Teenuseosutaja peab täitma §-s 3 sätestatud töötajate arvu nõude hiljemalt 1. juuliks 2026. a. Tänase seisuga on töötajate arvu nõuded täidetud vaid üksikute teenuseosutajate poolt.
4.1.8. Riigikohus on leidnud, et PS § 154 lg 2 teisest lausest tulenev finantstagatis on sätestatud reeglina, mida on rikutud, kui kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud riikliku ülesande täitmisega seotud kulusid ei kaeta riigieelarvest, sh kui neid kaetakse üksnes osaliselt.
4.1.9. Eeltoodust tulenevalt on linn taotlenud, et Riigikohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele SHS §-ga 22¹ pandud kohustuste täieliku rahastamise riigieelarvest.
4.1.10. Pärast põhiseadusega vastuolu tuvastamist on Tartu linnal võimalik riigilt taotleda riikliku ülesande täitmiseks puuduolevat raha.
